· maailmapolise teooria · maailmakultuuri teooria Globaliseerumise kolmene olemus · nähtus · filosoofia · protsess Martin Heidegger ja tema planetaarse tehnika käsitlus Tehnika kaks tähendust · tehnika on vahend eesmärkide tarvis · tehnika on inimese tegevus tehnika kui seadis - instrumentum Instrumentaalne kui põhjuslik (kausaalne) · causa materialis · causa formalis · causa finalis · causa efficiens Kokkulangevad võlgu või süüdi olemise viisid. aition Poeetiline ja füüsiline Füüsis on poeesis ülimas mõttes. Füsei olemasoleval on esiletoomise puhkemine. Näiteks õie puhkemine õitsemisse tas endas. Käsitöiselt ja kunstiliselt esiletoodul on puhkemine mitte tas endas, vaid teises, käsitöölises ja kunstnikus.
Sta disegnando (luca=sogg.sott.) d) il soggetto di una frase dipendente coincide con quello della principale: la zia ha detto che arriverà domanni (il sogg di arriverà è ancora la zia) Il soggetto preceduto da un articolo partitivo prende il nome di soggetto partitivo: sono arrivati dei miei compagni NB: Il soggetto concorda sempre con il predicato della frase: a) nel numero: i bambini giocano b) nel genere: paolo è bravo Non sempre il soggetto è posto all'inizio della frase: a causa della nebbia accadono spesso gravi incidenti Il predicato: Il predicato è ciò che esprime azione, qualità o condizione del soggetto e generalmente coincide con il verbo. Il predicato può essere: a) verbale, costituito da un verbo attivo, passivo o riflessivo di senso compiuto: Paolo è partito per l'america. L'albero è stato abbattuto dal vento. Ogni mattina mi lavo e mi pettino. b) nominale, costituito dal verbo essere (copula) seguito da un sostantivo o da un aggettivo
(objektiivne kriteerium). Selle poolest sarnanevad nad deliktiobligatsioonidega, millest ka nimetus "nagu deliktist". Vahe seisab aga selles, et kvaasideliktide puhul puudub süü moment, tahe teisele kahju tekitada. culpa süü; hooletuses väljenduv süü contractus leping; kokkulepe; lepingudokument contractus unilaterales ühekülgne leping (leping, milles ühel osapoolel on ainult õigused, teisel ainult kohustused) contractus bilaterales kahekülgne leping causa (õiguslik) alus, põhjus; seisund; olukord; kohtuasi; protsess; õigusliklut relevantne asjaolu offert/propositum kavatsus, kava, plaan; tahtlus; üldkäsitlus mancipatio mantsipatsioon, käega haaramine (vanemas Rooma õiguses vormiline müügi- või võõrandamistehing, mis toimus viie tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul) stipulatio stipulatsioon (verbaalse lepingu liik Roomas);piduliku vormilise lubaduse andmisega lepingu sõlmimine; sobimus, kokkulepe
Error is negotio- eksimus tehingu liigis(rendileping ostu-müügi lepingu asemel) Error in substantia- eksimus asja olemuses.(müüakse naisori meesorja asemel) Error in quantitate- eksimus objekti suuruses(saadus vähem kui lepingus fikseeritud) KUI TEATUD EKSITUS ON LEPINGU KOHTA OLULISE TÄHTSUSEGA, VÕIB LEPING MUUTUDA KEHTETUKS. Eksimus õigusnormides, seaduse mittetundmine aga lepingut tavaliselt kehtetuks ei tee. Lepingu alus-causa-resultaat (taotleb omandiõigus millegi üle) Lepingut võib sõlmida, kas: 1. Causa crediendi-andja saab ka vastu 2. Causa solvendi- kohustuste täitmisena 3. Causa donandi- kinkimisena. Causa onerosa- koormav resultaat-õiguse soetamise eest on tasu(ostu-müügi puhul asja eest hind) Causa lucrativa- tasuta õiguse omandamine(kinkimine) Lepinguid kus resultaat on kõigile nähtav –kausaalseteks Lepingud, kus resultaati pole väliselt näha-abstraktseteks
võimu alt täisikka jõudmisel); Rei vindicatio omandihagi; res universitatis rahvale kuuluvad asjad; Obligationes ex delicto õigusrikkumisest tulenevad kohustused; obligationes quasi ex contractu nagu lepingurikkumisest tulenevad kohustused 3. Ex officio ametikohustuste tõttu /ameti tõttu; Curriculum Vitae elulookirjeldus, eluloo kulgemine; Summa summarum (pl.) kõik kokku, summade summa; Ad notam teadmiseks; Exempli causa (e.c) Exempli gratia (e.g.) näiteks 4. Vis legis seaduse jõud; Ratio legis seaduse mõte, seaduse eesmärk; Ius belli ac pacis sõja ja rahu õigus; De iure juriidiliselt, õiguslikult; De facto faktiliselt, tegelikult; Crimina extra ordinem erakorralisele menetlusele kuuluvad; In corpore täies koosseisus, kõik koos; Ex tempore ettevalmistamatult, otsekohe; Ius est ars boni et aequi
, , , , . · 02.05.12 , physis . . ( ) : , , - , , . , . . ( 18 ) ( ) · - · · · - · · - ( ) · () - . · · - · - · - · - () · - · - · - · - - + : ,, - , - - - o physis- - - =logos Alethea Hybris Ceteris paribus Res- Predicatum- Cause- Tabula rasa - Causa ficients Naturans Naturata () Apperon ( ) Sui Mench , , . . 2 . , 2 . , . . . , . , . . , , . . , . , , . , . , , , , . . * , , , , (. «» , ). , . . , , Alethea - , Legei
in bonis – vara hulgas, bonitaarses omandis res publicae – riigile kuuluvad ehk avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad res privatae – eraomanikele kuuluvad asjad res corporales – kehalised asjad res incorporales – kehatud asjad res mancipi – mantsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad res nec mancipi – mittemantsipeeritavad ehk vormivaba üleandmise (traditio) teel võõrandatavad asjad ex causa- põhjusel, tõttu in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus dominium, ii n- omand, omandiõigus usucapio, onis (usucapionis) f- igamine ad inquirendam- otsimiseks
12.Milline on Aristotelese arusaam maailmast? V: Terve kosmos on kerakujuline. Jaguneb kaheks: ülal- ja allpool kuud. Ülalpool on taevane. Allpool on maa, õhk, vesi ja tuli. Tsentrumis on Maa. Selle ümber kontsentrilistes ringides vesi, õhk ja tuli. Maailma keskel on Vahemeri. Võimalikkus ja tegelikkus 13. Nimeta 4 Aristotelese välja pakutud põhjuste liiki. Esita 4 põhjust vastuseks küsimusele, miks õpilane on klassis. V: · materiaalne põhjus (causa materialis) - nt: õpilane viibib klassis füüsiliselt; · formaalne põhjus (causa formalis) - nt: koolikohustus on seadustega kehtestatud; · tegevuse põhjus (causa efficiens) - nt: õpilane õpib klassiruumis; · eesmärgiline põhjus (causa finalis) nt õpilane soovib targaks ja õnnelikuks inimeseks saada 14.Mis on entellehia? V: sisemine eesmärk, nähtuse loomus (nt kanamunast tuleb kanapoeg) Eetika 15
Ajalooline periood: leping sõlmitakse kreeditori vastava küsimusega ja võlgniku samade sõnadega väljendatud vastuse teel. Nüüd võib selle sõlmida ükskõik milliste sõnadega! Vabariigi aja lõpul tavatseti juba koostada selle kohta kirjalik akt. Stipulatio oli kreeditorile eriti soodne.Võlgnik oli kohustatud sellest täpselt kinni pidama, mida oli lubanud. Stipulatsioon oli abstraktne tehing ehk tema sõlmimisel pole näidatud kohustuste tekkimise alus- causa. Verbaalne leping on ka stipulatio poenae- leppetrahv. Kokkulepe,mille alusel üks pool kohustub teisele maksma trahvisumma mingi teo sooritamise v mittesooritamise puhuks või ka kohustuse mittetäitmise või mitteõigeaegse täitmise korral. Stipulatsiooniga võisid tekkida samaaegsel mitme kreeditori nõudmised ühe võlgniku vastu ja sel teel eriti said kohustuda mitu isikut.Tema abil sai kujundada käenduse instituut. KÄENDUS
4. emptio-venditio – ost-müük; lex venditionis – müügiseadus 5. cura prodigi – rasikaja esindaja; cura furiosi – mentaalselt haige inimese esindaja; cura minorum – alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja 6. manumissimo testamento.- vabaks laskmine testamendiga; Secundum tabulas testamenti- vastavalt testamendi tahvlitele 7. actio doli-pettuse hagi; exceptio doli- pettuse (kostja) vastuväide 8. actio quod metus causa-hagi on (esitatud) hirmu põhjusel; exceptio quod metus causa- vastuväide on (esitatud) hirmu põhjusel 9. tutela mulierum-naiste eestkoste; tutela impuberum- alaealiste eestkoste; auctoritas tutoris- eestkostja autoriteet,volitus 10. matrinomium cum manu-abielu mehe täielikuga võimuga, matrimonium sine manu – abielu mehe võimuta; in manu mariti- mehe võimu all(mehe käe all) 11. Error facti-faktiviga; error uiris-viga õigusnormis; error in persona-eksitus isikus 12
- Sine manu abielus jäi naine juriidiliselt seotuks oma perekonnaga, oli iseseisev isik (persona sui iuris) omaenda valitseva varaga → Pudentilla ei ole mehe võimu all SÜÜDISTUSED APULEIUSE VASTU APULEIUS PIDAS ALUSETULT EROST KINNI D. 48.5.26 Capite quinto legis iuliae ita cavetur, ut viro adulterum in uxore sua deprehensum, quem aut nolit aut non liceat occidere, retinere horas diurnas nocturnasque continuas non plus quam viginti testandae eius rei causa sine fraude sua iure liceat. Julian’i seaduse viiendas osas on kirjas järgmiselt: “Kui abikaasa on tabanud abielurikkuja oma naisega ja kas ei suuda või ei õnnestu teda tappa, võib ta teda mitte kauem kui 20 järjestiku tundi ööpäevas kinni pidada, et omandada tõendeid kuriteo kohta ja kasutada oma õigust ilma seda ohustamata. D. 48.5.26.5 Quod adicitur “testandae eius rei gratia”, ad hoc pertinet, ut testes inducat testimono futuros accusatori deprehensum reum in adulterio.
hulk, kvantiteet -kaks küünart kvaliteet -valge suhe -kahene koht -väljakul aeg -eile olek -lamab seisund /habitus/ on riides tegevus /actio/ likab kannatus /passio/ pletatakse Aristoteles räägib põhjustest kui vahenditest miks-küsimustele vastamisel. Põhjuslikkust on vähemalt 4 tüüpi: · Materiaalne põhjus (causa materialis) toormaterjal millegi saamiseks · Formaalne põhjus (causa formalis) vorm või disain millegi saamiseks · Toimiv põhjus (causa efficiens) tegelik agent, mis viib lähtematerjali vajalikku vormi. · Lõplik põhjus (causa finalis) põhjus, mis sunnib agenti materjali viima tagajärje vormi. Aristotelese eetika põhimõisted on · õnn ehk õnnestunud elu · loomutäius Loomutäiuste liigitus. Loomutäiused:
Igas protsessis on kolm momenti: -Substants(ousia), mille suhtes protsess toimub -Vorm(eidos, morfe), mille poole protsess püüdleb. -Steresis(röövimine)s.o. Vastassuunaline mõju. Aristotelese metafüüsika kasvad välja bioloogiast. Iga asi on vormi ja mateeria kombinatsioon. Mateeriat iseloomustab: - Vormi puudumine(vormitu mateeria) - Vormi omamine võimalikkusena Harimatu inimene võib saada harituks, sest ta on haritud võimalikkuses. Causa materialis, materiaalne põhjus Telliskivi Causa formalis, formaalne põhjus Maja plaan Causa efficiens, tegevuspõhjus Ehitaja Causa finalis, sihtpõhjus Soov majja elama asuda Mateeria on vormi võimalikkus(Dynameis), vorm aga on mateeria aktuaalsus(energeia), see on lõpule viidud reaalsus. Mateeria pidurdab, vorm ehitab üles. Loodus on mateeria vallutamine vormi poolt ehk elu võidukäik.
