Kvaliteedi nõuded ehitusel (0)

TÖÖDE TEOSTAMISE ALUSDOKUMENDID
Tööde teostamise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja normatiivid ning lähteülesandes ja tehnilises kirjelduses nimetatud dokumentatsioon .
Õigusaktid ja normatiivid
Ehitustööd peavad olema teostatud vastavalt Eestis kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele, sh koole ja muid lasteasutusi käsitlevatele õigusaktidele nagu näiteks sotsiaalministri 29.augusti 2003.a määrus nr 109 “Tervisekaitsenõuded koolidele”.
Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid :
EVS 811:2002 - Ehitusprojekt.
Ehitise heliisolatsiooninõuded standardist EVS 842 : 2003.
EVS-EN 12464 -1:2003 “Valgus ja valgustus . Töökohavalgustus”.
Tarindi RYL 2000 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid .
Maa RYL 2000 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid.
Viimistlus RYL 2000 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid.
Maalritööde RYL 2001 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid.
Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.
RT 88-10553 Piirded .
RT 96-10656, Esitlus- ja informatsiooniruumid.
RT 97- 10046, Spordisaalid, pallimängud ja võimlemine.
12 RT 83-10448, Vahelaetarindid.
13 RT 83- 10453, Vahelagede liitumised.
14 RT 33-10676-et, Seinte ja lagede tasandussegud.
Majandus ja kommunikatsiooniministri 28. novembri määrus nr.14, Nõuded liikumis-, nägemis-, kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes.
Üldkaabelduse standardid EVS-EN50173 ja EVS-EN50174.
Vabariigi Valitsuse määrus nr.315 “Ehitise ja selle osale esitavad tuleohutusnõuded”.
18 RIL-77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
Juhul kui lähteülesande sätted on omavahel vastuolus või võimaldavad mitmesugust tõlgendust, lähtutakse rangematest nõuetest ja/või valitakse Tallinna linna jaoks soodsam tõlgendus.
RENOVEERIMISTÖÖDE (REKONSTRUEERIMISTÖÖDE) ULATUSE KIRJELDUS
Renoveerimistööde hulka kuulub koolihoone, selle tehnosüsteemide ja koolikrundi (koos spordirajatistega) heakorra täieliku rekonstrueerimise projekti koostamine ning projektijärgsete ehitustööde teostamine koos vajalike uuringute, mõõdistuste, kooskõlastuste, lubade taotlemisega ja teiste vajalike tööde ning toimingutega. Peale objekti valmimist kooli käigushoidmiseks vajalikud hooldus ja remonttööd.
Projekteerimine
Projekteerimistingimuste taotlemine Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt.
Olemasoleva hoone ja krundi trasside vajalike ekspertiisi, ülevaatuste ja mõõdistamiste teostamine (näiteks: hoone ehituskonstruktsioonide tehnilise seisukorra kontroll, piirete soojajuhtivuse ja energiakadude määramine, ehitusfüüsikaliste probleemide analüüs – liiklusmüra mõõtmine jne).
Tuleb teostada vastavalt vajadusele sellises mahus , et oleks tagatud kooli hoonestuse ja kommunikatsioonide projekteerimiseks ning ehitamiseks vajalike lähteandmete olemasolu. Tööde teostaja peab arvestama, olemasolevate konstruktsioonide uurimisel vajalike konstruktsioonide avamise ja katsetustega. Sealhulgas tuleb välja selgitada võimalikud asbestisisaldused ning niiskus- ja seenkahjustused. Kõikide projekteerimise tööde tegemiseks vajalike eelnevate uuringute tegemine jääb projekteerija vastutuseks .
Uuringud ja toimingud mis tulenevad vastavatest seadusest (sealhulgas radooni uuring), vastavate ametkondade nõuetest ja projekteerimistingimustest.
Uuringud ja toimingud mis on vajalikud ehitusloa saamiseks.
Keskkonnamõjude ja keskkonnariskide hindamine eelprojekti staadiumis .
Topo - geodeetilised uuringud.
Tuleb teostada vastavalt vajadusele sellises mahus, et oleks tagatud kooli hoonetuse ja kommunikatsioonide projekteerimiseks ning ehitamiseks vajalike lähteandmete olemasolu.
Koolihoone ülalpidamise soojusenergiamahukuse arvestuse koostamine.
Tuleb projekteerida energiasäästlik hoone, kus säästuefekt ilmneb ülalpidamiskuludes. Seejuures tuleb välja arvestada kas hoone rajamiskulude suurendamisega on võimalik vähendada ülalpidamiskulud (ekspluatatsiooni kulud).
