50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
159 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annu008
Õppematerjali autor
Vabadus Kui küsida meid ümbritsevate inimeste käest: ,,Mis on vabadus?", tuleb vastuseks vaid kerge õlakehitus. Kas vabadust võib nimetada takistuste, sunni ja piirangute puudumiseks või on see midagi enamat? Kui küsida inimestelt: ,,Kas sina oled vaba?", vastatakse tavalielt jaatavalt. Kuid kas me saame olla vabad või on see meie ettekujutus? Kas vabadus on lootusetult võimatu või on see olemas? Vabadused jagunevad omakorda mõttevabaduseks ja teovabaduseks. Ükski inimene ei ole täielikult vaba, kuna meie igapäevast elu piiravad erinevad seadused, mis on üheks meie elu kujundajaks. Igapäevaselt on vaja inimesel elukohta ning süüa. Selleks on vaja raha, milleks omakorda on vaja tööd. Niisiis puudub inimesel igapäevaselt vabadus teha mida hing ihkab, vaid peab käima tööl, et elada
Sotsiaal-Humaniaarinstituut Õigusteaduskond JUR-23-E Vabadus ja selle aspektid Kristine Kaasonen Juhendaja: lektor L. Kährik Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Mis on vabadus? .....................................................................................................................5 1.1 Vabadus Spinoza järgi...................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ...................................................................................................
ka ette näha, seega tal pole sundi. tahtevabadus on olemas. Kas inimese tahe on EI JAH EI vaba? Kas determinism JAH JAH EI välistab vabaduse? Kas vabadus on JAH EI EI illusioon? Kas põhimõtteliselt on võimalik sündmusi ette JAH EI JAH näha? 9. Kas loodusseadused piiravad inimese vabadusi? Selgita. Lk. 157-158 Loodusseadused piiravad inimese vabadusi, kuna inimene ei saa peatada maakera tiirlemist, ei saa muutuda lepatriinuks vms
Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ikkagi on juba lõhki minemas. Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna, kuid võimaliku karistuse ähvardus takistab mind.Eristada tuleb tahtevabadust ja tegutsemisvabadust. Usundites on reeglina absoluutse vabaduse kandjaks vaid Jumal, inimeste vabadus on piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui nad ei karda Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei määra, mis on hea, vaid tegemist ongi absoluutse haega. Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste isandad, st suutelised määrama oma tahtmisi
143; Goodwin 1994: 577). Karmilt öeldud, ent ajad olid ka teised: 8-tunnisest tööpäevast ei olnud sellal veel võimalik unistadagi ning vabrikant, kes seda kord eksperimendina proovis, läks omadega pankrotti. Ka Kropotkin leidis, et riik, lisaväärtus ja palgatöö moodustavad sõltuvuse, mis tuleb hävitada. Kuidas seda saavutada, selles osas ilmnenud erimeelsustest marksistidega on mainitud eespool. Eripärane on ka anarhistide vabadusekäsitlus. Üksikisiku vabadus on nende ideaaliks, see toetub võrdusele, koostööle ja solidaarsusele. Vabadust käsitletakse kui võimu vastandit. Bakunin mõistab vabadust kui teadmiste abil saavutatud välismaailma rõhumisest vabanemist ning kui vabadust tegutseda kooskõlas omaenda põhimõtetega. Üksikisiku vabadusel on ühiskondlik mõõde: "kõigi vabadus [on] vältimatult vajalik minu vabaduse jaoks ... [Ü]leüldine vabadus annab üksikisiku
Kirjaliku eksami küsimused 1. Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inimest polegi olemas. Kõrg
1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Humanismi poliitiline voorusekäsitlus pidas valitsemise ülimaks eesmärgiks reputatsiooni, au (gloria), mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Selle saavutamiseks on vaja rahu (pax), sõdade ja konfliktide vältimist. See sõjavastane ideoloogia pidas rahumeelset valitsust auväärseks. Au saavutatamiseks on oluline ka ühine hüve(bonum commune), mis saavutatakse õigluse (iustitia) abil. Selle tingimuseks on kodanike omavalitus e. vabadus võõrvõimust (autonoomne poliitiline kord). Humanistide eeskujuks oli Cicero ,,Kohustustest". Sealt on pärit voorusliku inimese ideaal, mille järgi eristuvad inimesel põhi-ehk kardinaalvoorused: 1. tarkus (prudentia) 2. kindlameelsus (fortitudo) 3. mõõdukus (temperantia) 4. õiglus (iustitia) 2. Cicero valitseja kohustustest Cicero arvates tuleb järgida Platoni juhiseid: · Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab
Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse mõte. Silme ette tuleb siin loomariik, kus on küll omad seadused, kuid seal elatakse ka pidevas surmahirmus, kuna iial ei või teada, millal on sul oht saada kellegi ohvriks. Heaks näiteks loodusseisundis toimuva arusaamiseks on William Goldingu jutustus "Kärbeste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid