I ms ja Eesti Vabariik kordamisküsimused (0)

Kontrolltöö I ms ja Eesti Vabariik kordamisküsimused
1. Esimese maailmasõja põhjused: Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Suurriikide imperialistlik poliitika. Saksamaa soov kolooniate järele. Venemaa ja A-Ungari konkurents Balkani poolsaarel.
2. Sõjas osalenud poolte taotlused.
Saksamaa soovis juurde saada kolooniaid ja nende sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist (läbi Belgia ja Luksemburgi) ja seejärel Venemaa ründamist(välksõjaplaan).
Inglismaal otsest sõjaplaani ei olnud, ise ei tahetud osaleda. Algul plaaniti mandrile saata ainult 70 000 meest. Liitlastele pakuti finantsabi. Saksamaa loodeti purustada liitlaste kätega.
Venemaa plaanis rünnata Saksamaad sel ajal, kui Saksamaa võitleb Prantsusmaaga . Venemaa lootis elavjõu ülekaalule, kuid relvastus ja väljaõpe oli neil puudulik(nn aururulli-plaan).
Prantsusmaa lootis oma kaitseliinile. Saksamaale plaaniti teha hoogne pealetung , taheti saada tagasi Elsass ja Lotring (plaan 17).
Austria-Ungari ja Itaalia soovisid tugevdada positsioone Balkani poolsaarel.
3.Analüüsi I ms tagajärgi ja mõju maailma arengule: Lagunesid impeeriumid (A-Ungari ja Venemaa). Saksamaa kaotas osa oma territooriumist, lisaks kaotas asumaad ja suurriigiseisundi. Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USA-st,välja laenati ligi 21 miljardit. Arenes tehnika ja keemiatööstus . (Mürkgaasid, tankid , autode levik, lennunduse areng, allveesõda). Muutus peremudel. Naised pidid tegema meestetöid ja iseseisvusid .
4. Analüüsi Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi. Rahvuslik liikumine 19. sj. II poolel ja Eesti oma haritlaskonna teke. Eesti omariikluse saavutamise eeldused: Eestis laienes põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule; talupoegade otsustusvõime kasvas. Tekkis haritud eestlaste põlvkond ning tekkis Eesti haritlaskond, rahvuslus sai veelgi suurema hoo sisse. 1905. aasta revolutsioon aitas Eesti majanduslikult üles ja andis hoo poliitilise korra arendamisele ning autonoomiale( Liivimaa ja Eestimaa liideti). Üheks suureks eelduseks oli I maailmasõja käik  ja sellest tekkinud segadus Venemaal ja mujal maailmas, mis lasi Eestil iseseisvalt tegutseda. Eestile andis hingamisruumi veel sakslaste pealetung Venemaale, mõstõttu Venemaa oli sunnitud alla kirjutama Bresti rahulepingule. Sellega kaotas Venemaa suure osa oma maast, rahvast ja tööstusest. 15. november 1917 kuulutas Eesti Maapäev end kõrgemaks võimuks(parlamendiks). Loodi Päästekomitee , kelle eesmärgiks luua ja päästa riik. EV kuulutati välja 24.02.1918.aastal. Päev peale Vabariigi väljakuulutamist algas Saksa okupatsioon .
5. Eesti Vabadussõja sündmused ja sõja käik. Eesti vabadussõda algas 28.11.1918 Punaarmee sissetungiga Narva. Seejärel loodi Narvas Eesti Töörahva Kommuun . Venelaste kätte langesid Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu.
07.01.1919-algas Eesti armee pealetung(vabatahtlikud üksused, Soome, Rootsi, Taani abivägedega)
veebruar 1919-Saaremaa mäss
24.02.1919-Johan Laidoner kinnitas, et Eesti on vaenlastest vaba
aprill 1919-Asutav Kogu. Põhjakorpus(Vene valgete armee) aitasid eestlasi.
mai 1919-sõda liikus Eesti piiridest välja
juuni 1919-Landeswehri sõda(Lätis; eestlased ka sõdisid, tehti relvarahu ning võideti baltisakslasi)
23.06.1919-Võnnu( Cesise ) lahing
oktoober-detsember 1919- lahingud Narva taga. Loodearmee .
02.02.1920-sõlmiti Tartu rahu.
6. Tartu rahu tähtsus Eesti Vabariigi kindlustumisel. Tartu rahu sõlmiti 02.02.1920. aastal. Tartu rahu on esimene dokument, millega määrati piir Venemaa ja Eesti vahel. Lepinguga lõpetati Vabadussõda ametlikult; Venemaa pidi tunnustama Eesti iseseisvust ning tasuma 15 mln kuldrubla(oma riigi kullavaradest; tunnustus majanduse edendamise eest), tagastama I  maailmasõja Eestilt võetud kultuurivarad(sh ka Tartu Ülikooli muuseumi asjad). Eesti ei pidanud tasuma Venemaale välisvõlga, samuti tunnustas Eesti Venemaa iseseisvust. Omavahel vahetati sõjavangid ning ei nõutud tasu sõjas tekitatud kahjude eest.
7. Mõisted:
Veebruarirevolutsioon- 1917. aastal puhkes Venemaal revolutsioon , mille tulemusel kukutati tsaar Nikolai II ja võimule tuli Ajutine Valitsus.
autonoomia - osaline iseseisvus , mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu.
Asutav Kogu- Eesti riigile põhiseaduse välja töötanud ja seadusandlust korraldanud kogu, mis valiti 1919. aasta aprillis .
Landeswehr - Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna organiseeritud väekoondis,mis oli loodud baltisakslaste algatusel . Selle algne eesmärk oli Balti hertsogiriigi rajamine.   
8. Isikud:
Nikolai II- Venemaa tsaar, kes kukutati Veebruarirevolutsiooni käigus. Hiljem lasti ta maha. Viimane Romanovite suguvõsa esindaja.
Lenin - Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija , Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Jaan Poska - Eesti riigiteadlane ja diplomaat; valiti 1904 .a Tallinna linnavolikogusse, 1913-1917 Tallinna linnapea; vastutas Maapäeva valimiste läbiviimise eest. 24.02.1918 määrati ta Eesti välisministriks; ta juhtis Eesti telegatsiooni Tartu rahu sõlmimisel; osales samuti Pariisi rahukonverentsil. Ajutise valitsuse juht
Johan Laidoner-  Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik ; Vabadussõjas Eesti sõjavägede ülemjuhataja, kutsus Vabadussõjas appi Briti Laevastiku.
Konstantin Päts- oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Päästekomitee esimees. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president .
Jaan Tõnisson- oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Ta tegi ettepaneku Maapäeval(25.08.1917) võtta kurss täielikule iseseisvumisele.