See mis järgneb füüsikale. Igas protsessis on 3 momenti: 1) substants, mille suhtes toimub. 2) Vorm, mille poole protsess püüdleb. 3) Steresis , s.o. Vastassuunaline mõju ehk vastupanu. Metafüüsika 3: Vorm Maja Mateeria telliskivi Vorm Telliskivi Mateeria Savi Vorm Savi Mateeria Algelemendid Vorm Algelemendid Mateeria ''esimene mateeria'' Metafüüsika 4 põhjust: Causa materialis ehk materiaalne põhjus telliskivi. Causa formalis ehk formaalne põhjus maja plaan. Causa efficiens ehk tegevuspõhjus ehitusmeistri töö. Causa finalis ehk sihtpõhjus (kõige tähtsam kõigi asjade puhul A arvates) soov majja elama asuda. Metafüüsika 4. Mateeria on vormi võimalikkus, vorm aga on metaaria aktuaalsus. Mateeria pidurdab, vorm ehitab üles. Loodus on metaaria vallutamine vormi poolt. Elu võidukäik. Loodus ei tee midagi otstarbetult. Iga nähtust seestpoolt ENTELEHHIA
legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. contractus bilaterales kahekülgsed lepingud 24. causa põhjus, alus 25. offert/propositum pakkumus 26. mancipatio mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing 27. stipulatio stipulatsioon, verbaalse lepingu liik 28. mutuum muutlaen, 29. commodatum pruuklaen 30. depositum hoiuleping, hoius 31. pignus pant 32. emptio-venditio ost-müük 33. pretium hind, väärtus 34. arrha käsiraha 35. locatio conductio üür-rent 36. mandatum korraldus, käsund 37. societas seltsinguleping 38. permutatio vahetus 39
Actividades. 1. a) De la desaparición un chico que vive con su padre b) en un barrio de una ciudad al norte de España c) Policíaca 2. Un resumen. El padre estaba preocupado por la desaparición de su hijo y pidió ayuda de la detective. Él no quería ir a la policía porque sabía que amigos de Javier asociados con drogas. Para rescate a su hijo, entrega Fernández tiene que pagar dinero o ellos cortaron los dedos de Javier, y luego matarlo. Al final resulta que esto es engaño a causa del odio de su padre. Y Javier no ha muerto, y se pasó a vivir con una novia. Capítulo I 4. a) 3 la acción tiene lugar en martes 3 de octubre b) 6 6 de la tarde, Javier sale de su habitación con una bolsa en la mano. c) 17 Javier tiene 17 años d) 9 La cena es a las nueve, como todas las noches e) 11.30 11.30 de la noche, Javier no ha venido a cenar 6. Razones: Se ha escapado de casa porque está cansado de vivir con su padre. Capitulo II 7-8
3). Alles siis kui need tingimused olid täidetud said nad vaba inimese staatuse. Kokkuvõtteks, Hannah Arnedt leidis vägapalju erinevaid mooduseid kuidas inimesed tunnetavad vabadust ja saavad selle omale luua, et olla vabad. Minu arvates vaba saab olla iga üks kes seda ise vähegi soovib aga Arendt leidis, et vabad saavad olla need kes tegutsevad ja leiavad endale samasuguse ühiskondlikku ruumi kus on vabad inimesed. Lõpetaks selle ühe lausega et tegelikult nihil ex nihilo, nihil sine causa, see tähendab eeldusest, et isegi "meie enese elu allub lõplikul analüüsil kausaasusele" (lk.475-476 Akadeemia 199a. nr.3).
