1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Sügissemester 2009/ 2010 Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse, kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist), siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on, milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöökorralduse osakond Keiri Lind I kursus ,,PUUDE" DEFINEERIMISEST JA KÄSITLEMISEST Miniuurimus Juhendaja: lektor Diana Maisla Pärnu 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. ,,Puude" defineerimine..................................................................................................4 2. Puude liigitamine..............................................................
MIS ON ÕIGLUS? Minu ettekande teemaks on mis on õiglus. Kõigepealt alustaks ma sõna ,,õigluse" defineerimisega. Õiglus on moraalinorm (norm-hinnang), mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses. Siin tuleb aga juttu ka mõiste ,,õigus". Õigus on ühiskonna v riigi seadustatud normide kogum. Kõik me oleme samuti teadlikud inimõigustest need on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Niisiis mis vahe on õigustel ja õiglusel? Sõna "õiglus" kuulub teatud mõistete perekonda, mille liikmed on omavahel seotud. Kõige sagedamini kasutatakse õiglusega samas kontekstis mõistet "võrdsus". Ilmselgelt on olukordi, kus õigluse nõue seotakse tõesti võrdsusega - näiteks "Kõik on seaduse ees võrdsed", mille puhul ebavõrdsus on meelevaldne ja ebaõiglane. Ent tavaliselt ei kõla nad sugugi nii üheselt kokku. Parasjagu ...
Kas tõde on olemas? Läbi ajaloo on arutletud selle üle, kas tõde on olemas. On olemas mitmeid teooriad tõe kohta, kuid need ei ühti ja igal teoorial on nii öelda oma arusaam tõest ning seega on raske aru saada, kas leidub ühtset tõde. Siinkohal võikski esitada küsimuse- kas tõde on siis olemas või mitte? Selle probleemi lahendamist tuleks alustada tõe lahti defineerimisest üldarusaamas. Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu. Analüütilises filosoofias kasutatakse sõna "tõde" sageli 'tõesuse' tähenduses. Nii tavakeeles kui ka teistes eluvaldkondades ning filosoofia ja religiooni keelepruugis kasutatakse sõna "tõde" ka teistes tähendustes¹. Tõekäsitusi on välja kujunenud neli : koherentsiteooria (tõe kooskõlateooria),
Tema märkimisväärsed tööd on toonud talle rohkem kui üheksa doktori aukraadi ja mitmeid nimekaid auhindu. Henderson suri 1996, olles 98 aastane. 2. ÕENDUSTEOORIAD Virginia Hendersoni õenduskäsitlus ja –kirjeldus oli teed rajav töö, mis on kogu õendust oluliselt mõjutanud. Hendersoni elus oli kolm suurt mõjutajat, mis ajendasid teda rajama oma õendusteooriaid. Esimeseks teguriks oli tema refereering õenduse aluste õpikust, mille käigus ta mõistis õendustegevuse täpsest defineerimisest. Teiseks oli tema osalus National Nursing Council konverentsil 1946ndal aastal. Viimane kui kõige olulisem tegur oli tema rahulolematus ANA (American Nurses Association) poolt kirja pandud definitsiooniga. 2.1. Õenduse definitsioon 1966. aastal Õenduse erifunktsiooniks on aidata üksikisikut, kas tervet või haiget, terviseesendamisele või taastamisele suunatud toimingutes( või rahulikul suremisel), mida ta ise suudab läbi viia, omandades selleks vajalikku jõudu, teadmisi ja tahtmist
Eriti tekitasid küsimusi tabeli mitmes lahtris esinevad negatiivsed arvud, kuna minu meelest ei leidunud ühtegi parameetrit, mis nullist väiksem olla võiks. Seepärast oleks võinud tabelit veidi pikemalt ja põhjalikumalt lahti seletada, mis siis, et see koosnes eelnevalt seletatud diagrammidest. Vaadates erinevaid jooniseid, kus parteisid vasakule ja paremale paigutati, tekkis küsimus ka selle osas, kuhu peaks paigutama erakonna, kelle vasakule või paremale paiknemine sõltub spektri defineerimisest. Seda antud uuringus just EKRE kohapealt, keda isegi Reformierakonnast vasakpoolsemaks peeti, kuigi minu vaadete kohaselt nad oma konservatiivsuse tõttu pea et äärmuslikult parempoolsed on. Nii tõdesin, et täpsemaks ja tõepärasemaks enesemääratluseks peaks x-teljele juurde tooma ka y-telje, mis kujutab liberaalsust ja konservatiivsust. Kuigi esmapilgul tundus artikkel keeruline, tegid joonised, jättes välja tabeli 1, mõistmise
kõigile selle alajaotuse alla kuuluvatele jadadele. - Un tahistab edaspidi üheselt määramata liikmetega jadasid, Vn aga sel viisil antud kindla algusegajad 1.2.3 Valitavate elementide muutus (kolmas uldistus) Selle asemel, et liita kahte elementi, on võimalik liita nt. 3 või 4 või k elementi, samuti ei pea neid alati valima sugugi järjestikuseid. Antud juhul ei piisa muidugi jada üheseks määramiseks enam alati kahe algelemendi defineerimisest, vaid on vaja ette anda nii mitu algelementi, kui suur on suurima ja vähima indeksi vahe antud seoses kasutatud elementidel. Gx =Xki=1Gx-i ja Gx = Gx-1 + Gx-k. 6 Kuldlõige =1,61803398874989484820458683... = 1 2 ( 1+ 5 ) Esimesena mainis seda matemaatik Euclid umbes 300 aastat E.Kr, pannes selle kirja seosena: AC AB = CB AC
Keskendumine pidevale parendamisele Töötajate aktiivne osalemine parendusprotsessis Töötajate pidev harimine ja koolitus Statistiliste meetodite tundmine ja kasutamine terves organisatsioonis Standardiseerimine Rõhuasetus on defektide ennetamisel, mitte avastamisel Toimemõõdud on organisatsiooni eesmärkidega kooskõlas Toote või teenuse kvaliteet algab selle defineerimisest ja kavandamisest Organisatsioonisisene koostöö ja kaasahaaratus kõikides funktsioonides 5 Teadlikkus sisemiste klientide vajadustest Põhjalik kultuuriline muutus (www.e-ope.ee) Mõned neist printsiipidest on olulisemad ja mõjutavad teenuste kvaliteeti otsesemalt. Neid printsiipe tuleb teada ja rakendada tõhusalt. DEMINGI RING W. E. Demings sündis USAs , Iowas
(5p) Autor proovis teha vahet organisatsioonilisel kultuuril ja organisatsioonlisel kliimal. Ta proovis välja tuua epistemoloogilise 3 (õpetus inimese teadvusest tunnetusest) ja metoodilised (tegutsemise viis) küljed ja nende kahe poole teoreetilised alused. Samuti mõtiskles Daniel selle üle, kuidas tulevikus see valdkond võiks edasi areneda. Mina sain tema defineerimisest väga hästi aru, sest ta tegi seda selge-sõnaliselt ja lihtsalt. Hea oli veel see, et ta oli tekstilie lisaks veel koostanud mõned tabelid, kus ta tõi välja peamised erinevused ja iseloomujooned nendele mõistetele. a) Kas autor käsitles selgelt erinevate muutujate seoseid või mõju üksteisele? Kui mitte, siis kas teie hinnangul võis sealt seoseid või mõju välja lugeda? (3p) Autor käsitles seoseid suhteliselt selgelt. Ma leian, et ta tegi seda
Budistliku õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kuulutati pühaks 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budism on teiste religioonide seas ainukordne selle poolest, et ei esitata jumala definitsiooni. See ei tähenda, et budistid jätavad jumala kõrvale, nad lihtsalt keelduvad jumala defineerimisest, uskudes, et igal definitsioonil on piirid, kuid jumal on piirideülene ja käsitamatu. Tulemuseks on see, et budism ei ole konfliktis ühegi teise religiooniga. 1.1.Leviala Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal. Hiinas, Tiibetis ja Jaapanis on budismil üle 300 miljoni järgija, lisaks veel 10 miljonit Indias ja Birmas, kuid budistide arv Indias, selle sünnikohas, väheneb. Tõelised Gautama õpetuse
vastakatele tulemustele ning metodoloogilistele kitsaskohtadele. Vastuolude ja enesehinnangu mõõtmisega kaasnevate probleemide peamiseks põhjuseks peetakse minakonseptsiooni kontseptuaalset nõrkust ehk nagu Harter (1990) on kujundlikult väljendanud, ei saa rakendada ,,metodoloogilist vankrit kontseptuaalse hobuse ette". Byrne'i ja Shavelsoni (1996) hinnangul saavad peamised probleemid alguse ebapüsivast ja ebaselgest enesehinnangu mõiste defineerimisest, mis viib omakorda metodoloogiliste probleemideni, mis muudavad küsitavaks nii mõõtevahendi kui selle aluseks oleva teoreetilise raamistu kehtivuse. Kuivõrd enesehinnangu puhul on tegemist hüpoteetilise konstruktiga, mistõttu see ei ole vahetult vaadeldav ega mõõdetav, on väga oluline kontrollida konstrukti tähenduslikkust ja kehtivust valiidsuse kaudu. Vaatamata sellele, et kontseptuaalselt on piisavalt põhjendatud minakonseptsiooni ja
publikatsioonidele. Lisaks 2004. aastal Soomes välja antud raamat "Hypnoosi ja suggestio" (S. Kallio, 2004). Proovin oma lühikeses ülevaates näidata, millisetes kliinilistes valdkondades saab hüpnoosi edukalt kasutada ja milline on hetkel suhe õiguseteaduse ja hüpnoosi vahel. Hüpnoos on paljuski jäänud läänemaailmas tahaplaanile ning seda ümbritseb liigselt müstika ja saladuseloor. Hüpnoosi definitsioon Alustama peab teema lähtekohaks oleva mõiste defineerimisest. Esmapilgul tundub küsimus, mis on hüpnoos, võrdlemisi lihtne, kuid teemasse süübides selgub, et alguses lihtsana näiv probleem osutub ootamatult raskeks. Raskust lisab ka asjaolu, et hüpnoosi neurofüsioloogilised ja psühholoogised aspektid on kas vähe uuritud või koguni uurimata. Hüpnoosi täpne toimemehhanism püsib endiselt saladuses, hoolimata uutest uurimisvahenditest. Hüpnoosi võib proovitada selgitada kirjeldades hüpnotiseerimist või
Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 7. Narratiivne kunstikäsitlus: Objekt on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga/kunstitraditsiooniga. „Kunsti“ tuleb mõista kaudu st kuidas objektid saavad kunstiteoseks/loobutakse defineerimisest. Objekt peab olema kunsti ajalukku kuuluvate teoste kordamine/traditsiooniline, avardamine/evolutsiooniline ( kunstilise probleemi lahendamine), hülgamine/revolutsiooniline 8. Esimese kunstiteose etteheide ajaloolisele kunstiteooriatele: Kõik ajaloolised teooriad on nn tagasi viitavad, aga kuidas sai kunstiteoseks esimene kunstiteos.
