Kooli nimi Sinu nimi Biojäätmete käitlemine Eestis Referaat Linn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Biojäätmed.................................................................................................................................. 3 Biojäätmete eraldamine...............................................................................................................3 Biojäätmete konteinerid ja pakendid...........................................................................................4 Biojäätmete konteinerite kasutamine...................................................................................... 5 Konteinerite arv ja suurus, tühjendamise sagedus.................................................................. 5 100% biolagunev kile...
keskkonnakaitsemeetmeid. Kõige odavam ja kindlasti ka kõige lihtsam viis jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks ja suunamiseks taaskasutusse on nende sorteerimine kodus. Jäätmete sortimisel kodus on mitu olulist põhjust. Esimeseks põhjuseks on meie endi tervis ja puhas elukeskkond. Inimesed peaksid elama puhtas kodus- keskkonas, kus jäätmed ei hakka segama tavapära elu. Seepärast on eriti oluline, et kogutaks eraldi ohtlikud jäätmed, biojäätmed, erinevad ravimid, ehitustooted, elektroonikajäätmed ja ka vanad rehvid, sest nende keskkonda sattumine, või kui inimene neid õieti käsitleda ei oska, on ohtlik nii loodusele kui ka teiste inimeste tervisele. Teisalt on see loomulikult keskkonnasõbralik tegu, sest kui kõik kokku koguda ja viia tehastesse, siis selleks hetkeks on enamus jäätmed juba ümbertöötlemiseks kõlbmatud. Kui inimesed ise sorteeriks kodudes aitab see kaasa jäätmete mitte omavahelisele segunemisele
klaaspakendi konteinerisse) · 110 kg klaastaarast saab valmistada üle 200 uue klaaspakendi Ohtlikud jäätmed · ...on jäätmed, mis võivad kahjustada inimese tervist ja vara või ümbritsevat keskkonda · Nende hulka kuuluvad näiteks: kodukeemia, ravimid, mürgid, säästupirnid, patareid ja akud, õli- ja värvisegud jms. · Tuleb toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti ning kindlasti ei tohi visata olmejäätmete konteinerisse! Biojäätmed · Biojäätmete hulka kuuluvad toidujäätmed, taimede jäänused ja muu looduslik prügi ning kohvifiltrid ja koristamistolm · Biojäätmeid tuleks võimaluse korral komposteerida mis mullast tulnud, saab taas mullaks · Komposteerimisvõimaluse puudumisel tuleb biojäätmed visata olmeprügi konteinerisse
Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleeem 2016 Jäätmed Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid Jäätmete liigid Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed: aia- ja haljastujäätmed; kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; toiduainetööstuses tekkinud jäätmed Jäätmete liigid Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid Olmejäätmed on koduses majapidamises nin...
1. Korraldada kampaania, mille raames korraldame teeäärte koristuse aasta alguse poole ning suvel korraldada üleestilise koristuskampaania. See paneb meie rahva mõistma, kui palju prugi tekitab mitme eraldiseisva indiviidi hooletus. 2. Aktiviseerida kodanikke prügi sorteerima avades selleks prügiautosid, mis üks kord kahe kuu jooksul koguvad teatud tüüpi prügi. Nt klaasjäätmed, (plastpakendid juba eksisteerib) ja ka biojäätmed nende puhul, kellel pole võimalik kasutada neid isiklikukt hüvanguks. Viimased saadame maale, kus need aitavad kaasa põllumajanduse arendamisele.
Ajalehti saab kasutada ka märgade saabaste sisse panekuks, kuna nad imevad vee ja niiskuse enda sise. Lugesin kord ühest raamatust, et ajalehti saab isegi kasukana kasutada. Paned ajalehti jope alla ja sul on soe.200 Lehtede vahele jääv soe õhk hoiab soojas ka sind ! Biojäätmeid on väga kasulik kompostiks koguda ehk komposteerida. Need inimesed, kellel on oma aialapike, on sellest kindlasti aru saanud. Ajapikku muutuvad biojäätmed väga rammusaks mullaks, päris iseenesest see muidugi ei toimu. Minu vanaema näiteks kaevab selliselt kogutud hunnikud paari aasta tagant ümber ja lisab natuke ka niiöelda päris mulda. See, mis lõpuks sinna kasti koguneb, on väga hea kobe muld nii tomatitele kui toalilledele. Ka linnainimesed saavad seda teha. Selleks on olemas erilised, umbes tavalise prügikasti suurused kogujad, milles luuakse kõrge temperatuur, nagu päris kompostis.