TUNNIKONTROLLI MATERJALID Sõnade tõlkimine eesti keelest ladina keelde, koos põhivormidega 1 actio, onis f. - hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess 2 actor, oris m. - hageja, kaebaja 3 bonus, a, um (melior, ius; optimus, a, um) - hea, tubli 4 caput, pitis n. - pea; õigusvõime 5 casus, us m. - juhus, juhtum 6 causa, ae f. - põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess 7 civilis, e - kodaniku-, tsiviil- 8 civis, is mf. - kodanik 9 civitas, atis f. - kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik 10 consensus, us m. - nõusolek, üksmeel 11 contractus, us m. - leping 12 corpus, poris n. - keha; isik; kogu, kogumik 13 creditor, oris m. - võlausaldaja 14 crimen, minis n. - kuritegu, roim 15 culpa, ae f. - süü, hooletus 16 cum + abl. - koos, -ga 17 cura, ae f
Nudum pactum /pacta nuda/ - paljas kokkulepe Contractus innominati – nimeta lepingud Contractus stricti iuris – leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta Contractus bonae fidei – leping, kus preetoril on võimalus võtta arvesse erinevaid asjaolusid, et teha õiglane otsus Contractus unilaterales – ühekülgne leping Contractus bilaterales – kahekülgsed lepingud Consensus – lepingu poolte nõusolek Causa – lepingu aluseks Vis – jõud, võim, vägivald Offert /propositum/ - ettepanek Procura - juhtima Procurator - esindaja Actus – isiku õigusi tekitav tegevus Contrarius actus - iga õigusakti võib tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb Mancipatio – tõeline pidulik võõrandamise tehing Nexum – eriline laenutehing, formaalne tehing Stipulatio – suuline lubadus täita teatav kohustus Stipulatio poenae - leppetrahv
1. actio, onis f.- hagi, kaebus 2. actor, oris m.- hageja, kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civs, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, krimnaalne, kuritegelik 19. cum+ abl- koos, -ga 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelvalve 21
SÕNAD: 1. actio, onis f.- kaebus 2. actor, oris m.- kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civis, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, kriminaalne, kuritegelik 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelvalve 21. datus, a, um- antud, määratud 22. deus, i m
vallata.)28 Ulpianus libro 69 ad edictum pr. Ait praetor: "Uti eas aedes, quibus de agitur, nec vi nec clam nec precario alter ab altero possidetis, quo minus ita possideatis, vim fieri veto. De cloacis hoc interdictum non dabo. Neque pluris, quam quanti res erit: intra annum, quo primum experiundi potestas fuerit, agere permittam". /.../ 2. Huius autem interdicti proponendi causa haec fuit, quod separata esse debet possessio a proprietate: fieri 10 etenim potest, ut alter possessor sit, dominus non sit, alter dominus quidem sit, possessor vero non sit: fieri potest, ut et possessor idem et dominus sit. ____________________ Ulpianus (surnud 223 pKr) oli pidevalt riigiametites: Rooma sõjaväeprefekti abi, eraisikute maksudega tegeleva keiserliku
Aristotelese õpetus ei ole religioosne. Aristotelese ÕPETUS NELJAST PÕHJUSEST Mis tahes asja mõistmiseks tuleb lähtuda MIKS?-küsimusest: MILLEST?, MIS?, KUST? ja MILLE JAOKS? 1. Millest asjad tekivad? 2. Mis need tekkinud asjad on? 3. Kust saab muutumine või muutumatus alguse? 4. Mille jaoks asjad tekivad ja olemas on? Kõik 4 küsimust kokku on Miks ?-küsimus. 1. Materiaalne põhjus. Causa materialis. 2. Vormpõhjus. Causa formalis. 3. Tegevpõhjus. Causa efficiens. 4. Eesmärkpõhjus ehk lõpp-põhjus. Causa finalis. Kõik 4 põhjust kokku moodustavad ISEORGANISEERUMISE filosoofilise kategooria. 3 esimest põhjust moodustavad ORGANISEERIMISE filosoofilise kategooria. VÄLISEST allikast ei ole iseorganiseerumist võimalik organiseerida
Patriootilised teemad kajastuvad ka tema loomingus (oratooriumides, massilauludes, rahvaviiside seadetes, Suure prantsuse revolutsiooni aegsete eeskujude järgi loodud avalikes muusikaetendustes). Sõjajärgsel aastakümnel keskendus Honegger instrumentaalmuusikale, eeskätt sümfoonia zanrile. Ta esines ka ajakirjanduses, dirigendina ja pedagoogina 1950. aastatel sai ta ülemaailmselt tuntuks. Juba 1948. aastal oli Honeggerile omistatud Zürichi Ülikooli doktor honoris causa kraad. Ta valiti ka Prantsuse Akadeemia auliikmeks. Mitmetel istungitel kuulus talle nn "väljapaistva välismaalase" tool, sama tooli kasutamise au kuulus kunagi ka Haydnile. 1950. aastatel lõpetas Honegger ka vestluse vormis koostatud raamatu Je suis compositeur (Mina helilooja), kus tutvustab mõtteid muusikutest ja muusikast, endast ja oma loomingust, kunstist, kirjanikest, luuletajatest, elust ja ümbritsevast maailmast.
muidu ei saa rääkida tegelikust tahtest · Tahteavaldus peab eelduslikult vastama tahtele · Tahteavaldus sisaldab: teo tegemise tahe, avaldamistahe, tehingutahe · Tahteavaldus ei ole ise tehing, kuigi mõisted on väga lähedalseisva tähendusega (olenevalt tehingust sisaldab tehing lisaks tahteavaldus(t)ele ka muid obligatoorseid elemente, sh nt ka reaalset tegutsemist) Kohustustehing loob pooltele õigusi ja kohustusi st loob võlasuhte · Kohustustehing on käsutustehingu causa ´ks e põhjuseks · Sellegipoolest ei pea kohustustehing alati tingima käsutustehingut (võib ka ilma) Käsutustehing õigusi ja kohustusi ei loo st võlasuhteid poolte vahele ei teki, vaid selle sisuks on õiguste ja kohustuste üleandmine (mis toob kaasa causa´ks oleva võlasuhte lõppemise/muutumise) · Kuigi seadus (TsÜS § 6) nimetab õiguste ja kohustuste üleandmist, siis seda tuleb käsitleda
