Mooste mõis (0)

Mooste mõis
Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid:
Mooste mõisa uhkuseks on Eesti üks suurejoonelisim historitsistlikus stiilis kõrvalhoonete kompleks . Tegemist on Peipsi aarest pärit meistrite laitmatu tööga. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid . Kõrge sokliga hoone on rohkelt liigendatud, arvukalt on ärkleid, karniise ning kaunistusi. Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus – kaldtee , mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis.
Asukoht:
Mooste mõis ja mõisapark asuvad Mooste järve kaldal Põlva maakonnas , ajalooliselt Võrumaal Põlva kihelkonnas.
Mõisakompleks:
Mõisa kompleksi kuuluvad peahoone, park, mõisa puutöökoda, tööhobustetall, valitsejamaja, karjalaut, mõisamüür, kellatorn , sae- ja viljaveski, viinavabrik, käsitöökoda, viinakelder-elamu, auruveski, tall , laut , tall -tõllakuur, tööriistakuur ja meierei.
Park:
Mõisa juurde kuulub 19. sajandi esimesel veerandil kujundatud inglise stiilis park. Selle põhiosa rajajaks peetakse A. G. von Nolckenit. Pargiaasad vahelduvad puudesaludega, kuhu on istutatud omavahel kontraste moodustavaid puudegruppe. Iga aasa äär on kujundatud eri liiki puudegruppidega. Park on liigirikas, seal kasvab 57 taksonit puid ja põõsaid. Põhipuuliigid on tamm, pärn ja kuusk .
Koht kultuuris:
15. sajandi teisel poolel hakkasid Tartu piiskopkonna vasallid oma mõisapõlde laiendama. Hakkasid kujunema ka uued mõisad. Andmed mõisa kujunemise kohta pärinevad L. Stryki mõisaajaloo alasest teatmeteosest, mille järgi koosnes Mooste vanasti kahest mõisast – Moisekatsist (Moisekatzist) ja Kaugositzist ( Kauksi ). Moisekatsi oli küla Kirumpä lossi maa-alal, mille Poola kuningas Stephan Bathory Võnnu ( Cesise ) maakohtunikule Wilhelm Sturzile andis. See jäi Wilhelm Sturzi poja Caspari kätte Rootsi võimu kehtestamiseni 1625.a. Sturzide mõisavaldust kinnitab ka 1638 .a maarevisjon. Mõisal oli mõisapõlde 2 ja talupõlde 6 adramaad . Kauksi oli juba piiskoppide ajal küla, selle andis Stephan Bathory Basilius Kutzynale. Mõisal oli mõisapõlde 2 ja talupõlde 4 adramaad. Rootsi ajal mõisad riigistati. 1625.a andis Rootsi kuningas mõisad Joachim Nicolaus von Güntersbergile, seda kinnitavad 1627. ja 1638.a maarevisjonid. 1680.a arvatavasti mõisad taas riigistati. 1717.a kinkis tsaar Peeter I mõisad krahv Jaguschinskyle ja siitpeale kuulus Kauksi lõplikult Moostele. Järgnes ostu-müügi jada. Jaguschinsky müüs mõisa krahv Löwenwoldele, see omakorda parun Strömfeldile, kellele kuulus ka Luunja mõis. 1741 .a ostis tsaaririigi ülemõuemeister ja salanõunik Ernst von Münnich Mooste ja Luunja mõisad 27 000 riigitaalri eest. Maria von Münnichi abiellumisel Gustav Friedrich von Nolckeniga läksid Mooste, Kaagvere ja Vanatorni mõisad 1810.a Nolckenite valdusse, kes muutsid Mooste mõisa pärimisõiguse alla kuuluvaks. Nolckenitele kuulus ka Kuramaal 3 mõisat – Gross-Essern, Ringen ja Pampeln. Viimane baltisaksa soost Mooste mõisaomanik oli Axel Gustav von Nolcken , kes ise elas Kuramaal. Moostes oli tema arendaatoriks (rentnikuks) poeg Gustav Eduard von Nolcken. Mooste mõis riigistati 1920.a. Pärast seda alustas häärberis tööd kool, mis asub seal tänaseni. Majanduskompleks läks riigimõisa käsutusse. 1940.a sai riigimõisast sovhoos , mis lõpetas oma töö pankrotiga. Osa tootmishooneid läks osaühingutele, enamik mõisnikuaegseid tootmishooneid müüdi odavalt soomlastest ärimeestele, kes hoonete korras hoidmiseks midagi ette ei võtnud. Nüüdseks on vald hooned tagasi ostnud, enamik hooneid on renoveeritud ning leidnud uue kasutuse.
Iseloomustus:
Mooste mõis on Eesti üks hooneterikkaimaid terviklikult säilinud mõisaid. Eduard von Nolcken muutis 20. sajandi algul Mooste Lõuna-Eesti üheks kaunimaks mõisakompleksiks. Samas oli Mooste üks hilisemaid esinduslikult välja ehitatud mõisaid Eestimaal.
Tänapäevane kasutus:

• Tänapäeval tegutseb mõisa peahoones Mooste põhikool ja muusikakool. Mooste Rahvamuusikakool on huvikool igas vanuses muusikaõppijatele, kus saab õppida erinevaid (rahva)pille.

• Mõisa puutöökoda on renoveeritud ja sinna on rajatud Mooste Mõisa Külalistemaja. Külalistemaja asub mõisa õuel peavärava kõrval. Hoonet piirab kahest küljest kõrge müür koos kellatorniga. Euroopa Liidu toel 2006. aastal renoveeritud sajandivanune mõisa puutöökoda majutab 24 külastajat. Toad on kolme ja neljakohalised ning asuvad teisel korrusel. Tube kokku on kuus. 
  
• Endises tööhobustetallis tegutseb praeggu Restauraatorite koda.
  
• Valitsejamajas asub MoKS - Kunsti ja Sotsiaalpraktikakeskus. Tegemist on mittetulundusliku organisatsiooniga, mille toimimise eest hoolitsevad kunstnikud . MoKS asutati 2001. aastal, eesmärgiga arendada kohalikku ja rahvusvahelist koostööd kunstide ja keskkonnauuringute alal Eesti külakontekstis. MoKSi põhitegevusteks on: kunstnike resideerimisprogramm, suvise kunstisümpoosioni korraldamine, õpikodade korraldamine, kunsti- ja kogukonnasündmuste korraldamine Eestis ja välismaal, koostöö arendamine üle-euroopaliste võrgustikega, omaenese tegevuse dokumenteerimine ja reflektsioon .
  
• Endisest karjalaudast on saanud 500 kohaline kontserdisaal Folgikoda. Karjalaut oli Mooste mõisa hoonetekompleksi ehitistest üks mahukamaid. Valmis see 1905. aastal, renoveeritud sai 2010. aastal. Kontserdisaal mahutab kuni 500 külastajat. Korralik suur lava ja tipptasemel heli-ning valguspark võimaldavad korraldada väga erinevaid suurüritusi. Vabariikliku tähtsusega ettevõtmistest toimub Folgikojas iga aasta aprillis  Eesti rahvamuusikatöötluste festival  „Moisekatsi Elohelü“.
  
• Sae- ja viljaveskist on tänasekks saanud veskiteater. Sajandivanune sae- ja viljaveski asetseb Mooste mõisa suurest õuest mõnisada meetrit eemal. Veskiteater renoveeriti 2006. aastaks ja on nüüd kohaliku külateatri loomelavaks. Teatrisaal kohandati vanasse viljaveskisse ja mahutab kuni 60 külastajat. Veskiteatri näitlejateks on kohalikud näitlejad.
  
• Mooste mõisa viinavabrikust on saanud pärast renoveerimist fototurismikeskus. Hoone ehitati 1909.aastal ja see on silmapaistev näide mõisaaegsest tööstusarhitektuurist. Viinavabrikus toodeti toorpiiritust veel 1950. aastate keskel. Renoveerimine lõppes 2010.aastal. Hoone on eraomandis.
  
• Käsitöökoda renoveeriti Euroopa Liidu toel 2009.aastal. Käsitöökoda tegeleb praegu riietuskangaste, sisustuskangaste jm. valmistamisega kangastelgedel, rahvariiete valmistamisega, õpetab soovijatele kangakudumist, nööride-paelte-vööde valmistamist , silmuskudumist, heegeldamist ja müüb käsitööd, käsitööks vajalikke materjale ja käsitöötarvikuid.
  

Mooste mõisa peahoone
Mooste mõisahoone järve kaldal.
Mooste mõisakompleksi plaan
Kasutatud kirjandus:

• http://www.moostemois.ee/
  
• http://pilt.delfi.ee/picture/8081807/
  
• http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=159
  
• http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/mooste-moisa-park/
  
• http://www.mois.ee/voru/mooste.shtml