Tuleb koostada võrdlusarvutused energiamahukuse osas (st iga variandi kohta näidata eraldi kommunaalkulud , investeeringukulud ja vastavalt tulemusele tasuvusaeg ). Tallinna linna poolt kooskõlastatud variandi alusel, projekteerija on kohustatud korrigeerima projektdokumentatsiooni.
Vajadusel Insenerkommunikatsioonidega liitumistingimuste (tehnilised tingimused tehnovõrkudega ühendamiseks) taotlemine (vesi, kanalisatsioon , elekter, side) vastavatest ametkondadest.
Hoone täieliku rekonstrueerimisprojekti koostamine põhiprojekti mahus.
Ehitustööde taotluseelarve koostamine.
Kõikide vajalike lähtetingimuste, kooskõlastuste ja lubade hankimine ning sellega seonduvad kulud.
Ehitusloa hankimine ning sellega seonduvad kulud.
Projekteerija kohustuste täitmine ehitustööde teostamise vältel.
Renoveerimistööde hulka kuuluvad ka need tööd ja tegevused, mis ei ole lähteülesandes otseselt kirjeldatud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks.
Projekteerimistööde maht ja etapid
Koolihoone projekt peab olema koostatud põhiprojekti mahus, et oleks tagatud “Tallinna linna eesmärk”. Projekteerimistöö peab olema teostatud vastavalt käesoleva lähteülesande tingimustele, ehituse ja projekteerimise normidele, standarditele või muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele.
Koolihoone projekti staadiumid:
Eskiisprojekt
Eelprojekt
Põhiprojekt
Eskiisprojekt:
Eskiisprojekti eesmärgiks on kavandatava koolihoone ruumikavandi, fassaadi lahenduse ja asendiplaani tutvustamine ja kooskõlastamine Tallinna linnaga. Tööde teostaja peab arvestama Tallinna linna soove ja sellest johtuvalt korduvate kavandite koostamisega juhul kui esitatud kavand ei vasta täiel määral Tallinna linna soovidele. Eskiisprojekti koosseisus tuleb Tallinna linnale esitada:
Asendiplaan M 1:500 (koos liiklusskeemi ja parkimise lahendusega);
Korruste plaanid vastavalt ruumiprogrammile M 1:250;
Vaated kõigist külgedest näidates konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjalid M 1:250;
Lõiked hoonet iseloomustavatest kohtadest (kindlasti on vaja piki- ja ristlõige) M 1:250;
Arhitektuurse lahenduse ja asendiplaani idee lühikirjeldus;
Põhiliste ehitus- ja viimistlusmaterjalide kirjeldus;
Funktsionaalse ja tehnoloogilise idee lühikirjeldus;
Põhilised tehnilised näitajad (ehitusalune pind, suletud netopind, suletud brutopind, kubatuur, sh köetav ja kütmata kubatuur);
Eelprojekt:
Heakskiidetud eskiislahenduse põhjal tuleb koostada eelprojekt, mis sisaldab koolihoone põhimõttelahendused, arhitektuursed plaanilahendused, ning asendiplaani lahenduse koos tehniliste välisvõrkudega. Tehniliste osade ( konstruktiivne osa, küte ja ventilatsioon , veevarustus ja kanalisatsioon, elektripaigaldus, nõrkvoolusüsteemid, turva - ja valvesüsteemid) lahendused anda põhimõtteliste skeemidena ja seletuskirjana.
Eelprojekti mahus teostada keskkonnamõjude ja keskkonnariskide hindamine.
Põhiprojekt:
Põhiprojekti mahus peab olema üheselt määratud kõigi teostatavate tööde maht ning nõutavad kvaliteeditasemed.
Põhiprojekti staadiumis tuleb anda köögiruumide, pesuruumide, klassiruumide jne tehnoloogilised lahendused koos seadmete spetsifikatsioonidega. Lahendada jäätmekäitluse tehnoloogia .
Põhiprojekti koosseis:
Asendiplaan
Arhitektuuri osa
Sisekujundus
Sisseehitatud ja eritellimusel valmistatava sisustuse joonised põhiprojekti mahus ( riietehoidEhituskonstruktsioonide osa
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa
Kütte- ja ventilatsiooni osa
Elektri ja nõrkvoolu paigaldise osa
Haljastus , heakord
Krundisisesed välisvõrgud
Põhiprojekti mahus peab olema antud lahendus toitlustustehnoloogia (sh köögi tehnoloogia seadmete valik ja paigutus – kuum köök, toidu ettevalmistus ruumid, köögi personali ruumid jne), jäätmekäitluse, tootmistehnoloogia ja päästeteenistuse liikumisteede kohta. Põhiprojekti koosseisu kuulub ka hooldusjuhendi koostamine.
