· maailmapolise teooria · maailmakultuuri teooria Globaliseerumise kolmene olemus · nähtus · filosoofia · protsess Martin Heidegger ja tema planetaarse tehnika käsitlus Tehnika kaks tähendust · tehnika on vahend eesmärkide tarvis · tehnika on inimese tegevus tehnika kui seadis - instrumentum Instrumentaalne kui põhjuslik (kausaalne) · causa materialis · causa formalis · causa finalis · causa efficiens Kokkulangevad võlgu või süüdi olemise viisid. aition Poeetiline ja füüsiline Füüsis on poeesis ülimas mõttes. Füsei olemasoleval on esiletoomise puhkemine. Näiteks õie puhkemine õitsemisse tas endas. Käsitöiselt ja kunstiliselt esiletoodul on puhkemine mitte tas endas, vaid teises, käsitöölises ja kunstnikus.
Sta disegnando (luca=sogg.sott.) d) il soggetto di una frase dipendente coincide con quello della principale: la zia ha detto che arriverà domanni (il sogg di arriverà è ancora la zia) Il soggetto preceduto da un articolo partitivo prende il nome di soggetto partitivo: sono arrivati dei miei compagni NB: Il soggetto concorda sempre con il predicato della frase: a) nel numero: i bambini giocano b) nel genere: paolo è bravo Non sempre il soggetto è posto all'inizio della frase: a causa della nebbia accadono spesso gravi incidenti Il predicato: Il predicato è ciò che esprime azione, qualità o condizione del soggetto e generalmente coincide con il verbo. Il predicato può essere: a) verbale, costituito da un verbo attivo, passivo o riflessivo di senso compiuto: Paolo è partito per l'america. L'albero è stato abbattuto dal vento. Ogni mattina mi lavo e mi pettino. b) nominale, costituito dal verbo essere (copula) seguito da un sostantivo o da un aggettivo
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
Error in substantia- eksimus asja olemuses.(müüakse naisori meesorja asemel) Error in quantitate- eksimus objekti suuruses(saadus vähem kui lepingus fikseeritud) KUI TEATUD EKSITUS ON LEPINGU KOHTA OLULISE TÄHTSUSEGA, VÕIB LEPING MUUTUDA KEHTETUKS. Eksimus õigusnormides, seaduse mittetundmine aga lepingut tavaliselt kehtetuks ei tee. Lepingu alus-causa-resultaat (taotleb omandiõigus millegi üle) Lepingut võib sõlmida, kas: 1. Causa crediendi-andja saab ka vastu 2. Causa solvendi- kohustuste täitmisena 3. Causa donandi- kinkimisena. Causa onerosa- koormav resultaat-õiguse soetamise eest on tasu(ostu-müügi puhul asja eest hind) Causa lucrativa- tasuta õiguse omandamine(kinkimine) Lepinguid kus resultaat on kõigile nähtav –kausaalseteks Lepingud, kus resultaati pole väliselt näha-abstraktseteks Võimatu sammeg aobligatsiooni don kehtetud. Võimatus võib olla: 1
võimu alt täisikka jõudmisel); Rei vindicatio omandihagi; res universitatis rahvale kuuluvad asjad; Obligationes ex delicto õigusrikkumisest tulenevad kohustused; obligationes quasi ex contractu nagu lepingurikkumisest tulenevad kohustused 3. Ex officio ametikohustuste tõttu /ameti tõttu; Curriculum Vitae elulookirjeldus, eluloo kulgemine; Summa summarum (pl.) kõik kokku, summade summa; Ad notam teadmiseks; Exempli causa (e.c) Exempli gratia (e.g.) näiteks 4. Vis legis seaduse jõud; Ratio legis seaduse mõte, seaduse eesmärk; Ius belli ac pacis sõja ja rahu õigus; De iure juriidiliselt, õiguslikult; De facto faktiliselt, tegelikult; Crimina extra ordinem erakorralisele menetlusele kuuluvad; In corpore täies koosseisus, kõik koos; Ex tempore ettevalmistamatult, otsekohe; Ius est ars boni et aequi
. - , ( ). . Res public - ? - ( apeiron ) , , , - , , , , , ( : ) , . . (life word ) · · · · . · Logos (, , ) . , ( ) , (1 ) (2 . ) (50) . 30 . /20/ - - 105 , , , - , , . , , , . , : « » : , ( ) ( ) , .. . . . « , !» « !» ,,, - 1 , , . . Veritas Alethea , , = Physis , ( , ) 11.04.2012 - , ( ) - , / , - , , . , , . . , . 10 , : 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 4 · - , ,, , ( ?) · , , () · () · ( ) - ...