pandimärgita klaasist pudelid, purgid jm. puhtad klaaspakendid); · metallpakendite jäätmed (toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja korgid, konservpakendid); · joogikartongist jäätmed (kartongist piima- ja mahlapakendid jm. puhtad kartongpakendid). Ei tohi panna: toiduga määrdunud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt. kodukeemia), arosoolpudeleid. 3. Biojäätmed Kodumajapidamises võid biolagunevad jäätmed koguda kompostritesse, kuid korterelamutes ja ettevõtetes tuleb need koguda olmeprügist eraldi, just selleks ettenähtud biojäätmete konteinerisse. Oluline teada biojäätmete kogumisel · Biojäätmete konteinerisse tohib panna vaid toidujäätmeid · Biojäätmete kogumiseks on hea kasutada biolagunevaid kotte · Haljastusjäätmed tuleb koguda eraldi (n: kilekottidesse)
põletamine; keskkonnasõbralik ladestamine prügilasse 2011- VÄLTIMINE KORDUSKASUTUSEKS ETTEVALMISTAMINE RINGLISSE VÕTMINE MUU TAASKASUTAMINE KÕRVALDAMINE eraisik- otsused tootmise käigus, taaratinglus, kodukompost tootmisüksus- jäägid müüki, ökodisain, tooted jääkidest prügifirma- jäätmete sortimine/müük, energia saamine KOV- ehitus- ja lammutuspraht, bioenergia, biojäätmed riik- ??? JÄÄTMELIIGID: olmejäätmed, segajäätmed, ohtlikud jäätmed, biojäätmed, kaevandamisjäätmed, ehitusjäätmed, tööstusjäätmed, klaas, paber, papp, meditsiinijäätmed - > KÕIKI SORTI JÄÄTMEID, SISALDAVAD KÕIKI SORTI JÄÄTMEID Tekkekoha järgi: olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht Algotstarbe järgi: pakendijäätmed, toidujäätmed Materjali järgi: vanapaber, klaas, metall
Tabelist 1. selgub, et Tartu linnas kokku kogutav jäätmekogus on aastate lõikes oluliselt kõikunud. Tähelepanu äratab olmejäätmete koguse kiire kasv 2006. ja 2007. aastal, kui kogutud segaolmejäätmete kogus on olnud suhteliselt stabiilne. Jäätmekoguste kasvu on põhjustanud ladestatud pinnase ja kivide arvamine olmejäätmete hulka. 2.1 Segaolmejäätmed ja nende koostis Kõige suurema osakaalu segaolmejäätmetest moodustavad biojäätmed (köögijäätmed aiajäätmed ja muud biojäätmed). Järgneb plast (eelkõige plastpakendid) ning paber ja papp. 2007. a koguti ühe elaniku kohta kokku ca 378 kg sortimata segaolmejäätmeid. Koos sorteeritud jäätmeliikidega tekkis 2007. a ca 486 kg olmejäätmeid elaniku kohta. Antud kogus on võrreldav Eesti keskmise segaolmejäätmete tekkega elaniku kohta (400 6
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Leevika Vilja Juhendaja:Ülle Toots Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013, põhieesmärkidega: · Vähendada prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulka kooskõlas Jäätmeseadusega · Taaskasutada maksimaalne kogus tekkivatest biolagunevatest jäätmetest kaubalise väärtusega toodangu saamiseks (energia, tooraine, orgaanilised väetised jm.). Töö sisuks on: · biolagunevate jäätmete käitlemise hetkeseisu analüüsimine riigis; · võimaluste leidmine säästliku jäätmekäitluse eesmärkide saavutamiseks biolagunevate jäätmete käitlemisel; · lahenduste pakkumine biolagunevate jäätmete käitlemiseks maakondade kaupa. Biolagunevate jäätmete käitl...