tarbijad ning müüvad ettevõtte tooteid neile) 2)Logistikaettevõtted (ettevõtted, kes transpordivad ja ladustavad ettevõtte toodangut) 3)Turundusteenuste osutajad (turu-uuringutega tegelevad ettevõtted) 4)Finantsvahendajad (pangad, krediidiasutused, kindlustusfirmad, aitavad ettevõttel vähendada kaupade ostmise ja müümisega kaasnevaid riske) (õpik lk 79-80) 1.Defineerige turu mõiste ja iseloomustage turu valest defineerimisest tekkivaid ohte. Turg on ühendatud tarbijate grupp, kellel on sarnased vajadused. (õpik lk 122) 2.Iseloomustage M. Porteri tootmisharu konkurentsimudelit. (pikemalt õpik lk 78-79, joonis) 1)Harusisene konkurents 2)Uute potentsiaalsete sisenejate oht 3)Asendustoodete turuletuleku oht 4)Tarbijate turujõud 5)Tarnijate tingimisvõim 1.Iseloomustage turul tegutsevaid huvigruppe.
Käsitleme Carrolli narrativismi (Carroll 1988). Carrolli narrativismi (Carroll 1988). Kaks versiooni: 1. Internalism: side kunstiajalooga luuakse läbi konkreetse kunstniku 2. Eksternalism side kunstiajalooga luuakse läbi väliste tunnuste Definitsioonist tuvastamisele! · Küsimust "mis on kunst?" ei tule mõista kunsti defineerimise vaid tuvastamise võtmes st kuidas objektid saavad kunstiteoseks. · NB! 12 i. Loobutakse taas kunsti defineerimisest (nagu anti-essentsialismis). ii. Definitsioonist loobumine ei tähenda, et kunsti tuvastamine oleks meelevaldne! Kunsti tuvastamine aga pole meelevaldne Kunsti tuvastamise strateegiad · Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid . · Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste: 1) Kordamine 2) Avardamine 3) Hülgamine
Ükski ettevõte, olgu siis äriettevõte või mõni teine institutsioon, ei suuda kauaks püsima jääda, kui ta ei tegele innovatsiooni ega ettevõtlusega. (Drucker, F. P. 2003, lk. 48) Tänapäeva uueks eelduseks- ja aluseks uuele paradigmale, mille juhtimine kui teadusharu ja praktiline tegevus rajada- on seega ((Drucker, F. P. 2003, lk. 50): Juhtimine eksisteerib institutsiooni tulemuste tarbeks. See peab algama oodatavate tulemuste defineerimisest ja organiseerima institutsiooni ressutsid nende tulemuste saavutamiseks. Juhtimine on organiks, mille abil intitutsioon- olgu selleks siis äriettevõte, kirik, ülikool, haigla või perevägivalla all kannatavate naiste varjupaik- on võimeline andma tulemusi, mis ulatuvad institutsiooni enda piiridest välja. (Drucker, F. P. 2003, lk. 50) Kokkuvõttena kaasaegse ühiskonna, majanduse ja riigi keskmeks ei ole tehnoloogia. Ei ole informatsioon. Ei ole tootlikus
ja politiika põhimõistetest, selle olemusest ning Eesti energeetilisest olukorrast. Teises peatükis pakutakse valikuline ülevaade teguritest, mis Eesti energiastrateegiat mõjutavad. Kolmas peatükk on pühendatud Eesti energiastrateegia eesmärkide uurimisele. Vaadeldakse senis langetatud valikuid, kui ka planeeritud eesmärkide täitmist. 1. VALDKONNA ÜLEVAADE Igasuguse strateegia ja poliitika mõistmiseks tuleb algatuseks lähtuda käsitletavate mõistete defineerimisest. Strateegia on neist kahest üldisem ning tegeleb lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega. Antud juhul on Eesti energiastrateegia eesmärgiks anda ette suund, kuhu soovitakse valitud tähtajaks jõuda. Poliitika on aga kujundatav peale strateegia valikut ning poliitika tegeleb tänasest olukorrast strateegilise valitud lõppeesmärgini jõudmisega. Poliitikast lähtuvalt valitakse sobiv taktika, mis mille abil poliitikat ellu viima hakatakse. Kusjuures üksikuid otsuseid võib teha ka ilma
elamuste kaudu rahva ja inimkonna arenguteed, viib lihtsate looduspiltide juurest filosoofilifte mõtisklusteni. (Kalda, 1991) Luulekogus ,,Linnuvoolija" on rõhk mõtestatusel. Suund on süvenemisele, enamatele seostele ja samas lihtsusele. Suures osas on kogumiku kujundiks meile lähedane loodus, luuletaja annab need seosed meile lähedase looduse ja inimeste kaudu. Luuletaja otsib iseend oma maa ja selle looduse kaudu. Iga ta luuledetail on leid selle otsimises, iga kujund osake iseenda defineerimisest. Luulekogus on valdav assotsiatsioonidele ehituv luule, eriti värsiraamatu alg- ja lõpposas. Tegemist on intiimselt vahenditu ja endamisi mõtiskleva poeesiaga Tunnetatud loodusesideme kaudu tunnetame omakorda Ellen Niidu ühtsust eesti luule kauaste ja olemuslike traditsioonidega, rahvaluuleni välja. (Mallene, 1970) 7 Kohati on ,,Linnuvoolijas" täheldatav libastumine proosa piirimaile, luulekujundid nagu
ning kasutatavad meetodid. Nummerdatud peatükid koos alapeatükkidega - Teoreetiline taust. Antakse lühiülevaade olulistest teemakohastest käsitlustest ja uurimustest, näidates, mis aspektist ja kuidas on nähtust/teemat varem uuritud ning kuidas käesolev uurimistöö on seotud eelnevalt olemasoleva teabega. Liigutakse üldiselt konkreetsemale, alustades kesksete mõistete defineerimisest. Peatükkidele pannakse sisust lähtuvad pealkirjad. - Uurimismetoodika. Kirjeldatakse uuringu tüüpi, uuritavaid isikuid ja/või uuritavat materjali, andmete kogumise ja analüüsimise meetodeid ja uurimisprotsessi. - Tulemused. Uurimistulemuste esitamine ja analüüsimine, struktureerides materjali uurimisküsimuste v eelnevalt loodud kategooriate kaupa. Tavaliselt tuuakse esimeses
äriidee jätkusuutlikkust e. elujõulisust ning milles tuuakse välja konkreetsed tegevused, mida peaks tegema, et äriidee ka reaalselt edukalt tööle hakkaks. Siinkohal aga tekivad järgmised küsimused, et millist infot meil äriplaani koostamiseks üldse vaja on ning kustkohast me seda leida võime. Et käesolev kirjatükk oleks pisut ülevaatlikum, illustreerin selle ka käivitatava toitlustusasutuse näitega. Esmalt võiks alustada äriideena pakutava toote/toodete defineerimisest (tooteks nimetatakse nii füüsilist kaupa kui ka osutatavat teenust). See tähendab teie poolt pakutava toote/toodete täpne kirjeldus. Ideeks oleks nn pubi tüüpi söögikoht, kus hakatakse pakkuma soojasid roogasid, salateid ning suupisteid. Joogikaardil oleks nii karastusjoogid kui ka alkohoolsed joogid. Peale selle peate määratlema sihtregioonid, st peate välja selgitama, kus te saate või on otstarbekas oma toodet pakkuda (näit
12. Kellelgi ei ole õigust kasutada last ära omakasupüüdlikel eesmärkidel, kaasa arvatud seksuaalselt. 13. Igal lapsel on õigus oma eraelu puutumatusele. Lapsele adresseeritud kirja ning lapse isiklikke märkmeid ei ole õigus ilma lapse loata lugeda. 14. Riigi valitsus peab hoolt kandma selle eest, et kõigi meie riigis elavate laste õigused oleks tagatud. 5.Filosoofia ja eetika seoses hariduse ja pedagoogikaga: Hariduse mõiste defineerimisest: – inimese vaimsete, füüsiliste, kõlbeliste, esteetiliste, sotsiaalsete ja emotsionaalsete eelduste arendamise sihipärane protsess ning selle tulemus. Haridus omandatakse vastasmõjus ümbritseva keskkonna ja kultuuriga. Ühiskonna tasandil käsitatakse haridust kui ühiskondlikult institutsionaliseeritud valdkonda isiksuse arenguks. Hariduse mõiste on distsipliinideülene, seda on nii eri ajastutel kui ka eri valdkondades käsitatud erinevalt
hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab. (Allik, Realo & Konstabel, 2003:196) Enesehinnangu uurimuste süstemaatilised ülevaated viitavad sageli ebapüsivatele ja vastakatele tulemustele ning metodoloogilistele kitsaskohtadele. Byrne´i ja Shavelsoni (1996) hinnangul saavad peamised probleemid alguse ebapüsivast ja ebaselgest enesehinnangu mõiste defineerimisest. Samuti kasutavad enesehinnangu uurijad kokkuleppelise ja ühtse määratluse puudumise tulemusena paralleelselt mitmesuguseid mina tuletusi ja sünonüüme ning see viib omakorda metodoloogiliste probleemideni, mis muudavad küsitavaks nii mõõtmisvahendi kui selle aluseks oleva teoreetilise raamistu kehtivuse. 6
Ka ülikoolides pööratakse järjest rohkem tähelepanu juhtimise eetilisusele. Samas teadus eetilise juhtimise kohta on veel väga noor. Antud teema tundus aktuaalne ja huvitav. Valisime sellise teema kuna soovisime välja selgitada, kuidas ettevõttes eetilisuse taset tõsta. Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu ettevõtted sellest saavad. Mõistmaks mis on eetiline juhtimine oleme alustanud mõiste defineerimisest. Eetiline juhtimine on konflikti situatsioonis enamikele osapooltele õigena näiva käitumisviisi Tallinn 2013 rakendamine. See käitumisviis sõltub otsustaja isikuomadustest ja olukorra eetilisusest. Isikuomadustelt on positiivsed omadused: meeldivus, kohusetundlikkus, moraalsus, kogemuslik kontroll. Negatiivseteks nähtusteks on neurootilisus ja machiavellinism. Järgnevalt oleme välja toonud eetika kasud
7. Selgitage narratiivse kunstiteooria erinevust esteetilisest kunstiteooriast. Esteetiline KT: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Kunsti defineeritakse esteetilse kogemuse mõiste kaudu Narratiivne KT: x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga – kunstitraditsiooniga (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega). Loobutakse taas kunsti defineerimisest. 8. Iseloomustage narratiivse kunstiteooriaga tekkivaid probleeme. Esimese kunstiteose probleem- Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! Probleem narratiividega- Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine
.. Mitte-esteetiline kunst: leidub kunstiteoseid, millel pole esteetilise kogemuse esile kutsumise taotlust. (nt Duchampi pissuaar, Cage 4'33''). Siia ka kuulub poliitiline kunst. .. Esteetiline mitte-kunst: leidub asju, millel on esteetilise kogemise kavatsus - nt autod, spordijuhtumid 8. Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat. ,,x" on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga. (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega) Kunsti defineerimisest loobutakse, kuid ei räägi, et kunsti tuvastamine oleks meelevaldne. Objekt saab kunstiteoseks juhul kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste: .. kordamine teos kordab eelnenud teoste vormi või taotlusi. .. avardamine mingi ,,kunstilise probleemi" lahendamise korral. .. hülgamine eelnenud kunsti tegemise viiside suhtes. 9. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstiteooriatele.