11.04. koduse töö sõnad D.1.8.6-11 aedificato dilapso- kui ehitis on kokku varisenud res universitatis – kogukonna asjad, kogukonna liikmetele kasutamiseks mõeldud asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad diruto aedifico- kui ehitis/hoone on hävinud/ lammutatud mortuum inferre – surnut matma capite punire – surmanuhtlusega karistama Gai. Inst. res divini iuris – jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad res humani iuris – inimeste õiguse alla kuuluvad asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad in bonis – vara hulgas, bonitaarses omandis res publicae – riigile kuuluvad ehk avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad res privatae – eraomanikele kuuluvad asjad res corporales – kehalised asjad res incorporales – kehatud asjad res mancipi – mantsipeeritavad ehk piduliku võõrandami...
ANTIIKFILOSOOFIA §1. Filosoofia aine Filosoofia mõiste 1.Mis on filosoofia eesmärk? V: teoreetiliselt aru saada maailmast 2.Mis on sõna 'phileo' tähendus? V: 'armastan' 3.Mis on sõna 'sophia' tähendus? V: 'tarkus' 4.Keda peetakse esimeseks filosoofiks ehk tarkusearmastajaks? V: Thalest (6. saj eKr) 5.Mis on filosoofi põhitunnus? V: kahtlemine 6.Kes kasutas praegu teadaolevalt esimesena filosoofia-sõna? V: ajaloo isa Herodotos (5. saj eKr) 7.Mis on filosoofia? V: inimlik järelemõtlemine, mille abil püütakse selgusele jõuda iseenda ja maailma olemasolu, olemuse, tähenduse ja seaduspärasuste kohta Filosoofia kui ajalooline nähtus 8. Mis on mütoloogia? V: lugude kogum, mille tegelased on paganlikud jumalad või pooljumalad ja mis jutustab maailma või ühiskonnanähtuste tekkimisest 9.Mis on teaduste kuninganna keskaegse arusaama järgi? V:...
Ajalooline periood: leping sõlmitakse kreeditori vastava küsimusega ja võlgniku samade sõnadega väljendatud vastuse teel. Nüüd võib selle sõlmida ükskõik milliste sõnadega! Vabariigi aja lõpul tavatseti juba koostada selle kohta kirjalik akt. Stipulatio oli kreeditorile eriti soodne.Võlgnik oli kohustatud sellest täpselt kinni pidama, mida oli lubanud. Stipulatsioon oli abstraktne tehing ehk tema sõlmimisel pole näidatud kohustuste tekkimise alus- causa. Verbaalne leping on ka stipulatio poenae- leppetrahv. Kokkulepe,mille alusel üks pool kohustub teisele maksma trahvisumma mingi teo sooritamise v mittesooritamise puhuks või ka kohustuse mittetäitmise või mitteõigeaegse täitmise korral. Stipulatsiooniga võisid tekkida samaaegsel mitme kreeditori nõudmised ühe võlgniku vastu ja sel teel eriti said kohustuda mitu isikut.Tema abil sai kujundada käenduse instituut. KÄENDUS
15. Dominium directum – otsene omand; dominium divisum – jagatud omand dominium utile – kaudne omand 16. contractus unilaterales – ühekülgsed lepingud; contractus bilaterales – kahekülgsed lepingud 17. Contractus bonae fidei – hea usu lepingud contractus stricti iuris – rangelt õigusnormidel põhinevad lepingud 18. Imaginaria venditio – näiline müük 19. Dies fasti – kohtupäevad; dies nefasti – ametivabad päevad 20. Causa cognita- läbiuuritud lepingu alus; causa lucrativa – tasuta õiguse soetamine causa onerosa – koormav alus 21. Iusta causa – õiglane põhjus, õiglane protsess 22. Vis absoluta- kehaline sundus; vis compulsiva – psüühiline sundus 23. Iudicium privatum – privaatne kohtuprotsess; iudicium publicum – avalik kohtuprotsess 24. Corpus iuris civilis – tsiviilõiguse kogumik; Corpus iuris canonici – kanoonilise õiguse kogu 25
olenemata sellest, milline võib olla tema staatus. D. 5.25. Marito quoque adulterum uxoris suae occidere permittitur, sed non quemlibet, ut patri: nam hac lege cavetur, ut liccat viro deprehensum domi suae (non etiam socceri) in adulterio APULEIUS uxoris occidere eum, qui leno fuerit quive artem ludicram ante fecerit in scaenam saltandi cantandive causa prodierit iudiciove publico damnatus nequw in integrum resitutes erit, SOORITAS quiver libertus eius mariti uxorisve, patris matris, filii filiae utrius eorum fuerit (nec interest, proprius cuius eorum an MÕRVAKATSE cum alio communis fuerit) quive servus erit. Abikaasal on õigus tappa mees, kes on tema naisega toime pannud abielurikkumise, /.../; õigus on seaduse järgi tappa,
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigust...
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamis...