Jääkmuda Tekib reovee keemilise ja bioloogilise puhastuse tulemusena. Jääkmuda kasutatakse põllumajanduses, prügila katteks ja mõnel pool on levinud ja jääkmuda põletamine. Jääkmudas on orgaanilise aine sisaldus 60-70%. Probleemideks jääkmuda käitlemisel on raskemetallisisaldus, toksilised orgaanilised ühendid ja erinevad patogeenid. Jäätmeseaduse kohaselt tuleb aastate jooksul vähendada prügilasse ladestatavate biojäätmete hulka. Prügilasse ladestatud biojäätmed hakkavad seal lagunema ja selle tulemusel eraldub prügilakehandist prügilagaasi, mis on kahjulik keskkonnale. Samuti mõjutab suur biojäätmete osakaal prügila stabiliseerumist, mida rohkem biojäätmeid, seda pikaajalisem on stabiliseerumisprotsess. definitsioon Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel, lammutamisel või remontimisel ning mida sellel
aastal kokku 3094 t, 2006. aastal 629 t ja 2007. aastal 708 t biolagunevaid jäätmeid. 2008. a suurenes kokku kogutud biolagunevate jäätmete hulk oluliselt, kokku koguti 1054 t. 2008 aastal läbiviidud uuringu tulemuste kohaselt moodustab biojäätmete (köögi,- aia- ja muud biojäätmed) sisaldus olmejäätmetes Eesti keskmise kohta 35,7%. Sealjuures enamuse moodustasid köögijäätmed (peamisest toidujäätmed) 29,5%, järgnesid aiajäätmed 5,1% ja muud biojäätmed 1,1%. Keskmiselt on aastas võimalik koguda aia- ja haljastusjäätmeid Tartust ja selle ümbrusest 300 tonni. Täpset hinnangut antud jäätmete kogunemisele on raske anda, sest aastati on need kogused olnud vägagi erinevad. Meie plats hakkaks hinnanguliselt mahutama 200 t. Kogumispiirkond ja kogumisviis Kogumise piirkonnaks on meil Tartu linn ning linna lähistel asuvad vallad (Joonis 1.). Täpsemalt kogume parkide, koduaedade, surnuaedade jm alade jäätmeid.
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Mary-Liis Poom Juhendaja:Ülle Toots Sisukord · Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine lk.3 · Jäätmekäitlus lk4 · Ohtlikud jäätmed ja prügivedu lk5 · Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained lk 6
Konservkarbid ja -purgid Joogikartong jm kihilisest papist pakend: Kartongist piima- ja mahlapakendid Papptaldrikud ja joogitopsid Kartongist kondiitritoodete karbid jm. puhtad kartongpakendid KLAASPAKENDI KONTEINERISSE SOBIVAD: Värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid, siirupipudelid jm. puhtad klaaspakendid Kui eraldi klaaspakendi konteinerit pole, läheb klaaspakend segapakendi konteinerisse. Pakendikonteinerisse ei sobi: 1. Toidu- ja muud biojäätmed 2. Vanad riided ja jalanõud 3. Aknaklaas, keraamilised ja klaasnõud ning lambipirnid 4. Tühjendamata ja määrdunud pakendid Kokkuvõte Pakendite sorteerimine polegi raske, aga eks see seisab iga inimese laiskuse taga. Muidugi, kui me sorteeriks ja majandaks pakendeid õigesti, kaitseks me loodust ja mingil määral ka oma tulevasi lapsi. Kunagi kui ma oma elu peale lähen, hakkan ma kindlasti pakendeid sorteerima. Kasutatud kirjandus http://www.hkhk.edu.ee/majutus/pakendite_liigid.html
ning suures osas samuti granuleeritakse. Plastihelbed eksporditakse ka riigist väljapoole Aasiasse või Euroopasse, kus neid kasutatakse uute plastesemete tootmiseks ning tekstiilitööstuses. Arenenud maades on tooraine tihti kallis, mistõttu on ümbertöödeldud plastide kasutamiseks suuremad vajadused. Toodete nimekiri varieerub seal ehitusmaterjalidest kingadeni, kööginõudest kontoritarveteni, kanalisatsioonitorustikest ilutoodeteni. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED Biojäätmed, mis satuvad koos olmejäätmetega prügilasse, eraldavad lagunemisel metaani, mis omakorda on probleemiks kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside tekkimisel. Sellepärast tuleks meil tõsiselt võtta ka biojäätmete liigiti kogumist. Koduses majapidamises tekkivaid toidu- ja aiajäätmeid kompostides vähenevad kulutused jäätmeveole ning lisaks valmib kompostmuld, mida saab kasutada aias väetisena ning mulla omaduste parandamiseks