suureneb); efektiisuskaod;menüükulud; kaudne ümberjaotamine. Ootamatu inflatsiooni tagajärg on ümberjaotav efekt, s.t et inflatsioon jagab rikkust erinevate elanike kihtide vahel ringi; turusignaalide moonutatus ja valed pakkumisotsused. 68. Millest sõltub rahanõudlus ja rahapakkumiskõverate intressimäära elastsus? Rahanõudlus sõltub rahaagregaadist M1 ja rahapakkumis kõvera elastus sõltub raha defineerimisest. 69. Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada? Milles seisneb kespanga rahapoliitika dilemma? Rahapoliitika dilemma seisneb selles, et keskpank ei saa kontrollida korraga nii raha hulka kui ka intressimäära. Keskpank saab rahaturgu mõjutada kohustuslike reservimääradega. 70. Kas tsekid ja pangakaardid on raha? Põhjendage! Jah on küll, kuna tegemist on deposiitrahaga ehk pankadesse paigutatud rahaga. 71. Mida mõistetakse täishõive all
paljusus valitsetakse Autoritarism madal Manipuleeritud Toetada valitsejat, luua rahvasõb Totalitarism kõrge Massiline, rangelt kontrollitav Teoorias: viia ühiskonda edasi; Te demonstreerida jõudu PEATÜKK 9 Lähtudes raamatu ülesehitusest peatükis 9 alustan samuti poliitilise osaluse defineerimisest. Poliitiline osalus tähistab poliitikas osalevate inimeste aktiivsust, mille põhieesmärk on mõjutada käesolevat või tulevast poliitika tegemist või selle elluviimist. Samas võidakse mõista poliitilist osalust ka mitmel teisel moel, näiteks poliitiline kaasatus, poliitiline käitumine. Sealjuures on ka oluline mõista, et antud termin kehtib tavakodaniku kohta, kes ei oma poliitilist võimu.
sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. 7. Selgitage historistliku kunstiteooria erinevust esteetilisest kunstiteooriast. Esteetiline KT: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Kunsti defineeritakse esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Narratiivne KT: x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga. Loobutakse taas kunsti defineerimisest. 8. Iseloomustage historismiga tekkivaid probleeme. Esimene kunstiteos ajaloolised teooriad on tagasiviitavad ehk kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saadud narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunsti ei eksisteerinud. Probleeme narratiividega kes peab nraatiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel. Kas narratiivid peavad tuginema kunstike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte
Funktsionaalsed definitsioonid on laiemad. Th. Luckmann 1967: ,,Identiteediloome on religioosne protsess. Religioonil on võime luua või mõtestada identiteeti." Puudused: religiooni hulka võidakse lugeda ka ideoloogiad, maailmavaated, vabaajategevused jne. (lõpuks on kõik religioon). Liiga laiad definitsioonid. Kriitika: pole olemas toimet, mis oleks iseenesest religioosne. Definitsiooni valik = strateegia valik. Religiooni defineerimisest sõltub, kas Euroopas toimub religioossuse vähenemine või muutumine. Religioon defineeritakse lähtuvalt uurimisülesandest määratlemine toimub tegevuse käigus. 1950. aastate lõpust alates mitmemõõtmelised religioonimudelid kolmas võimalus religiooni määratleda. Esimene, kes sellise mudeli kasutusele võttis: Charles Y. Glock 1958. Religiooni 3 mõõdet: uskumused, praktika, kogemused. 5 dimensiooni: 1. ideoloogiline dimensioon 2. praktika rituaalne dimensioon 3
Talle anti USA presidendi medal ja APA kuldmedal. Skinner suri 1990.a. Käitumist kujundavad tegurid Toetudes Pavlovi ja Watsoni õpetustele, seadis Skinner endale eesmärgiks luua universaalne inimkäitumist seletav teooria. Tema sihiks oli vabastada psühholoogia kahtlase ja kontrollimatu ,,subjektiivse teadvuse" mõistega opereerimisest ja mis tahes viidetest desifreerimatule ,,psüühele". Tema meelest on paljude meeleseisundite eristamisest ja defineerimisest tähtsam fikseerida võimalikult täpselt, usaldusväärselt ja ulatuslikult säärased välist. Iga liiki situatsioon kutsub esile ja kinnistab ise laadi käitumisviisi. Inimeste individuaalsed reaktsioonid olenevad aga täielikult varasematest kogemustest ja geneetilisest taustast. Siinkohal on huvitav märkida, et Skinneri õpetusel on mõndagi ühist... budismiga, milles samuti eitatakse mina kui isiksuse põhikvaliteedi püsiolemust
Historistlik kunstiteooria: x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses kunstiajalooga (üksikute kunstiteoste, kunsti tegemise viisidega jms). Kunstiajalugu – seos – kandidaat teos. Kaks versiooni: 1) internalism – side kunstiajalooga luuakse läbi konkreetse kunstniku kavatsuse (?) 2) eksternalism – side ajalooga luuakse läbi väliste (stilistiliste, formaalsete jms) tunnuste Historistlik kunstiteooria loobub taas kunsti defineerimisest (nagu anti-essentsialismis), aga definitsioonist loobumine ei tähenda, et kunsti tuvastamine oleks meelevaldne. Küsimust „mis on kunst?“ ei tule mõista kunsti defineerimise vaid tuvastamise võtmes – st kuidas objektid saavad kunstiteoseks. Esteetiline kunstiteooria püüab kunsti defineerida aga esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Tähtis pole mitte seos varasemate kunstiteostega, vaid kunstniku kavatsus pakkuda oma kunstiteosega esteetilist kogemust. 8
Kulgemine ehk kulgliikumine ehk translatsioon on jäiga keha liikumine, mille korral kõikide keha punktide trajektoorid on ühe kujuga ja ühepikkused. Iga kaht keha punkti ühendav sirge jääb sellisel liikumisel iseendaga alati paralleelseks. Keskmise kiiruse korral peab rõhutama, et liikumise aja sisse tuleb arvestada ka teel tehtud peatuste aeg. Kui keskmise kiirusega on tavaliselt vähe probleeme, siis rohkem probleeme tekib hetkkiirusega. Raskused algavad juba hetkkiiruse defineerimisest. See, et igal hetkel võib keha kiirusel olla erinev suund ja väärtus on üldiselt hästi ettekujutatav (autosõit ja spidomeetri näit). ). Pidevalt muutuva kiiruse korral peab see ajavahemik olema väga-väga lühike. Seega hetkkiirus on keskmine kiirus ülilühikese ajavahemiku jooksul. Kõike seda arutelu saab kirjutada üles matemaatiliselt: s v lim t 0 t .