Jumal on loonud maailma eimillestki. a)ontoloogiline jumalatõestus. Anselm Canterburyst: tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on midagi ''millest enamat pole võimalik mõelda'', siis peabki ta olemasolema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul poleks ta midagi, millest enamat pole võimalik mõelda. Jumalatõestused: 1)ontoloogiline (''tõeliselt olev'') jumalatõestus. Thomas Aquino: Causa mouvenes igasugune liikumine ja muutumine nõuab liikumapanijat. Kuna aga liikumapanijate rida ei saa lõpmatuseni venitada, peab olema ensimene liikumapanija Jumal. Causa prima igal mõjul on oma põhjus, kuna ga miski ei saa olla iseesnda põhjus, peab olema olemas esimene iseennast põhjustanud põhjus: Jumal. On asju, mis võivad olla või mitte olla. Kui kõik oleks nii loodud, et see võib olla aga võib ka mitte olla, siis aga ei saanuks midagi eksisteerima hakata
13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. contractus bilaterales kahekülgsed lepingud 24. causa põhjus, alus 25. offert/propositum pakkumus 26. mancipatio mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing 27. stipulatio stipulatsioon, verbaalse lepingu liik 28. mutuum muutlaen, 29. commodatum pruuklaen 30. depositum hoiuleping, hoius 31. pignus pant 32. emptio-venditio ost-müük 33. pretium hind, väärtus 34. arrha käsiraha 35. locatio conductio üür-rent 36. mandatum korraldus, käsund 37. societas seltsinguleping 38. permutatio vahetus 39
Joanna: decidida 26. asesino de Raúl, tal vez Javier Epílogo 27-28. 1) b. descube que Javier se ha ido con su novia 2) b. se han ido juntos al extranjero y se han llevado el dinero del rescate 3) a. Raúl Después de leer 30. Lugar: barrio Gótico de Barcelona Personajes: el doctor Fernández, hermanos Jaime (su novia Clara) y Javier, el detective Luis Gomis y su novia Mónica, Vicente y su amigo Raúl, novia de Javier Johanna. Conflicto: Javier había salido de casa a causa de una mala relación con su padre. Exigió el dinero en nombre de los secuestradores. Desenlace: Tras matar al hombre que tomó el rescate, Javier viaje con Johanna. 31. Un resumen. Una tarde, Javier no volvió a casa. Su padre (Dr. Fernández) y hermano (Jaime) estaban preocupados y pidieron la ayuda del detective Louis Gomis. Sabían que Javier tiene un amigo Vicente que vende drogas y amiga Johanna, que es más mayor que él. Fernández decidió que su hijo fue secuestrado
3). Alles siis kui need tingimused olid täidetud said nad vaba inimese staatuse. Kokkuvõtteks, Hannah Arnedt leidis vägapalju erinevaid mooduseid kuidas inimesed tunnetavad vabadust ja saavad selle omale luua, et olla vabad. Minu arvates vaba saab olla iga üks kes seda ise vähegi soovib aga Arendt leidis, et vabad saavad olla need kes tegutsevad ja leiavad endale samasuguse ühiskondlikku ruumi kus on vabad inimesed. Lõpetaks selle ühe lausega et tegelikult nihil ex nihilo, nihil sine causa, see tähendab eeldusest, et isegi "meie enese elu allub lõplikul analüüsil kausaasusele" (lk.475-476 Akadeemia 199a. nr.3).
TUNNIKONTROLLI MATERJALID Sõnade tõlkimine eesti keelest ladina keelde, koos põhivormidega 1 actio, onis f. - hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess 2 actor, oris m. - hageja, kaebaja 3 bonus, a, um (melior, ius; optimus, a, um) - hea, tubli 4 caput, pitis n. - pea; õigusvõime 5 casus, us m. - juhus, juhtum 6 causa, ae f. - põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess 7 civilis, e - kodaniku-, tsiviil- 8 civis, is mf. - kodanik 9 civitas, atis f. - kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik 10 consensus, us m. - nõusolek, üksmeel 11 contractus, us m. - leping 12 corpus, poris n. - keha; isik; kogu, kogumik 13 creditor, oris m. - võlausaldaja 14 crimen, minis n. - kuritegu, roim 15 culpa, ae f. - süü, hooletus 16 cum + abl. - koos, -ga 17 cura, ae f
Collatio – kaaspärija peab pärandi hulka arvama ka selle, mis ta sai pärandajalt tema eluajal Hereditatis petitio – pärandi hagi Legatum - legaat Fideicommissum – testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku kasuks Fideicomrnissum hereditatis – teatud isikule määrati kogu pärand, mitte osa pärandist Codicillus – fideikomisside koostamine erilise kirja kujul pärija nimel Donatio mortis causa – kinkimine surma puhuks s.o. eriline kinkimine, kus kingi kehtivus on tehtud olenevaks kinkija surmast enne kingi saajat
1. actio, onis f.- hagi, kaebus 2. actor, oris m.- hageja, kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civs, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, krimnaalne, kuritegelik 19. cum+ abl- koos, -ga 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelvalve 21