Animal n. s. animlis, pl. animlium (elus)olend, loom Obligti f. s. obligtinis, pl. obligtinum obligatsioon, kohustus, sidumine Cvis m. f. s. cvis, pl. cvium kodanik, kaaskodanik, alam Testimnium n. s. testimni, pl. testimnirum tunnistus, tõendus H 5 lk 82 Poena f. dat. s. poenae, pl. poens karistus, trahv Sententia f. gen. s. sententiae, pl. sententirum arvamus, seisukoht, (kohtu)otsus Causa f. acc. s. causam, pl. causs põhjus, (kohtu)asi, protsess Pecnia f. nom. s. pecnia, pl. pecniae raha Ntra f. gen. s. ntrae, pl. ntrrum loodus, laad, loomus, olemus Via f. abl. s. vi, pl. vis tee, tänav Epistula f. acc. s. epistulam, pl. epistuls läkitus, kiri Vta f. nom. s. vta, pl. vtae elu, elamine Cra f. dat. s. crae, pl
HÜPOTEEGI SEADMINE Eeldused: koormatava asja/õiguse omaniku ja hüpoteegi omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe, kinnistamisavaldusja kanne kinnistusraamatus Omanikuhüpoteegi seadmisel on tegemist ühepoolse tehinguga notariaalselt kinnitatud avalduse alusel, Omanikuhüpoteegi seadmisel on tegemist ühepoolse tehinguga notariaalselt kinnitatud avalduse alusel, kinnisasja võõrandamisel jääb endise omaniku kasuks püsima. Võlaõiguslikku notariaalselt tõestatud tagatislepingut (causa), millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, ei ole vaja kinnistusraamatu pidajale esitada. Kui tagatisleping puudub või on tühine (võib sõlmida ka tagantjärele), kohalduvad alusetu rikastumise sätted, samuti ei saa läbi viia sundtäitmist. lÕPPEMINE Ei lõpe nõude rahuldamisega(va kui vastav tingimus seadmisel) – mitteaktsessoorsus. Siis omandab hüpoteegi kinnisasja omanikkinnisasja omanikule läheb hüpoteek üle ka
heres, edis m.f. pärija libertas, atis f. vabadus; sõltumatus potestas, atis f. jõud, võim societas, atis f. seltsinguleping dos, dotis f. kaasavara gens, gentis f. rahvas, hõim servitus, utis f. servituut uxor, oris f. (abielu) naine, abikaasa lex, legis f. seadus merx, mercis f. kaup, asi urbs, urbis f. linn; Rooma causa, ae f. põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess culpa, ae f. süü, hooletus cura, ae f. hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve familia, ae f. pere, perekond, kodakondsed (kaasa arvatud orjad) hypotheca, ae f. pant, hüpoteek infamia, ae f autus, häbi(stus) iniuria, ae f. ülekohus, õiguserikkumine, ebaseaduslikkus iurisprudentia, ae f. õigusteadus mora, ae f
Error is negotio- eksimus tehingu liigis(rendileping ostu-müügi lepingu asemel) Error in substantia- eksimus asja olemuses.(müüakse naisori meesorja asemel) Error in quantitate- eksimus objekti suuruses(saadus vähem kui lepingus fikseeritud) KUI TEATUD EKSITUS ON LEPINGU KOHTA OLULISE TÄHTSUSEGA, VÕIB LEPING MUUTUDA KEHTETUKS. Eksimus õigusnormides, seaduse mittetundmine aga lepingut tavaliselt kehtetuks ei tee. Lepingu alus-causa-resultaat (taotleb omandiõigus millegi üle) Lepingut võib sõlmida, kas: 1. Causa crediendi-andja saab ka vastu 2. Causa solvendi- kohustuste täitmisena 3. Causa donandi- kinkimisena. Causa onerosa- koormav resultaat-õiguse soetamise eest on tasu(ostu-müügi puhul asja eest hind) Causa lucrativa- tasuta õiguse omandamine(kinkimine) Lepinguid kus resultaat on kõigile nähtav –kausaalseteks Lepingud, kus resultaati pole väliselt näha-abstraktseteks
Tähendus ja referents: Semantikas: significti (tähendus) ja suppositi (asendus) eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides tähendus-referents; intensioon ekstensioon jm. Nt hom tähendab `inimene', võib "asendada" Sokratest Formaalne asendus maailma entiteet; Materiaalne asendus sõna ise (metakeeles) Lause aktsepteeritavus: Aktsepteeritav lause tekib nelja Aristotelesest lähtuva põhjusliku printsiibi koosmõjul: materiaalne (causa materialis - mateeria) õiged sõnad formaalne (causa formalis olemus, vorm) sõnade võime kombineeruda tegevuslik (causa efficiens väline toime) reaalsed (toimivad) kombinatsioonid lõplik (causa finalis - eesmärk) - terviklik mõte. Keeleuniversaalid: keeleuniversaalide teema oli olulisim keelefilosoofide teema keskajal. Olid nominalistid, kelle arvates kategooriad on nimed ja ei eksisteeri mujal kui ainult keeles.
D. 14.6.14 Iulianus 12 Dig. 8 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 141 4 Filium habeo et ex eo nepotem: nepoti meo creditum est iussu patris eius: quaesitum est, an contra senatus consultum fieret. dixi, etiamsi verbis senatus consulti filii continerentur, tamen et in persona nepotis idem servari debere: iussum autem huius patris non efficere, quo minus contra senatus consultum creditum existimaretur, cum ipse in ea causa esset, ut pecuniam mutuam invito patre suo accipere non possit. Mu pojal on poeg, kelle ta volitab võtma laenu ja kes on minu lapselaps. Kas siis on üle astutud senatus consultum'i võimust? Nõuanne on, et olgugi, et senatus consultum'i võim viitab ainult pojale, viitab see siiski ka lapselapsele. Isegi isa volitus ei anna õigust senatum consultumi keelust üle astuda, kui isa ise ei saa laenu võtta ilma oma isa nõusolekuta.
Temal oli 4 iidolit: sooiidol, koopaiidol, turuiidol, teatri-iidol. T.Hobbes- materialistlik empirist. Maailmas toimub kõik füüsika seaduste järgi. Ühiskondliku lepingu rajaja. 2)ratsionalism- tunnetamise aluseks on mõistus. R.Descartes- ratsionalismi rajaja. Temal olid kindlad põhimõtted. Kuulus lause: Cogito ergo sum!-Mõtlen, järelikult olen olemas! B.Spinoza- juudi soost filosoof, kes eemaldus judaismist. Võttis nime Benediktus. Rõjutab puhast mõistust. Causa sui!-iseenda põhjuseks olema. G.W.Leibniz- Saksa Arostoteles. Leidur. 2 tüüpi tõdesid: -paratamatud tõed Juhuslikud tõed Preformism- eelformeerumine. VALGUSTUSFILOSOOFIA J.Kant- temalt tuli sõna valgustus. Voltaire- e ,,naerev filosoof". Leidis, et usk on vajalik, eeskätt moraali pärast. C. Montesquieu- riigiteoreetik. J.J.Rousseau- ,,üksildane uitaja". Pooldas vabakasvatust. G.W.F.Hegel-saksa filosoof. Saksa idealismi tähtsam esindaja. Tema teos on ,,Vaimu fenomenoloogia".