pagulasi, on kuritegevus kasvanud. Loogikavead jaotatakse tõestuse struktuuri järgi kolme gruppi:teesivead, argumendivead, demonstratsioonivead. 1. Teesivead. Nende vältimiseks tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest: Tees peab olema selgelt ja täpselt sõnastatud. Iga avalik esinemine peab alguse saama teesi sisu täpsustamisest ja arutluses kasutatavate põhimõistete defineerimisest. See nõue tuleneb samasuse seadusest. Tees peab kogu arutluse käigus jääma samaseks iseendaga/jääma muutumata. Selle vea puhul tõestatakse midagi muud kui teesis väidetakse, näiteks tehakse seda teises mahus. 2. Argumendivead. Argumendid peavad olema tõesed väited. Argumentide tõesus peab olema kindel, st, et argumentide tõesuses ei tohi kahelda. Argumentide tõesust tuleb tõestada teesist sõltumata.
kõrgem intressimäär motiveerib panku rohkem laene andma; kõrgem intressimäär motiveerib erasektorit hoiuseid suurendama; kui intressmäär tõuseb suhteliselt kõrgemaks kui teistes riikides, hakkavad ka välismaalased vaadeldavas riigis enam raha hoidma Rahanõudluse kõver ehk likviidsuseelistuste kõver L näitab majandussubjektide nõutvat reaalse raha hulka erinevate intressimäärade korral. Elastsus sõltub raha defineerimisest M0 ja M1. Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr tekib rahanõudluse ja -pakkumise kõverate lõikepunktis. Intress sõltub raha pakkumisest. Fikseeritud; suurendame v vähendame raha massi-intress muutub (alaneb) – püstised M- id Inflatsiooni pole, kui nõudlust ei ole. Majanduskasv on madal. Raha instrumendid M0 (rahabaas)=sularaha (C) ja pankade vahendid Eesti Pangas (reservid) M1=sularaha+ nõudmiseni hoiused
Meie põhjanaabrite, so Soome Vabariigis on altkäemaksu võtmise eest sanktsioonina ettenähtud rahatrahv või kuni kahe aastane vangistus60. Seevastu idanaabritel, so Venemaal61 on pistise (KarS mõttes pistis, seaduses eneses sätestatud altkäemaksu võtmine § 290 all eraldi lõiked ametiisiku seadusliku ja ebaseadusliku tegevuse kohta) võtmise eest võimalik karistus rahatrahv või 57 Vadim Filimonov, Korruptsiooni defineerimisest korruptsiooni preventsiooni seisukohalt – Juridica 2000, nr 8, erinumber, lk 487-491 58 Code penal. Paris, Treuttel & Würz, 1810 59 Saksa Riigi Kriminaalkoodeks. Berlin: Langmann, 1872 60 Rikoslaki 30 luvun 7 ja 8 §-sä, vt http://www.nk.chamber.fi/fi/document.cfm?doc=show&doc_id=92 61 Уголовный кодекс РФ, от 13 июня 1996 г. N 63-ФЗ; § 290 – Altkäemaksu võtmine; § 291 – Altkäemaksu andmine; lubamine ei ole kriminaliseeritud
Ostensiivselt saab mõistet määratleda, kui näidata mingile objektile (või selle kujutisele vms) ja öelda, mis see on. Nii ei saa määratleda kõiki mõisteid, nt selliseid abstraktseid mõisteid nagu õiglus, olemine, mõte, tõde jne. Verbaalsete määratluse korral avatakse mõiste sisu teiste mõistete ja/või kirjelduste abil. Defineerimise alla peetakse enamasti silmas verbaalset määratlemist kuid räägitakse ka ostensiivsest defineerimisest. Definitsioon (ld definitio) on verbaalloogiline operatsioon mille abil avatakse mõiste sisu. Definiendum (ehk defineeritav, tähistatakse Dfd) on mõiste, mida defineeritakse (määratletakse, piiritletakse). Definiens (ehk defineeriv, tähistatakse Dfn) on mõiste(d) või väljendid, mille abil defineeritava mõiste sisu avatakse. Kui definitsioonis on Dfd ja Dfn selgesti eristatavad ja vastastikku asendatavad, siis on
Radikaalne: E-kavatsus peab olema kõige tähtsam. Mõõdukas: E-kavatsus peab lihtsalt olema kavatsuste hulgas 8. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstikäsitluse ajalooliseks kunstikäsitluseks? · Noel Carroll narratiivne kunstikäsitlus (Carroll ei käsitle küsimust ,,Mis on kunst?" kunsti definitsiooni võtmes st kunsti tarvilike ja piisavate tunnuste avastamisena vaid küsimusena, kuidas objektid saavad kunstiteoseks. Niisiis Carrolli teooria esindab taas loobumist kunsti defineerimisest). Narrativism teiste teooriate kontekstis: sarnasuseks kunsti identifitseerimine on ajalooliselt tagasivaatav tegevus; erinevus (Carroll eitab) et omanditingimus (Levinsoni teoorias) on kunsti tarvilik tingimus; et kunsti defineerimine on vajalik. ...x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega). 9. Selgitage narratiivse kunstikäsitluse erinevust esteetilisest kunstikäsitlusest!