SÕNAD: 1. actio, onis f.- kaebus 2. actor, oris m.- kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civis, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, kriminaalne, kuritegelik 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelvalve 21. datus, a, um- antud, määratud 22. deus, i m
vallata.)28 Ulpianus libro 69 ad edictum pr. Ait praetor: "Uti eas aedes, quibus de agitur, nec vi nec clam nec precario alter ab altero possidetis, quo minus ita possideatis, vim fieri veto. De cloacis hoc interdictum non dabo. Neque pluris, quam quanti res erit: intra annum, quo primum experiundi potestas fuerit, agere permittam". /.../ 2. Huius autem interdicti proponendi causa haec fuit, quod separata esse debet possessio a proprietate: fieri 10 etenim potest, ut alter possessor sit, dominus non sit, alter dominus quidem sit, possessor vero non sit: fieri potest, ut et possessor idem et dominus sit. ____________________ Ulpianus (surnud 223 pKr) oli pidevalt riigiametites: Rooma sõjaväeprefekti abi, eraisikute maksudega tegeleva keiserliku
Aristotelese õpetus ei ole religioosne. Aristotelese ÕPETUS NELJAST PÕHJUSEST Mis tahes asja mõistmiseks tuleb lähtuda MIKS?-küsimusest: MILLEST?, MIS?, KUST? ja MILLE JAOKS? 1. Millest asjad tekivad? 2. Mis need tekkinud asjad on? 3. Kust saab muutumine või muutumatus alguse? 4. Mille jaoks asjad tekivad ja olemas on? Kõik 4 küsimust kokku on Miks ?-küsimus. 1. Materiaalne põhjus. Causa materialis. 2. Vormpõhjus. Causa formalis. 3. Tegevpõhjus. Causa efficiens. 4. Eesmärkpõhjus ehk lõpp-põhjus. Causa finalis. Kõik 4 põhjust kokku moodustavad ISEORGANISEERUMISE filosoofilise kategooria. 3 esimest põhjust moodustavad ORGANISEERIMISE filosoofilise kategooria. VÄLISEST allikast ei ole iseorganiseerumist võimalik organiseerida. Iseorganiseerumiseks on võimelised ainult avatud (ümbrusega
Prantsuse Kuuik(1917-1921) Arthut Honegger, Dariud Milhaid, Francis Poulenc, Loius Durey, Georges Auric ja Germaine Tailleferre. Nimi Henri Collet artiklist" Viis venelast, kuus prantslast ja Erika Satie. Neoklassitsitlikud lähtekohad muusikas ning impressionismivastane hoiak. Põhimõte: vältida liigset komplitseeritust nii kuntsniku siseelus kui ka tema loomingus. Ideaaliks energiline primitiivi. Kirjutasid ühiselt tantsulis-pantomiimilise farsi ,,Pruutpaar Eiffeli tornis" Artur Honegger(1892-1955) Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on sveitsi päritolu, sündinud Põhja- Prantsusmaa sadamalinnas Havre`is (Normandias), hiljem elas Pariisis. Honegger sai tuntuks prantsuse "kuuiku" (Groupe des Six) tegutsemise ajal. Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada : oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist. Muu...
muidu ei saa rääkida tegelikust tahtest · Tahteavaldus peab eelduslikult vastama tahtele · Tahteavaldus sisaldab: teo tegemise tahe, avaldamistahe, tehingutahe · Tahteavaldus ei ole ise tehing, kuigi mõisted on väga lähedalseisva tähendusega (olenevalt tehingust sisaldab tehing lisaks tahteavaldus(t)ele ka muid obligatoorseid elemente, sh nt ka reaalset tegutsemist) Kohustustehing loob pooltele õigusi ja kohustusi st loob võlasuhte · Kohustustehing on käsutustehingu causa ´ks e põhjuseks · Sellegipoolest ei pea kohustustehing alati tingima käsutustehingut (võib ka ilma) Käsutustehing õigusi ja kohustusi ei loo st võlasuhteid poolte vahele ei teki, vaid selle sisuks on õiguste ja kohustuste üleandmine (mis toob kaasa causa´ks oleva võlasuhte lõppemise/muutumise) · Kuigi seadus (TsÜS § 6) nimetab õiguste ja kohustuste üleandmist, siis seda tuleb käsitleda
H 7, lk 82 In idici (dat. s.) kohtus Extr rgnum (nom. s.) väljaspool riiki/võimu/valitsust Ab intestt (dat. s.) testamenti tegemata jätnud isiku poolt; seadusjärgne pärimine Pr patri (nom. s.) isamaa eest Ex dlict (abl. s.) süüteost/õigusrikkumisest Sine caus (abl. s.) põhjuseta/kohtuasjata Contr imperium (acc=nom s.) võimu vastu Ad arbitrum (acc=nom s.) kuni (kohtu)otsuseni Pr re (dat. s.) süüdlase kasuks Apud amcum (acc. s.) sõbra juures Sine pecni (abl. s.) (ilma) rahata Cum filis (abl. pl.) koos lastega D fact (dat. s.) faktiliselt, faktide põhjal Obligti (nom. s.) ex contract (abl. s.) lepingust lähtuv kohustus Contra hosts (nom. pl.) vaenlaste vastu Error (nom. s.) in negti (dat. s.) eksimus tehingu liigis Cum laude (abl. s.) kiitusega Ex auctritte (abl. s.) idicis (gen. s.) kohtu nimel Missi (nom. s.) in possessinem (acc. s.) vara andmine teise valdusesse Contr is (nom. s.) bell (gen. s.) ...