b) c) d) on kõik normatiivsed; 24. c; kompositsiooniviga nimetatakse ka üldistusveaks e eksiüldistuseks ja viga võib tekkida ka sellest, et terviku kohta saadud teadmised arvatakse (ekslikult) olevat ka terviku kõikidel osadel (või ka vastupidi); 25. a; vale põhjuse viga nimetatakse ka post hoc viga; küsimuse vastusvariant d) on aga kompositsiooniviga; 26. c; õige väide, kus põhjus ja tagajärg (causa ja effectus) on õieti seostatud: kuna vihma hakkas sadama, sain ma töölt vaba päeva võtta, mis võimaldas (ajaliselt) ka maale sõita; Järgnevad küsimused ja vastused aitavad meelde tuletada aritmeetika mõningaid põhitõdesid, nagu näiteks joone võrrand y=b+ax; sirgjoone tõus, lineaarne funktsioon. 27. b; 28. 1.a 2.b; 29. 1.d 2.c 3.c; 30. 1.b 2.a; 31. c; horisontaalse sirgjoone tõus on alati 0, seega joonise 1.3 kõverjoonele tõmmatud ristpuutuja tõus ongi 0; 32. a; PEATÜKK 2
Dolus e pettus- siia kuuluvad need juhtumid, kus üks lepingu pooltest ettekavatsetult viib teise poole eksitusse. Error ehk eksimus on laiemas mõttes vale ettekujutus asjade tõelisest olukorrast või tõelise ettekujutuse puudumine. Peamine eksimuse liik on faktiline eksimus. 42.Lepingu sõlmimine Leping sõlmitakse teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks. N:Ostu-müügi lepingu sõlmides taotleb isik asjale ka omandiõiguse saamist. Seda resultaati nim. Lepingu aluseks causa. Oluline on, et lepingus on alati causa olemas. Leping loetakse sõlmituks, kui pooled on lõplikult ja täielikult kokku leppinud kõikides antud lepingu jaoks olulistes punktides ja see kokkulepe on vajalikul viisil ka väljendatud. 43.Konsensuaalsed lepingud Konsensuaalsed on lepingud, mille kehtuvuseks piisab paljalt poolte kokkuleppest. Tähtsaim neist on ostu-müügi leping. Ostu-müügi objektiks võivad olla igasugused asjad, nende kogumid ja ka õigused
/PROSKYNESE/ · Vormi omamine võimalikkusena · Pärast Aleksandri surma 323 a. e.Kr. · Harimatu inimene võib saada harituks, sest ta on haritud · Makedoonia erakond kukutatakse. võimalikkuses. · Aristotelese esitatakse süüdistus jumalateotamises. · Metafüüsika , põhjused Ülempreester Eurydemon esitab süüdistuse palvete ja · Causa materialis, materiaalne põhjus ohverdamiste õpetamises, mis polevat filosoofide asi. · Causa formalis, formaalne põhjus · Aristoteles põgeneb Ateenast Euboia saarele, kuid · Causa efficiens, tegevuspõhjus haigestub ja sureb (322). · Causa finalis, sihtpõhjus · Teosed
vendedora. Grupo Runner S.A. se reserva el derecho de anular esta garantía cuando a juicio de nuestro servicio técnico se den los siguientes supuestos: 1. Desperfectos causados por mal uso, caídas, golpes, etc. 2. Destrucción parcial o total por descargas eléctricas atmosféricas. 3. Mal funcionamiento debido a interferencias eléctricas. 4. Incorrecto funcionamiento a causa de bajo nivel de tensión. 5. No cubre roturas o daños en plásticos, cables y fichas. 6. Reparaciones efectuadas por personal no autorizados por Grupo Runner S.A. 7. Fallas debidas a errores de instalación. 8. Anormal otorgamiento de garantía. Para validez de esta garantía deberá adjuntar la factura o ticket de compra. Por tratarse de una unidad con componentes importados se aclara que de disponer con el repuesto, el tiempo máximo
Isik kelle on vilja omandamise õigus, kuid kes ei valda asja, saab vilja omanikuks selle üle valduse saamisel. (AÕS § 115 lg 2) Vallasomandi käsutamine Omanikul on õigus: Vallasasi tehinguliselt üleanda (müük, kinge) Koormata vallasasju piiratud asjaõigustega nt vallaspandi seadmine (käsipant, registerpant, kommertspant) Vallasomandi lõppemine Lõppemiseks ei piisa üksnes valduse kaotamisest Vajalik on ka õigusalus (causa) Vallasomandi lõppemine Vallasomandi lõppemine võib olla kas: 1) suhteline (omand läheb üle teisele isikule) 2) Absoluutne (omanik ei soovi enam asja omada või asi hävib) Vallasomandi lõppemine Vallasomand lõpeb: 1) Lõppemine ilma uue omandi tekkimiseta Omaniku vabatahtliku loobumise teel asjast. ( loobub asja valdusest, tahtega omadest omandist loobuda. Omaniku tahte vastaselt, kui asi hävib või muutub peremehetuks. ( kodustatud metsloom jookseb ära )
consensus. Felix on valmis laskma Erosel majas edasi elada, kui Eros maksab üüri 700 sestertsi. Siinkohal tekib Felixil vastuolu seoses üürisumma tõstmisega, mida sätestab alljärgnev Digesta: 8 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 100 9 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 154 5 ,,Qui fundum fruendum vel habitationem alicui locavit, si aliqua ex causa fundum vel aedes vendat, curare debet, ut apud emptorem quoque eadem pactione et colono frui et inquilino habitare liceat: alioquin prohibitus is aget cum eo ex conducto." ,,Kui keegi annab kellelegi rendile farmi või elukoha ja kui ta siis mingil põhjusel farmi/elukoha maha müüb, läheb rendileping omandajale üle. Üürnikust farmer võib pinda kasutada ja linnaüürnik võib pinda elukohana kasutada. Vastasel juhul, kui see on keelatud
Calamitas virtutis occasioõnnetus on võimalus mehisuseks. Calamitosus est animus funturi anxius õnnetu on tuleviku ees hirmunud hing. Calumitarae audacter, semper aliquid haeret laima julgesti, alati jääb midagi külge. Calvintium non est vitium, sed prudentiae indicium kiilaspäisus ei ole mitte pahe, vaid tarkuse tundemärk. Carpent tua poma nepote sinu tööde vilju nopivad lapselapsed. Cave quid dicis, quando, et qui pane tähele, mida röögid, millal ja kellele. Cessante causa, cessat effectus põhjuse lõppede lõpeb ka tagajärg. Cogitationis poenam nemo patitur kedagi ei karistata mõtete eest. Cogito, ergo sum mõtlen, järelikult olen olemas. Concordia parvae res crescunt, discordia maximae dilabuntur üksmeeles kasvavad väikesed asjad, lahkhelides lagunevad suuredki. Conscientia mille testes südametunnistus võrdub tuhande tunnistajaga. Contaria contrariis curantur vastandit ravitakse vastandiga. D
kui ta on absoluutselt alati olnud, siis on tegu pigem paratamatu kui kontingentse asjaga.). Seega võib vaimusilmas ajas tagasi minna ka niikaugele, kus ühtki kontingentset asja polnud. Kuid mis siis sel ajal oli kas tühjus? Ei saa olla. Sest siis poleks midagi saanud tekkida. Kontingentne asi ei saa tekkida iseeneslikult; tema tekke peab esile kutsuma mingi juba olemasolev asi kontingentne asi ei saa olla causa sui. Järelikult polnud enne kõigi kontingentsete asjade tekkimist mitte tühjus, vaid teatav paratamatu olemine. (Kui olemine enne kõigi kontingentsete asjade tekkimist poleks paratamatu, saaksime mõttekäiku talle uuesti rakendada.) See paratamatu olemine on jumal. Niisiis: kuna kontingentseid asju on ilmselgelt olemas, peab olemas olema ka paratamatu olemine. Ehk jumal. ...On kindel ja ilmne meie meeltele, et maailmas mõned asjad liiguvad. Mis liigub, seda peab
saanud siis uurida. -) Ta kirjutas tohutult palju ning 335 eKr loob ta ka oma kooli nimega Lyceum, mis asus gümnasiumis. Tema õpilasi nimetati peripateetikuteks ehk jalutajateks, sest nad jalutasid alati Aristotelese taga. -) Teda loetakse ka loogika isaks (ta pole küll loogika rajaja, kuid suur süstematiseerija). -) Ta ütles, et kõik ideed elavad vormidena asjades. -) Ta ütles, et kõigil asjadel on neli põhjust: *) 1. Causa materialis ehk materjaalne põhjus (maja puhul nt tellised). *) 2. Causa formalis ehk formaalne põhjus (maja puhul nt maja kavand). *) 3. Causa efficiens ehk effektiivne põhjus (maja puhul nt ehitaja). *) 4. Causa finalis ehk siht põhjus (maja puhul nt tahan elada majas) kõige tähtsam, sest looduses ei toimu midagi juhuslikult ja kõik on otstarbeline ja sihilik ehk igasse nähtusesse on alati peidetud siht. Arengus on alati mateeria, mis võitleb sellele vastu.
väga lähedasena temale, kuigi tema vaim on palju sügavam ja puhtam kui minu oma." Hegel väitis:" Spinoza on moodsa filosoofia kardinaalpunkt: kas spinotsism või ei mingi filosoofia." Fichte arvestas ainult kahte täielikult konsekventset filosoofilist süsteemi: enda oma, mis lähtub "minast", ja Spinoza õpetust, mis lähtub esemest (1: 131). SPINOZA ÕPETUS LOODUSEST Spinoza õpetas, et eksisteerib ainult üks substants - loodus, mis on iseenese põhjuseks (causa sui), s.t. ei vaja enese eksistentsiks mitte midagi muud. See tees on Spinoza materialismi ja ateismi aluseks. Loodus on ühelt poolt "loov loodus" ja teiselt poolt "loodud loodus". "Loova loodusena" on ta substants ehk jumal, mis on Spinoza arvates üks ja sama. Samastades looduse ja jumala, eitab Spinoza väljaspool loodust või loodusest kõrgemal asuva olendi olemasolu, lahustab jumala looduses ja rajab
(asendus) eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides –tähendus-referents (mulle meeldivad NEED toolid, mitte üldmõiste toolid) –intensioon (tähendus, abstraktne mõiste)–ekstensioon (milliste asjade kohta öeldakse tool - seljatugi, jalad jne peavad olema) jm. Nt homō – tähendab ‘inimene’, võib “asendada” Sokratest lause aktsepteeritavus •Aktsepteeritav lause tekib nelja Aristotelesest lähtuva põhjusliku printsiibi koosmõjul: –materiaalne (causa materialis - mateeria) – õiged sõnad –formaalne (causa formalis – olemus, vorm)– sõnade võime kombineeruda –tegevuslik (causa efficiens – väline toime) – reaalsed (toimivad) kombinatsioonid –lõplik (causa finalis - eesmärk) - terviklik mõte. Põhilised modused •Mõista grammatikat tähendab mõista selle tähistamise vorme (modi significandi) •Modi essendi – olemise vormid; see kuidas asjad tegelikult on
Vallasasja üleandmine toimub kokkuleppe ja üleandmise teel, nõudeõiguse ülekandmine toimub lihtsa lepinguga (loovutuslepinguga). Käsutustehingud eeldavad käsutaja vastavat käsutusõigust. Käsutusõigus on õiguse omajal. Võlaõiguslik tehing ja käsutustehing on õiguslikult eraldiseisvad tehingud. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu võlaõigusliku tehingu, nt müügilepingu kehtivusest. Kui võlaõiguslik tehing on kehtetu, puudub käsutustehingul muidugi õiguslik alus (causa). Omand-isiku õiguslik võim asja üle, õigus asja vallata, käsutada, kasutada. Valdus-tegelik võim asja üle. Tsiviilõigussuhte subjektid 1. füüsiline isik-inimene Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi, tekib sünniga ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Õigusvõime on selleks, et eristada asju isikutest. Õigusvõime on ka juriidilisel isikul.