Tööde teostaja kohustuseks on projekteerimistööde käigus Tallinna linna ja koolipidaja vajaduste ja soovide väljaselgitamine ja nendega arvestamine . Juhul kui Tallinna linna soovid ei ole otstarbekad või ei vasta kehtivatele seadustele ja normidele kohustub Tööde teostaja andma Tallinna linnale professionaalse selgituse ja hinnangu ning võimalusel leidma lahenduse mis rahuldaks Tallinna linna soove ja ei oleks vastuolus kehtivate normide ja seadustega. Tööde teostaja ei ole kohustatud viima sisse selliseid Tallinna linna parandusi, mis lähevad vastuollu kehtivate seaduste ja normidega. Vastutus projektlahenduse vastavuse eest kehtivatele seadustele ja normidele lasub Tööde teostajal ning Tallinna linna poolne ebapädev soov ja/või kooskõlastus ei vabasta Tööde teostajat vastutusest.
Hoone projekti staadiumid tuleb enne järgneva etappi teostamist kooskõlastada Tallinna linnaga. Kooskõlastatud eelnev staadium jääb aluseks koostatavale järgneva projekti staadiumile.
Projektdokumentatsioon antakse Põhiprojektistaadiumis Tallinna linnale üle kahes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt CD-l (dwg failina , AUTOCAD 2001).
Vaheetappidel väljastatav projektdokumentatsioon või selle osad antakse üle kahes eksemplaris paberkandjal.
Kõigi üleantavate eksemplaride identsuse eest vastutab Tööde teostaja.
Muud tingimused
Kõik projekti osad peavad sisaldama kirjalikku kinnitust, et projekt on koostatud vastavalt projekteerimise lähteülesandele ning kehtivatele normidele ja nõuetele. Kinnitusel peab olema kuupäev, projektijuhi nimi ja allkiri .
Materjalide näidiste esitamine ja/või töö osa näidislahenduste väljaehitamine Tallinna linna heakskiidu saamiseks.
Käesolevas lähteülesandes sätestamata tingimustes ja nõuetes juhindub projekteerija kehtivatest normidest, Heast Projekteerimise Tavast , oma kogemustest ja professionaalsusest. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb konsulteerida eriala spetsialistidega, kasutades nende kogemusi ja professionaalseid oskusi.
Tööde teostaja ei saa tuua ettekäändeks lähteülesande puudulikust, et õigustada projektdokumentatsiooni täielikult või osaliselt lahendamata (puudulikult lahendatud või valesti lahendatud) küsimusi, millised parima tulemuse saavutamiseks ja Tööde teostaja professionaalsusest lähtudes, oleksid pidanud olema lahendatud.
Ehitustööd
Renoveerimistööde hulka kuuluvad kõik tööd, mis on vajalikud punktis 1 kirjeldatud Tallinna linna eesmärgi saavutamiseks, arvestades käesolevas Tehnilises Kirjelduses toodud nõudeid.
Renoveerimistööde hulka kuuluvad ka need tööd, mis tulenevad vastavat õigust omavate ametkondade (päästeamet, tervisekaitse, töökaitse, tehniline järelevalve jne) nõuetest ja ettekirjutustest.
Samuti kuuluvad renoveerimistööde hulka kõik need tööd ja tegevused, mis ei ole käesolevas Tehnilises Kirjelduses otseselt kirjeldatud, kuid mis on tavapäraselt vajalikud punktis 1 kirjeldatud Tallinna linna eesmärgi saavutamiseks.
Inventar ja sisustus
Renoveerimistööde hulka ei kuulu teisaldatava mööbli, köögiseadmete ja spordiinventari tarnimine . Tööde teostaja peab tagama vajalike köögiseadmete, inventari ja mööbli paigaldusvalmiduse kommunikatsioonide, ankurduskohtade või paigaldushülsside olemasolu näol.
Muud kaasnevad tööd ja toimingud
Ehituse dokumenteerimine ja tehnilise dokumentatsiooni pidamine
Ehitusplatsi (töömaa) korraldamine ehitustööde läbiviimiseks
Ehitusaegsete kommunaalkulude eest tasumine
Hoonele kasutusloa saamiseks ja hoone käikuandmiseks vajalike katsetuste ja mõõdistuste teostamine, sealhulgas ruumide ehitusakustika ja välispiirete soojapidavuse kontrollmõõtmised. Kõikide mõõdistuste ja katsetuste teostaja peab omama vastavat tegevusluba .
Tehnosüsteemide (seadmete) kasutusjuhendite üleandmine Tallinna linnale ja kasutajate või hooldajate väljaõppe läbiviimine.
Töömaa füüsiline piiritlus:
Käesoleva hanke töömaa piiriks on krundi piirid.
Välistrasside puhul on töömaa piiriks liitumispunkt.
Sissesõidu tee töömaa piiriks on ühendus olemasoleva teega.
PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE
Käesolevas peatükis on kirjeldatud Tallinna linna soove ja tingimusi mida Tallinna linn oskab käesoleval etapil esitada ja/või tingimused millele Tallinna linn pöörab erilist tähelepanu.
Arhitektuur
Arhitektuurse lahenduse koostamise aluseks peab olema esteetiliselt heatasemeline arhitektuurne lahendus. Lisaks hoonele tuleb lahendada tervikuna vajalikud väikevormid, spordirajatised, haljastus, välisvalgustus ja piirded. Rekreatsiooniruumina tuleb käsitleda lisaks siseruumidele ka välisruumi.
Ehitusakustika
Erilist tähelepanu tuleb pöörata Ehitusakustikale. Projekt peab vastama standardile EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Sealhulgas:
Välispiirded (sh aknad) peavad tagama kaitse välismüra eest. Välismüra (liiklusmüra) tase, mõõdetuna tipptunnil, ei tohi klassiruumides ületada standardiga lubatud 35dB.
Aluspõrandate konstruktsioon peab tagama vähima lubatud löögimüra taseme klassiruumide vahel. Standardi kohaselt ei või löögimüra indeks ületada 63dB.
Klassiruumide vaheseinad ja vahelaed peavad tagama vähemalt standardijärgse õhumüra isolatsiooni taseme. Vastavalt Standardile on lubatud tavaklassiruumide vahel 55dB ja muusikaklassis 60dB. Ruume läbivad torustikud ei tohi seda näitajat halvendada - vajadusel tuleb arvestada vajalike tehniliste lahenduste ja mürasummutitega.
Klassiruumide uste heliisolatsioon peab olema vähemalt 30dB tavaklassides ja 40dB muusikaklassis.
Peab olema tagatud standardikohane ruumide järelkõlakestus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata spordisaalile, kus tuleb arvestada spetsiaalsete heliisolatsiooni ja akustiliste plaatidega.
Ventilatsiooni müra klassiruumides ei tohi ületada soovitusliku piirtaset 32dB.
Aknad
Paigaldatud akende soojajuhtivustegur ei tohi ületada 1,4 W/m2K.
Akende konstruktsioon peab tagama nõutud kaitse välismüra eest.
Aknad peavad olema avatavad nende mugavaks pesemiseks, kusjuures ühes klassiruumis peab olema avatav vähemalt 1/3 akende pinnast.
Akende avatavad osad peavad avanema nii kald- kui pöördsuunaliselt ja võimaldama “mikrotuulutust”.
Aluspõrandad
Soovitatavalt arvestada betoonaluspõrandate ehitamisega. Erandiks on spordisaali põrand, kuhu tuleb ette näha spetsiaalne spordiväljakute vetruv alus ja nende ruumide põrandad, kus tehnoloogilistel põhjustel tuleb rajada teistsugune aluspõranda konstruktsioon. Reeglina ei ole lubatud puit, puitkiud- puitlaast jt ehitusplaadist aluspõrandad. Projekteerija poolt koostatud projektlahendus peab arvestama, et aluspõrand oleks vastupidav ja vastaks ehitusakustika nõuetele (löögimüratase). Tööde teostaja teostab eelnevalt olemasolevate vahelagede ekspertiisi nende kandevõime määramiseks.
Põrandad peavad olema ühes tasapinnas, kusjuures põrandatasapinnad tuleb välja ehitada nii, et erinevate materjalide üleminekud oleksid ühes tasapinnas.
Äravoolutrappidega põrandatele tuleb rajada vajalikud ja piisavad kalded. Äravoolu trapid tuleb ette näha kõikides tehnilistes ruumides.
Põrandakatted
Kõik astmed ja/või kaldtee osad peavad olema teostatud täiendava libisemisekindlusega võrreldes tavapärase käiguteega, vajadusel ka märgistatud. Trepiastmetel tuleb kasutada spetsiaalseid trepiastme plaate.