HÜPOTEEK Mõiste: kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS §325 lg 1) Eesti õiguses üks kinnispandiõiguse liik –hüpoteek (nt saksa õiguses 3 liiki: hüpoteek, kinnisvõlg ja rendivõlg) hüpoteek on mitteaktsessoorne –ei eelda tagatava nõude olemasolu (va kohtulik hüpoteek). Olemus hüpoteek on valduseta pandiõigus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja (piiratud ulatuses)vallata, kasutada ja käsutada. Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue panditud kinnisasja arvel, seega on see mitte väljaandmise, vaid rahakstege Ulatub: peaasjale, olulistele osadele ja omanikule kuuluvatele päraldistele, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, siis ka rendi-või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisas...
Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama v...
Error in substantia- eksimus asja olemuses.(müüakse naisori meesorja asemel) Error in quantitate- eksimus objekti suuruses(saadus vähem kui lepingus fikseeritud) KUI TEATUD EKSITUS ON LEPINGU KOHTA OLULISE TÄHTSUSEGA, VÕIB LEPING MUUTUDA KEHTETUKS. Eksimus õigusnormides, seaduse mittetundmine aga lepingut tavaliselt kehtetuks ei tee. Lepingu alus-causa-resultaat (taotleb omandiõigus millegi üle) Lepingut võib sõlmida, kas: 1. Causa crediendi-andja saab ka vastu 2. Causa solvendi- kohustuste täitmisena 3. Causa donandi- kinkimisena. Causa onerosa- koormav resultaat-õiguse soetamise eest on tasu(ostu-müügi puhul asja eest hind) Causa lucrativa- tasuta õiguse omandamine(kinkimine) Lepinguid kus resultaat on kõigile nähtav –kausaalseteks Lepingud, kus resultaati pole väliselt näha-abstraktseteks Võimatu sammeg aobligatsiooni don kehtetud. Võimatus võib olla: 1
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ...
D. 14.6.14 Iulianus 12 Dig. 8 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 141 4 Filium habeo et ex eo nepotem: nepoti meo creditum est iussu patris eius: quaesitum est, an contra senatus consultum fieret. dixi, etiamsi verbis senatus consulti filii continerentur, tamen et in persona nepotis idem servari debere: iussum autem huius patris non efficere, quo minus contra senatus consultum creditum existimaretur, cum ipse in ea causa esset, ut pecuniam mutuam invito patre suo accipere non possit. Mu pojal on poeg, kelle ta volitab võtma laenu ja kes on minu lapselaps. Kas siis on üle astutud senatus consultum'i võimust? Nõuanne on, et olgugi, et senatus consultum'i võim viitab ainult pojale, viitab see siiski ka lapselapsele. Isegi isa volitus ei anna õigust senatum consultumi keelust üle astuda, kui isa ise ei saa laenu võtta ilma oma isa nõusolekuta.
Temal oli 4 iidolit: sooiidol, koopaiidol, turuiidol, teatri-iidol. T.Hobbes- materialistlik empirist. Maailmas toimub kõik füüsika seaduste järgi. Ühiskondliku lepingu rajaja. 2)ratsionalism- tunnetamise aluseks on mõistus. R.Descartes- ratsionalismi rajaja. Temal olid kindlad põhimõtted. Kuulus lause: Cogito ergo sum!-Mõtlen, järelikult olen olemas! B.Spinoza- juudi soost filosoof, kes eemaldus judaismist. Võttis nime Benediktus. Rõjutab puhast mõistust. Causa sui!-iseenda põhjuseks olema. G.W.Leibniz- Saksa Arostoteles. Leidur. 2 tüüpi tõdesid: -paratamatud tõed Juhuslikud tõed Preformism- eelformeerumine. VALGUSTUSFILOSOOFIA J.Kant- temalt tuli sõna valgustus. Voltaire- e ,,naerev filosoof". Leidis, et usk on vajalik, eeskätt moraali pärast. C. Montesquieu- riigiteoreetik. J.J.Rousseau- ,,üksildane uitaja". Pooldas vabakasvatust. G.W.F.Hegel-saksa filosoof. Saksa idealismi tähtsam esindaja. Tema teos on ,,Vaimu fenomenoloogia".
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS ( LK. 511) 1. VALE; 1)See on üks mikroökonoomika paljudest eesmärkidest; 2) Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärgiks on leida lahendus põhiprobleemile piiratud ressursid versus piiramatud vajadused; 2. VALE; Hüviste piiratuse all mõeldakse seda, et selliseid ressursse (või taoliste ressursside abil valmistatud hüviseid) ei jätku kõigile soovijatele 0-hinnaga (e tasuta jagamise korral); 3. VALE; Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust ongi ta kasulik (sest keerukast tegelikkusest esitatakse vaid kõige olulisemad (põhjuslikud) seosed, jättes ebaolulised üksikasjad kõrvale; 4. ÕIGE; Võrdelist seost saab nimetada ka samasuunaliseks e positiivseks seoseks 5. c; vastusvariant d) otseselt vale; vastus a) üks mikroprobleemides...
need juhtumid, kus üks lepingu pooltest ettekavatsetult viib teise poole eksitusse. Error ehk eksimus on laiemas mõttes vale ettekujutus asjade tõelisest olukorrast või tõelise ettekujutuse puudumine. Peamine eksimuse liik on faktiline eksimus. 42.Lepingu sõlmimine Leping sõlmitakse teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks. N:Ostu-müügi lepingu sõlmides taotleb isik asjale ka omandiõiguse saamist. Seda resultaati nim. Lepingu aluseks causa. Oluline on, et lepingus on alati causa olemas. Leping loetakse sõlmituks, kui pooled on lõplikult ja täielikult kokku leppinud kõikides antud lepingu jaoks olulistes punktides ja see kokkulepe on vajalikul viisil ka väljendatud. 43.Konsensuaalsed lepingud Konsensuaalsed on lepingud, mille kehtuvuseks piisab paljalt poolte kokkuleppest. Tähtsaim neist on ostu-müügi leping. Ostu-müügi objektiks võivad olla igasugused asjad, nende kogumid ja ka õigused. Lepingu objektideks võivad olla ka tulevad asjad. Ostuhind peab
/PROSKYNESE/ · Vormi omamine võimalikkusena · Pärast Aleksandri surma 323 a. e.Kr. · Harimatu inimene võib saada harituks, sest ta on haritud · Makedoonia erakond kukutatakse. võimalikkuses. · Aristotelese esitatakse süüdistus jumalateotamises. · Metafüüsika , põhjused Ülempreester Eurydemon esitab süüdistuse palvete ja · Causa materialis, materiaalne põhjus ohverdamiste õpetamises, mis polevat filosoofide asi. · Causa formalis, formaalne põhjus · Aristoteles põgeneb Ateenast Euboia saarele, kuid · Causa efficiens, tegevuspõhjus haigestub ja sureb (322). · Causa finalis, sihtpõhjus · Teosed
vendedora. Grupo Runner S.A. se reserva el derecho de anular esta garantía cuando a juicio de nuestro servicio técnico se den los siguientes supuestos: 1. Desperfectos causados por mal uso, caídas, golpes, etc. 2. Destrucción parcial o total por descargas eléctricas atmosféricas. 3. Mal funcionamiento debido a interferencias eléctricas. 4. Incorrecto funcionamiento a causa de bajo nivel de tensión. 5. No cubre roturas o daños en plásticos, cables y fichas. 6. Reparaciones efectuadas por personal no autorizados por Grupo Runner S.A. 7. Fallas debidas a errores de instalación. 8. Anormal otorgamiento de garantía. Para validez de esta garantía deberá adjuntar la factura o ticket de compra. Por tratarse de una unidad con componentes importados se aclara que de disponer con el repuesto, el tiempo máximo
II. Osa Teemad 6 - 7 Vallasomand Vallasomand tekib kas: Tehinguliselt või seadusjärgselt Vallasomand Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist, 2) asja üleandmist omandajale (vt AÕS § 92) Vallasomand Asjaõiguskokkulepe: On asjaõiguslik leping, millega pooled lepivad kokku teatud eseme omandi üleminekus omandajale Vallasasja asjaõiguskokkulepe on vormivaba (sh võib olla sõlmitud ka vaikimisi) Peab ulatuma konkreetsetele asjadele, mitte aga asjade kogumitele Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik asjaõiguskokkulepe (nt omandireservatsiooni korral läheb omand üle peale ostuhinna täielikku tasumist vt VÕS § 233) Vallasomand Asja üleandmine Vallasasja omandiõiguse tekkimiseks ei piisa üksnes asjaõiguskokkuleppest, vajalik on asi (asja valdus) omandajale ka üle anda valduse signaalfunktsioon Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja ...