Kogukonnad peaksid elama harmoonias Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: süda juhib keha mõistus juhib hinge Jumal juhib universumit Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi 1. Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk 2. Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine 3. Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), siis saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Thomas Hobbes
,,Bellum omnium contra omnes!"Kõikide sõda kõikide vastu! Ratsionalism.Prantsuse mõtlemistüübi aluseks.Rajaja R.Descartes. ,,Mõtlen,järelikult olen olemas".Uus-aja skeptitsism,kahtlemise fil. Meetodiline kahtleja, ainus asi milles kahelda ei saa- see on kahtlus ise. Kahtlemine on oluline mõtlemise meetod Descartesi jaoks.Näha mõtlemist silmadega ja kuuldavate kõrvadega.B.Spinoza juudikogukonnast võttis kristluse.Tegeles lihtsa alaga. Rõhutab tunnetamist ,,puhta mõistmisega". Causa sui!"Iseenda põhjuseks olend".Loodus on iseenda põhjus.Panteism-Jumal on kõik ja loodus.Jumal on loodusega samastanud. G.W.Leibniz ratsionalist. Tänu püüdele traditsioonilisi kristlikke õpetusi uue aja vaimus matamaatilis-loodusteaduslikult põhjendada aitas säilitada traditsioonilist kujutlust, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega. Ajaloolis-kriitiline meetod. Usk ja teoloogia on erinevad asjad usk on isiklik usuveendumus, teoloogia aga teaduslik distsipliin, mis võib
võimalikkusena olemas. =maja =tellis =savi =algelemendid mateeria=telliskivi mateeria=savi mateeria=algelemendid mateeria=esimene mateeria Iga tasand on nagu vaatlustasand. Mateeria - vormi võimalikkus. Vorm - mateeria aktuaalsus. Mida vähem vormi, seda väiksem on võimalikkuse aste. Mida allapoole tulla, seda vähem vormi. 4 põhjust, miks asjad liiguvad: 1)materiaalne (causa materialis) - N: telliskivi; 2)formaalne (causa formalis) - N: maja plaan; 3)tegev (causa efficiens) - N: ehitusmeistri töö; 4)siht (causa finalis) - milleks ehitatakse, eesmärk. Tähtsaim on finaalne põhjus, loodus ei tee midagi otstarbetult. Igas esemes on entelehhia - sisemine eesmärk, nähtuse loomus (kanamunast tuleb kanapoeg). Tõstatab esimest korda pärilusprobleemi. Maailma üheks lahutamatumaks osaks on liikumine - iga muudatus, mis toimub. Maailm on igavene. Maailma loomist pole
kohustatud isik peab midagi välja andma. 3) Legis actio per condictionem – on neist noorim, st kasutusele võetud kõige hiljem ja puudutas peamiselt võla tagasinõudmisi ja tuleneb teadaandest kostjale tulla 30. päeva pärast kohtusse. Kõiges muus sarnanes ta eelmise hagiga ning ka vormelid, mida lausuti, olid samad. Ainult viimane oli asendatud: QVANDO TV NEGAS, IN DIEM TRIGENSIMVM TIBI IVDICIS CAPIENDI CAUSA CONDICO (KUNA SA SEDA EITAD, ANNAN MA SULLE TEADA, ET 30-NE PÄEVA PÄRAST VÕTAME KOHTUNIKU (G. 4, 17b). Selline tähtaeg pidi tõenäoliselt andma pooltele aega kokkuleppele jõuda. Täitemenetlust viidi samuti läbi legisaktsioonide kaudu, mida oli kaks: 1) legis actio per manus iniectionem – puudutas isiku isiklikku vastutust ning seisnes hageja poolt talle nö käe peale panemises. Hageja pidi preetori ees teatud sõnu
Püüd mõistuspäraselt seletada seda, mida usutakse. Mõistuse meetod on küsimine, arusaam, et see, millesse usume, neist saab mõelda. Neid kasutatai missionis a apologeetikas 1. kosmoloogiline jumalatõestus (Aristoteles, Al-Farati, Thomas) Tuletatakse maailma looja olemasolevast maailmast a) maailmas liikumine, igal liikumisel liikuma panev jõud, kausaalsus, jõuame 1. põhjustajani, kes pidi olema ise liikumatu, algpõhjustada, liikuma panija jumal ehk causa movens b) ilmingud on põhjustatud, põhjuste põhjustaja jumal, cuasa prima 2.ontoloogiline jumalatõestus (Augustinus, Anselm) Kui jumal on olemas, siis on see kõrgeim, mis olemas olla saab. Ta on mõeldav üksnes kõrgeimana kõigist olenditest. Kui tal poleks tõelisuset, eksistentsi, reaaalsust, siis see oleks puudus. Seetõttu mõtleme olendile, kes eksisteerib, Jumal peab olemas olema, eksisteervia olendina 3.Eskataloogiline ajalooline jumalatõestus (Descartes, Barth)
Seda valitsejate korraldusel ja raske südamega, seaduse nimel, ihadeta. Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse sõda pidada." Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda. Ius ad bellum põhiprintsiip: karistada õiguserikkumist. 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi · Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk · Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine · Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Õiglane sõda Püha sõda Kristlike naabritega paganatega Vägivald halb, ent teatud tingimustes Moraalne hinnang vägivallale tuleneb vajalik kavatsustest. Vägivalla posit
annaabi.ee 