andmete analüüs, mis tagab majanduslikult põhjendatud otsuste vastuvõtmise. Otsustusprotsess koosneb mitmest etapist, millede sisu ja seoste analüüs eeldab otsustusmudeli koostamist, mis põhineb majandusprotsesside kvantitatiivsel analüüsil, kuid sisaldab ka intuitiivseid hinnanguid. Otsustusmudel lihtsustab otsustusprotsessi, kuna aitab liidril kergesti ja kiiresti läbida analüüsi etapi ja pühenduda loominguliseks analüüsiks. Otsustusprotsess koosneb probleemi defineerimisest ja lahendamisest. Probleemi määratlemisel uuritakse olukorda, vaadatakse läbi eelnevad lahendused ning määratletakse probleemi põhjused. Otsustamine eeldab vajaliku info omamist, olukorra täpset määratlust ning probleemi tekkepõhjuste väljaselgitamist. Ratsionaalsel otsustamisel kasutatakse kvantitatiivset ja kvalitatiivset analüüsi. Probleemi lahendamisel leitakse sobivad alternatiivid, mis vastavad olukorrale.
Nii võib 1*10-9 m asemel kirjutada 1 nm, aga mitte 1 mµm. Eesliidet ei lisata ka SI põhiühikule kilogramm (kg) (vormiliselt on see grammi kordühik), vaid grammile (g). Seega kirjutatakse milligramm (mg), mitte aga mikrokilogramm(µkg). 18. MÕÕTMISEGA SEOTUD MÕISTED 19. Mõõtmine Mõõtmine on menetluste kogum, mille tulemusena saadakse mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtmine algab suuruse defineerimisest ning mõõteprintsiibi, -meetodi ja toimingu valikust ja kindlaksmääramisest. 20. Metroloogia Metroloogia on mõõtmisteadus. Nüüdisajal hõlmab metroloogia mõõtmise kõiki aspekte, nii teoreetilisi kui ka praktilisi, vaatamata nende määramatuse tasemele ja teadus- või tehnoloogiavaldkonnale, kus mõõdetakse. Metroloogia tegeleb suuruste mõõtmisega, mida kasutatakse rakendusteaduste seoseid iseloomustatavates võrrandites, ning tungib kõikidesse
objekti läbi saabki teha kõiki andmebaasi operatsioone. from google.appengine.ext import db Tabelite defineerimine Järgmisena tuleks defineerida andmebaasitabelite mudelid. Mudelite defineerimine käib klasside loomise läbi. Klassi omadused saavadki seeläbi tabeli väljadeks. Kui PHP ja MySQL puhul ollakse harjunud selle jaoks kasutama mõnd tööriista nagu phpMyAdmin, siis Google App Engine puhul pole vaja nii sügavuti minnagi - piisab lihtsalt klassi defineerimisest ja kogu ülejäänd keerukuse teeb keegi kuskil mujal ära. class Teade(db.Model): saatja = db.StringProperty() sisu = db.TextProperty() aeg = db.DateTimeProperty(auto_now_add = True) Selliselt luuakse db.Model klassist pärinev andmebaasitabel nimega Teade millel on kolm välja - stringiväli saatja, tekstiväli sisu ja ajaväli aeg. auto_now_add parameeter aeg väljas tähendab, et uue kirje lisamisel seatakse selle välja väärtuseks automaatselt hetke aeg.
Keskendumine kliendi rahulolule Kvaliteedi arendamisprotsessi eestvedamine tippjuhtkonna poolt Keskendumine pidevale parendamisele Töötajate aktiivne osalemine parendusprotsessis Töötajate pidev harimine ja koolitus Statistiliste meetodite tundmine ja kasutamine terves organisatsioonis Standardiseerimine Rõhuasetus on defektide ennetamisel, mitte avastamisel Toimemõõdud on organisatsiooni eesmärkidega kooskõlas Toote või teenuse kvaliteet algab selle defineerimisest ja kavandamisest Organisatsioonisisene koostöö ja kaasahaaratus kõikides funktsioonides Teadlikkus sisemiste klientide vajadustest Põhjalik kultuuriline muutus Kliendi rahulolu printsiip TQM nii avalikku kui erasektorisse kuuluva organisatsiooni puhul peab konkurentsivõime tugevdamiseks keskenduma vastavusele klientide nõudmistele ja ootustele. TQM algab klientide ootustest täielikust arusaamisest. Organisatsioonis küsitakse endilt pidevalt: Kes on meie kliendid
ajalist järgnevust. Meie poolt oletatav põhjuslikkus on subjektiivse tähendusega ning tuleneb vaid harjumusest. Meie teadmised piirduvad tajude sfääriga ning sõltuvad harjumusest. Me teame seda, millega oleme harjunud. Inimene on ise loodusseaduste looja. Induktsioon ei anna meile midagi, ka mitte põhjus- tagajärg seose käsitlemisel. (vi) Jumala olemasolu ei saa tõestada. Paljud tõestused on sisuliselt definitsioonid ja millegi defineerimisest ei järeldu selle olemasolu. Nt konstruktori (disaini) argumendi vastu pakkus ta välja evolutsiooniteooria idee. 22 Pole raske mõelda välja aktuaalsest paremat maailma. Jumal võib ju olla olemas, kuid me ei ta, milline. Religiooni õigustab see, kui ta toob maailma vähem kurjust. (vii) Hume ründas ratsionalistlikku eetikat, mis keskajal tulenes religioonist ja uusajal mõistusest. Need eetikad on normatiivsed, nad annaved ette mingid normid.
Köhleri õpikust lk 54-57 (soovitav kirjandus, tglt mitte :D) Perekonnaseadusest peatükk 11, §50 lg2, §70' Tsiviilkohtu menetluse seadustikust peatükid 51-53 1. Juriidilised isikud 3.1 Juriidilise isiku mõiste Füüsiline isik ongi inimene, aga mis on juriidiline isik? Sellega on õiguteadus aastasadu tegelenud ja ilusat vastust pole. Praktikas pole suur probleem, et kuidas defineerida, mis see juriidiline isik on. On loobutud juriidilise isiku defineerimisest. Juriidilise isiku mõiste on tsüsi § 24 ära defineeritud, sort of... Me ei saa sellest mööda minne, miks pole ühtset definitsiooni jne. 1 raskus on selles, et läbi aegade on olnud 2 sorti juriidilisi isikuid. Koropratiivset tüüpi juriidilised isikud ühendab kas liikmeid või kapitali omanikke. Asutuse tüüpi juriidilised isikud eelkõige mingid fondid või sihtasutused, nt haigekassa. Seal pole liikmeskonda, aga on sihtvara (mingil mõtteks eraldatud vara vmt).
Köhleri õpikust lk 54-57 (soovitav kirjandus, tglt mitte :D) Perekonnaseadusest peatükk 11, §50 lg2, §70’ Tsiviilkohtu menetluse seadustikust peatükid 51-53 1. Juriidilised isikud 3.1 Juriidilise isiku mõiste Füüsiline isik ongi inimene, aga mis on juriidiline isik? Sellega on õiguteadus aastasadu tegelenud ja ilusat vastust pole. Praktikas pole suur probleem, et kuidas defineerida, mis see juriidiline isik on. On loobutud juriidilise isiku defineerimisest. Juriidilise isiku mõiste on tsüsi § 24 ära defineeritud, sort of... Me ei saa sellest mööda minne, miks pole ühtset definitsiooni jne. 1 raskus on selles, et läbi aegade on olnud 2 sorti juriidilisi isikuid. Koropratiivset tüüpi juriidilised isikud – ühendab kas liikmeid või kapitali omanikke. Asutuse tüüpi juriidilised isikud – eelkõige mingid fondid või sihtasutused, nt haigekassa. Seal pole liikmeskonda, aga on sihtvara (mingil mõtteks eraldatud vara vmt).
kasuvanema, lapse ja vanavanema ning õdede ja vendade vahelisi suhteid.109 Oluline on siinjuures kindlasti reaalselt eksisteeriv tihe suhe inimeste vahel. Kuigi teaduskirjanduses võib eraelu definitsioone tihti kohata on kohtupraktikas see mõiste praktiliselt defineerimata. Riigikohus on märkinud, et eraelu puutumatus paneb riigile kohustuse mitte sekkuda isiku eraellu, ilma eraelu mõistet täpsemini defineerimata 110. Defineerimisest on hoidunud ka EIK, soovides tagada mõiste võimalikult paindlikku tõlgendamist muutuvates ühiskonnaoludes111. 107 Jaanimägi, K., Lõhmus, U. Kommentaarid §-le 26. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 26 komm-d 5.1, 5.2. 108 Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiiskomisjoni lõpparuanne. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.just.ee/10725 (19.03.2013). 109 Maruste, R
tööülesandega üldse. Järelikult on juhtimise spetsiifiliseks funktsiooniks koondada olemasolevad ressursid organisatsioonivaliste tulemuste saavutamiseks. Uueks eelduseks -- ja aluseks uuele paradigmale, millele juhtimine kui teadusharu ja praktiline tegevus rajada on seega: · Juhtimine eksisteerib institutsiooni tulemuste tarbeks. See peab algama oodatavate tulemuste defineerimisest ja organiseenima institutsiooni ressursid nende tulemuste saavutamiseks. 333 Peter F.Drucker ,,Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks". Copyright 2003, tõlge eesti keelde. Kirjastus ,,Pegasus lk.44 334 samas lk. 45 335 samas lk. 45 336 samas lk. 47-48 337 samas lk. 48 · Juhtimine on organiks, mille abil institutsioon -- olgu selleks siis äriettevõte, kirik, ülikool, haigla või perevägivalla all kannatavate naiste varjupaik -- on võimeline andma tulemusi, mis ulatuvad
hea inimene võib siis üle pingutada ja ikkagi hälbelisele teele sattuda. Loeng: sanktsioon või ükstahes, mis õigusnorm, ei ole garantii, et neid järgitakse. See peab olema mingi muu asi, mis annab garantii, et neid täidetakse. 2. Õiguse ja õigluse seostest; Ühiskonna ja riigi suhestatuse käsitlused Raska: Nii nagu pole suudetud jõuda üksmeelele selles, mis on õigus, ei ole leitud üldtunnustatud selgitust õigluse olemusele, rääkimata selle defineerimisest. Inimesed ihalevad õiglust, kuid kui küsida, mis see on, jäädakse vastus võlgu või pakutakse aseainena rahvatarkusest pärinevaid fraase ,,ela ise ja lase teistel elada". Õiglust on püütud analüüsida ning mõtestada lähtuvalt väga erinevatel alustel, sealhulgas religioossete, eetiliste, formal-juriidiliste jmt vaimselt laadi seisukohtade ning kategooriate kontekstis. Kuid leida võib ka käsitlusi, kus õigluse probleemi vaadeldakse inimeste materiaalse olemise rakursist, näiteks
annaabi.ee 