consensus. Felix on valmis laskma Erosel majas edasi elada, kui Eros maksab üüri 700 sestertsi. Siinkohal tekib Felixil vastuolu seoses üürisumma tõstmisega, mida sätestab alljärgnev Digesta: 8 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 100 9 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 154 5 ,,Qui fundum fruendum vel habitationem alicui locavit, si aliqua ex causa fundum vel aedes vendat, curare debet, ut apud emptorem quoque eadem pactione et colono frui et inquilino habitare liceat: alioquin prohibitus is aget cum eo ex conducto." ,,Kui keegi annab kellelegi rendile farmi või elukoha ja kui ta siis mingil põhjusel farmi/elukoha maha müüb, läheb rendileping omandajale üle. Üürnikust farmer võib pinda kasutada ja linnaüürnik võib pinda elukohana kasutada. Vastasel juhul, kui see on keelatud
Calamitas virtutis occasioõnnetus on võimalus mehisuseks. Calamitosus est animus funturi anxius õnnetu on tuleviku ees hirmunud hing. Calumitarae audacter, semper aliquid haeret laima julgesti, alati jääb midagi külge. Calvintium non est vitium, sed prudentiae indicium kiilaspäisus ei ole mitte pahe, vaid tarkuse tundemärk. Carpent tua poma nepote sinu tööde vilju nopivad lapselapsed. Cave quid dicis, quando, et qui pane tähele, mida röögid, millal ja kellele. Cessante causa, cessat effectus põhjuse lõppede lõpeb ka tagajärg. Cogitationis poenam nemo patitur kedagi ei karistata mõtete eest. Cogito, ergo sum mõtlen, järelikult olen olemas. Concordia parvae res crescunt, discordia maximae dilabuntur üksmeeles kasvavad väikesed asjad, lahkhelides lagunevad suuredki. Conscientia mille testes südametunnistus võrdub tuhande tunnistajaga. Contaria contrariis curantur vastandit ravitakse vastandiga. D
kui ta on absoluutselt alati olnud, siis on tegu pigem paratamatu kui kontingentse asjaga.). Seega võib vaimusilmas ajas tagasi minna ka niikaugele, kus ühtki kontingentset asja polnud. Kuid mis siis sel ajal oli kas tühjus? Ei saa olla. Sest siis poleks midagi saanud tekkida. Kontingentne asi ei saa tekkida iseeneslikult; tema tekke peab esile kutsuma mingi juba olemasolev asi kontingentne asi ei saa olla causa sui. Järelikult polnud enne kõigi kontingentsete asjade tekkimist mitte tühjus, vaid teatav paratamatu olemine. (Kui olemine enne kõigi kontingentsete asjade tekkimist poleks paratamatu, saaksime mõttekäiku talle uuesti rakendada.) See paratamatu olemine on jumal. Niisiis: kuna kontingentseid asju on ilmselgelt olemas, peab olemas olema ka paratamatu olemine. Ehk jumal. ...On kindel ja ilmne meie meeltele, et maailmas mõned asjad liiguvad. Mis liigub, seda peab
saanud siis uurida. -) Ta kirjutas tohutult palju ning 335 eKr loob ta ka oma kooli nimega Lyceum, mis asus gümnasiumis. Tema õpilasi nimetati peripateetikuteks ehk jalutajateks, sest nad jalutasid alati Aristotelese taga. -) Teda loetakse ka loogika isaks (ta pole küll loogika rajaja, kuid suur süstematiseerija). -) Ta ütles, et kõik ideed elavad vormidena asjades. -) Ta ütles, et kõigil asjadel on neli põhjust: *) 1. Causa materialis ehk materjaalne põhjus (maja puhul nt tellised). *) 2. Causa formalis ehk formaalne põhjus (maja puhul nt maja kavand). *) 3. Causa efficiens ehk effektiivne põhjus (maja puhul nt ehitaja). *) 4. Causa finalis ehk siht põhjus (maja puhul nt tahan elada majas) kõige tähtsam, sest looduses ei toimu midagi juhuslikult ja kõik on otstarbeline ja sihilik ehk igasse nähtusesse on alati peidetud siht. Arengus on alati mateeria, mis võitleb sellele vastu.