Jäätmepõletus tehase loomise eeldused: · Tegevuspiirkonna määratlemine · Ümbritsev keskkond ja naabrus · Tegevuseks vajaliku maa olemasolu · Veekasutuse ja veekäitlemise võimalused · Infrastruktuur ja muud vajalikud tingimused · Võimalus müüa soojusenergia kaugküttevõrku · Võimalus müüa elektrienergia elektrivõrku · Logistikalahenduste olemasolu jäätmete (kütuse), kemikaalide ja tuha transpordiks · Oskusteabe ja kogemustega meeskonna olemasolu BIOJÄÄTMED Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, samuti kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustusja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetööstuse jäätmed Prügilasse ladestatavate biojäätmete hulk ei tohi ületada Eesti Jäätmeseaduse (§ 134) kohaselt: _ aastaks 2010 45 % _ aastaks 2013 30 % _ aastaks 2020 20 % Biojäätmete teke Eestis: _Reoveepuhastuse reoveesetted _ Loomakasvatuse jäätmed: sõnnik, läga
ja kahjutustamise plaan (osana enesekontrolliplaanist) [1]. Tihtipeale ei sorteeri toidukäitlejad enda toidujäätmeid ning kõik läheb ühte konteinerisse. Pakendit ei eraldata ka jäätmetest, kuna puuub selleks vastav tööjõud. Kauplused panevad enda toidujäätmed kokku segaolmejäätmetega. 2/3 Eestis olevaid poode eraldavad biolagunevad ja loomsed jäätmed eraldi. Tegelikult on Eestis olevad kaubandusettevõtted kohustuslikud eraldama biojäätmed teistest toidujäätmetest, kuna protsess on kulukas nii aja kui ka raha suhtes, siis seda ei järgita [1]. Kodudes on võimalik inimestel oma kõiki jäätmeid sorteerida (plastikut, paberit, olmejäätmeid ja biojäätmeid). Eraldi toidujäätmete jaoks majade juures konteiner puudub. Biojäätmete alla läheb orgaaniline toit, milleks on näiteks puu- ja köögiviljad. Kuumtöödeldud toit sinna alla enam ei kuulu
põhjustades aneemiat. 49. Nimeta vähemalt 3 jäätmeseaduse kohaselt defineeritud jäätmeliiki ja kirjelda neid Tavajäätmed (kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi) Biolagunevad jäätmed (anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp) Biojäätmed (aia- ja haljastusjäätmed, toidu- ja köögijäätmed) Ohtlikud jäätmed (jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduses nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale) Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed) Kaevandamisjäätmed (jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute,
kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. · Biolagunevad jäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. · Biojäätmed biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed; kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; · Ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus, plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms.
) viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Romusõidukid viia autolammutustöökotta (romulasse). Kui sealt saadud lammutustõend esitada autoregistrisse, siis kustutatakse auto registrist. Vanad ravimid viia tagasi apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Miks tuleks biolagunevad jäätmed eraldada segaolmejäätmetest? Biolagunevad jäätmed muudavad teiste jäätmete taaskasutuse raskeks, vahel lausa võimatuks. Prügilasse ladestatuna aga eraldavad biojäätmed metaani, mis on üks kasvuhooneefekti tekitajatest. Mida võib kodus põletada? Kodus võib põletada vaid immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Väikeses koguses ja kõrgel temperatuuril on lubatud põletada ka selliseid pakendeid, millel on põletamise märge. Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada PET-pudeleid jt plastjäätmeid (eriti PVC), sest selle käigus paiskuvad õhku inimestele ja keskkonnale ohtlikud ühendid. Samuti võib rikkuda
Prügimägedel võivad pesitseda vaid üksikud liigid, näiteks linavästrik ja kivitäks ning tasandatud aladel kiivitaja. Vareslastele, kajaklastele ja kuldnokkadele pakuvad prügilad häid toitumisvõimalusi. (Renno, 1985) Pürgimäed on enam meelejärgi kajaklastele (hõbe-, kala-, naeru-, merikajakad) ning vareslastele (hallvaresed, hakid, künnivaresed). Linnud kasutavad prügimägesid hoolimata pikkadest vahemaadest. Linnud kasutavad prügimägesid tihti ning biojäätmed moodustavad paljude lindude toiduobjektidest arvestatava osa, põhiline toit on aga näiteks hõbekajakatel kala. Põhjuseks võib olla toitumisveekogu asumine kolooniale märgatavalt lähemal kui prügimäed. Kui lindudel on valida mitme toitumisala vahel, ei pruugi ühe sulgumine vähendada lindude arvukust. (Lodjak 2008). Prügimägede toidulaud on rikkalik ja piiritu. Suurematel lindudel on oma osa saamisel muidugi eelis, kuid süüa jätkub seal nii väikestele kui suurtele
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlasel...
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaüh...
mineraalse päritoluga jäätmed (metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed) Omaette kategooriasse kuuluvad radioaktiivsed jäätmed. III. Jäätmete kasutamisviis Jäätmete kasutamisviisi kohaselt võib jäätmed jagada: Taaskasutatavateks Põletatavateks Kompostitavateks prügilasse ladestatavateks jäätmeteks Eraldi grupid moodustavad radioaktiivsed- lõhkeainete jäätmed nakkusohtlikud biojäätmed NB! jäätmeliik on identifitseeritav 6-kohalise (ka enama) arvkoodiga Kaks esimest numbrit iseloomustavad jäätmete päritolu, ning järgmised täpsustavad jäätmeid üksikute ohu komponentideni. 17. Ohtlikud jäätmed ning nende käitlemine Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed Eestis: Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed.
kontsentratsioon), ülekarjatamine, biojäätmetega tegelemine. Elupaikade vähenemine seda põhjustavad metsade maharaiumine, liigniisutamine, ülemäärane pestitsiidide kasutamine, valed maaharimisvõtted. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine seda põhjustavad samad asjad, mis elupaikade vähenemist, peamiselt uute looduslike rohumaade kasutuselevõtt ja metsade maharaiumine, ka biojäätmetega tegelemine (nt biojäätmed vette veeloomastik hävineb). [muldade degradeerumine ülekarjatamine, metsade mahavõtmine, põllumajanduslikud tegevused; erosioon; sooldumine; kõrbestumine.] 11. Kalanduse trendid maailmas, kalanduse vormid. Mis on vesiviljelus, majandusvööndid. Kalanduse keskkonnamõjud. Aastatel 1950-2012 suurenes kalapüük (k.a vähid, molluskid) maailmas peaaegu 9 korda, kalakasvandustes kuni 133 korda. Samal ajal kasvas hoogsalt ka maakera rahvaarv, kuid kalapüügist
· Oskusteabe ja kogemustega meeskonna olemasolu Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 73 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 74 Karin Hellat 13 Biolagunevate jäätmete käitlemine: kompostimine ja energeetiline kasutus Mõiste Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, samuti kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed
h. toiduainete jäätmed, osaliselt keemiatööstuse jäätmed) mineraalse päritoluga jäätmed (metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed) Omaette kategooriasse kuuluvad radioaktiivsed jäätmed. - jäätmete kasutamisviis Jäätmete kasutamisviisi kohaselt võib jäätmed jagada: Taaskasutatavateks Põletatavateks Kompostitavateks prügilasse ladestatavateks jäätmeteks Eraldi grupid moodustavad radioaktiivsed- lõhkeainete jäätmed nakkusohtlikud biojäätmed EJL klassifikaator sisaldab 20 gruppi, kus iga jäätmeliik on identifitseeritav 6-kohalise (ka enama) arvkoodiga (vt näited). Kaks esimest numbrit iseloomustavad jäätmete päritolu, ning järgmised täpsustavad jäätmeid üksikute ohu komponentideni. EJL koodile vastavate jäätmegruppide nimistu (lühendatult) Näiteks: 01 - Maavarade kaevandamis- rikastamis-, töötlemisjäätmed 02 - Põllumajandus-, aiandus, tootmis- ja -töötlemisjäätmed jne. 11. Ohtlikud jäätmed
toiduainete jäätmed, osaliselt keemiatööstuse jäätmed) mineraalse päritoluga jäätmed (metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed) Omaette kategooriasse kuuluvad radioaktiivsed jäätmed. - jäätmete kasutamisviis Jäätmete kasutamisviisi kohaselt võib jäätmed jagada: Taaskasutatavateks Põletatavateks Kompostitavateks prügilasse ladestatavateks jäätmeteks Eraldi grupid moodustavad radioaktiivsed- lõhkeainete jäätmed nakkusohtlikud biojäätmed EJL klassifikaator sisaldab 20 gruppi, kus iga jäätmeliik on identifitseeritav 6-kohalise (ka enama) arvkoodiga (vt näited). Kaks esimest numbrit iseloomustavad jäätmete päritolu, ning järgmised täpsustavad jäätmeid üksikute ohu komponentideni. EJL koodile vastavate jäätmegruppide nimistu (lühendatult) Näiteks: 01 - Maavarade kaevandamis- rikastamis-, töötlemisjäätmed 02 - Põllumajandus-, aiandus, tootmis- ja -töötlemisjäätmed jne. 11. Ohtlikud jäätmed
europa.eu/et/publications/promotional_material/clp-leaflet 2lk http://www.envir.ee/997 käitlemine, kogumine, kompostimine 13.10.2014 69 13.10.2014 70 Jäätmekogumisüsteem ja Biojäätmed vastutuse jagamine on järgmised biolagunevad jäätmed: 1) aia- ja haljastusjäätmed; 2) kodumajapidamises, jaemüügikohas ja Vali toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; vajaduste
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude...
Ökoloogia KT2 vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vääveldioksiid(SO2) Põhjustab happevihmu, tekib peamiselt kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja vähemal määral keemia- ja metallitööstuses. Oksiidsed lämmastikühendid (NOx) - Lämmastikühendite allikaks on fossiilsete kütuste põletamine nii küttekolletes kui ka liiklusvahendite mootorites. Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak , mis eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest ning väga toksiline tsüaanvesinik HCN, mille allikateks on metallitööstus ja tekstiilitööstus. Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikoksiidid on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid () ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (O). Süsihappegaas(CO2) Üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt ...
- mineraalse päritoluga jäätmed (metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed) - Omaette kategooriasse kuuluvad radioaktiivsed jäätmed. jäätmete kasutamisviis Jäätmete kasutamisviisi kohaselt võib jäätmed jagada: - Taaskasutatavateks - Põletatavateks - Kompostitavateks - prügilasse ladestatavateks jäätmeteks Eraldi grupid moodustavad - radioaktiivsed - lõhkeainete jäätmed - nakkusohtlikud biojäätmed Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks nendest võimalikult vähe jäätmeid, seda nii tootmises, levitamises kui ka tarbimises.
h. toiduainete jäätmed, osaliselt keemiatööstuse jäätmed) - mineraalse päritoluga jäätmed (metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed) - Omaette kategooriasse kuuluvad radioaktiivsed jäätmed. jäätmete kasutamisviis Jäätmete kasutamisviisi kohaselt võib jäätmed jagada: - Taaskasutatavateks - Põletatavateks - Kompostitavateks - prügilasse ladestatavateks jäätmeteks Eraldi grupid moodustavad - radioaktiivsed- - lõhkeainete jäätmed - nakkusohtlikud biojäätmed EJL klassifikaator sisaldab 20 gruppi, kus iga jäätmeliik on identifitseeritav 6- kohalise (ka enama) arvkoodiga (vt näited). Kaks esimest numbrit iseloomustavad jäätmete päritolu, ning järgmised täpsustavad jäätmeid üksikute ohu komponentideni. EJL koodile vastavate jäätmegruppide nimistu (lühendatult) Näiteks: 01 - Maavarade kaevandamis- rikastamis-, töötlemisjäätmed 02 - Põllumajandus-, aiandus, tootmis- ja -töötlemisjäätmed jne. 12. Ohtlikud jäätmed
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias ...
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
