Eesti kunsti sünd - essee (0)

Eesti kunsti sünd
19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud . Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik . August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.
Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne , klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod.
1802. a taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal ajal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi(1770-1838) juhtimisel. Saksa ja baltisaksa kunstis polnud piire klassitsismi, romantismi ja realismi vahel. Joonistuskoolis tegeleti graafikaga, portreedega aga tehti ka õlimaale. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell , guašš- ja õlimaal ning graafilised tehnikad. Baltisakslased hakkasid ka näituseid korraldama . 19. saj. II poolel sai baltisakslaste peamiseks kunstikooliks Düsseldorfi akadeemia. Akadeemias valitses idealiseeriv stiil süžee oli väljamõeldud või lavastatud. Düsseldorfis oli professoriteks ka kolm Eestist pärit kunstnikku(baltisakslast).
Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler( 1826 -1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks „ Herakles toob Kerberose põrguväravast“. Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis jne) Ta on maalinud altaripildid Cesise kirikule ja Kaarli kirikule Tallinnas(Kristuse prototüübiks Hiiumaalt pärit kubjas ). Köler osales Viljandimaa talupoegade palvekirjadeaktsioonis ja püüdis esindada eesti rahvast tsaarikojas. Tema kuulsamad eestiainelised tööd on „ Kunstniku sünnikoht“, „Ketraja“, „Kreutzwaldi portree“, „Isa ja ema portree“. Venemaal andis ta tsaaritütrele maalitunde ja talle omistati professori ja akadeemiku tiitel . Tema portree on ka tsaari ihuarstist dr. Karellist, kel ka eesti päritolu. Soovides eesti talupoegade olukorda parandada hakkas ta korraldama nende väljarännet Krimmi, kuid ettevõte ebaõnnestus ja ta kaotas oma varanduse . Köleri kunst oli valdavalt klassitsistlik aga vanemate portreed peetakse realismi üheks õnnestumaks näiteks.
Klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg(1837-1921) Ka tema sai kunstihariduse Berliinis ja Peterburis, sest Eestis puudus võimalus kunsti õppida. 1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes.“ Hamlet“ Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad“ Koit“, Hämarik“, „Linda“. Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal.
Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ta sündis Paldiski lähedal meremehe pojana . Isa läks Ameerikasse, kui Amandus oli 2a., jättes pere saatuse hoolde. 7-aastasena pääseb Amandus Tallinna Toompea vaestekooli. Seal tulevad ilmsiks tema anne ja kunstikalduvused. Ta valmistas puunikerdusi, millega teenis mõne kopika . Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Adamsoni elukäik on peale Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetamist 1879 .a võrdlemisi edukas ja õnnelik. Omandab populaarsuse Peterburi seltskonnas ja saab tellimusi. Lõi hulga suuremaid ja väiksemaid skulptuure ning dekoratiivse iseloomuga töid. Tema kuulsamad tööd on„ Laeva viimane ohe“, „Aja lend“, „ Koit ja hämarik“. Ta töötas pronksi ja pirnipuuga. Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906.a. Tallinnasse “Russalka“ 1893.a. uppunud sõjalaeva mälestuseks. Kuna ta oli pärit Pakrilt lõi ta hulga kalurite elu kajastavaid teoseid“ Hülgekütt“, „Äreval ootel “. Praeguseks on Adamsonist alles jäänud Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum Paldiskis.