Sisekaitseakadeemia Sotsioloogia ja filosoofia õppetool Kohtueelse uurimise kaugõppe I kursus BENEDICTUS SPINOZA Referaat Tallinn 1999 2 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. LÜHIKE ELULUGU 4 2. SPINOZA MATERIALISTLIK FILOSOOFIA 5 3. SPINOZA ÕPETUS LOODUSEST 6 4. SPINOZA EETIKAÕPETUS 7 5. SPINOZA TUNNETUSÕPETUS 9 6. SPINOZA ATEISM 9 7. KOKKUVÕTE 11 8. KASUTATUD KIRJANDUS 12 3 SISSEJUHATUS XVII sajandi keskpaiku olid Madalmaad, samuti nagu Inglismaa, Euroopa eesrindlik riik. Juba XVI sajandi teisel poolel toimus Madalmaades kodanik revolutsioon. Verise võitluse tulemusena läks rahval korda...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle va...
Platon Platoni jaoks on tema keskmiste dialoogide põhjal õnne jaoks kesksel kohal vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.. Hingel on kolm osa: mõistuslik, emotsionaalne ning instinktide osa. Õiglus nende puhul väljenduks iga osa funktsioonipärases toimimises: mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus) ning instinktid on ohjeldatud(mõõdukus). Hilisemates dialoogides väidab ta, et vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest ehk armastusest. Vastavalt ilupüüdlusele on seotud ka õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka meie naudingutundes. Naudinguid on aga samuti erinevat sorti. Tõeliselt õnnelik saab olla see inimene, kes tunnetab (armastab) ilu. Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuse...
,,Bellum omnium contra omnes!"Kõikide sõda kõikide vastu! Ratsionalism.Prantsuse mõtlemistüübi aluseks.Rajaja R.Descartes. ,,Mõtlen,järelikult olen olemas".Uus-aja skeptitsism,kahtlemise fil. Meetodiline kahtleja, ainus asi milles kahelda ei saa- see on kahtlus ise. Kahtlemine on oluline mõtlemise meetod Descartesi jaoks.Näha mõtlemist silmadega ja kuuldavate kõrvadega.B.Spinoza juudikogukonnast võttis kristluse.Tegeles lihtsa alaga. Rõhutab tunnetamist ,,puhta mõistmisega". Causa sui!"Iseenda põhjuseks olend".Loodus on iseenda põhjus.Panteism-Jumal on kõik ja loodus.Jumal on loodusega samastanud. G.W.Leibniz ratsionalist. Tänu püüdele traditsioonilisi kristlikke õpetusi uue aja vaimus matamaatilis-loodusteaduslikult põhjendada aitas säilitada traditsioonilist kujutlust, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega. Ajaloolis-kriitiline meetod. Usk ja teoloogia on erinevad asjad usk on isiklik usuveendumus, teoloogia aga teaduslik distsipliin, mis võib
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
kohustatud isik peab midagi välja andma. 3) Legis actio per condictionem – on neist noorim, st kasutusele võetud kõige hiljem ja puudutas peamiselt võla tagasinõudmisi ja tuleneb teadaandest kostjale tulla 30. päeva pärast kohtusse. Kõiges muus sarnanes ta eelmise hagiga ning ka vormelid, mida lausuti, olid samad. Ainult viimane oli asendatud: QVANDO TV NEGAS, IN DIEM TRIGENSIMVM TIBI IVDICIS CAPIENDI CAUSA CONDICO (KUNA SA SEDA EITAD, ANNAN MA SULLE TEADA, ET 30-NE PÄEVA PÄRAST VÕTAME KOHTUNIKU (G. 4, 17b). Selline tähtaeg pidi tõenäoliselt andma pooltele aega kokkuleppele jõuda. Täitemenetlust viidi samuti läbi legisaktsioonide kaudu, mida oli kaks: 1) legis actio per manus iniectionem – puudutas isiku isiklikku vastutust ning seisnes hageja poolt talle nö käe peale panemises. Hageja pidi preetori ees teatud sõnu
Püüd mõistuspäraselt seletada seda, mida usutakse. Mõistuse meetod on küsimine, arusaam, et see, millesse usume, neist saab mõelda. Neid kasutatai missionis a apologeetikas 1. kosmoloogiline jumalatõestus (Aristoteles, Al-Farati, Thomas) Tuletatakse maailma looja olemasolevast maailmast a) maailmas liikumine, igal liikumisel liikuma panev jõud, kausaalsus, jõuame 1. põhjustajani, kes pidi olema ise liikumatu, algpõhjustada, liikuma panija jumal ehk causa movens b) ilmingud on põhjustatud, põhjuste põhjustaja jumal, cuasa prima 2.ontoloogiline jumalatõestus (Augustinus, Anselm) Kui jumal on olemas, siis on see kõrgeim, mis olemas olla saab. Ta on mõeldav üksnes kõrgeimana kõigist olenditest. Kui tal poleks tõelisuset, eksistentsi, reaaalsust, siis see oleks puudus. Seetõttu mõtleme olendile, kes eksisteerib, Jumal peab olemas olema, eksisteervia olendina 3.Eskataloogiline ajalooline jumalatõestus (Descartes, Barth)
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