Põrandaliistud peavad üldjuhul vastama põrandakattele (kivipõrandate puhul kivisokkel, parkettpõrandate puhul samast puidust puitliist) PVC põrandate puhul kasutada puidust põrandaliistu. Põrandaliistu kõrgus peab olema vähemalt 6 cm.
Parkettpõrandate viimistlusena arvestada õlitatud parketipinda.
Põrandakatted peavad olema vastupidavad, kauakestvad ja ohutud (libisemisekindlad).
Uksed ja lukustus
Siseuksed peavad olema vastupidavad.
Klassiruumide uksed peavad olema vajaliku helikindlusega ja omama vastavat sertifikaati.
Klaas-metallprofiil uste klaasid peavad olema löögikindlad ja ohutud.
Välisuksed peavad olema eriti vastupidavad kulumisele ja vandaalikindlad.
Kassiruumide uksed tuleb varustada uksesulguritega
Ukselukud, käepidemed, uksehinged jne peavad olema arvestatud üliintensiivseks kasutamiseks.
Ukselukud peavad olema sarjastatud (sarjastuse määrab Tallinna linna) ja omama vähemalt kolme võtit. Lukustus tuleb arvestada kõikidele ustele.
Veevarustus, kanalisatsioon
Süsteem kuulub täielikule rekonstrueerimisele. Võimalusel arvestada nende osade säilitamisega mis on tehniliselt korras ja millede eluiga on samaväärne uuega.
Tualett ja pesu ( ka kätepesu sööklas) ruumides näha ette normidega nõutud vajalik kogus WC potte ja kraanikausse. Veevarustuse projekteerimisel arvestada olemasoleva veevarustuse süsteemiga.
Küte, ventilatsioon
Küttesüsteem peab olema efektiivne ja säästlik.
Soojasõlm peab omama vajaliku automaatikat ehk töötama automaatselt. Ehitatud soojasõlm ja küttesüsteemid peavad vastama kõigile käesoleval ajal kehtivatele normidele, standardile ja seadustele.
Ventilatsiooni osas tuleb arvestada tsentraalse soojustagastusega sund sissepuhke- väljatõmbe ventilatsioonisüsteemiga. Hoonesse projekteeritud ventilatsioonsüsteem peab vastama käesoleval ajal kehtivatele standardile ja seadustele. Sealhulgas süsteem peab tagama normatiivse õhuvahetuse ja SM määrusega kehtestatud “Tervisekaitse nõuded koolidele” CO2 taseme. Soojustagasti peab olema võimalikult efektiivne.
Ventilatsiooni juhtimine peab toimuma vajaliku automaatika abil, mis võimaldab ajaprogrammide kasutamist. (programmeeritud ajal automaatset sisse- ja väljalülitamist)
Automaatika häire ja oleku informatsioon ning süsteemi sisse ja väljalülitamine peab olema dubleeritud kooli valvelauas.
Ventilatsiooni automaatika peab olema ühildatav ja omama vastavat valmidust ühendamiseks hoone tsentraalse juhtimise süsteemiga.
Renoveerimistööde hulka kuulub köögi kuumseadmete kohal asuvate ja teiste analoogsete äratõmbesondide paigaldamine.
Elektripaigaldis
Elektripaigaldus. Projekteeritav tugevvoolu paigaldis peab võimaldama ruumide elektrivarustuse täielikku toimimist ja peab vastama kõigele käesoleval ajal kehtivatele standardile ja seadustele.
Nõrkvoolusüsteemid
Rajatav nõrkvoolu paigaldis peab võimaldama ehitavate ruumide nõrkvooluvarustuse täilikku toimimist ja peab vastama kõigile käesoleval ajal kehtivatele standardile ja seadustele.
Tuleb arvestada järgnevate süsteemidega:
Koolikella ja kuulutussüsteem.
Arvuti ja sidevõrgu süsteem. Telefonivõrk peab katma kõik kooli personali kabinetid, arvutivõrk kõik kabinetid ja klassiruumid.
Automaatne tulekahju- ja valvesignalisatsioon.
Saali helindus .
Välisvõrgud
Arvestada tuleb olemasolevate võrkude seisukorra hindamisega ning vajadusel arvestada trasside rekonstrueerimisega.
Veevarustuse ja kanalisatsioon projekteeritakse vastavalt võrgu omaniku poolt väljastatud tehniliste tingimustele täismahus, et oleks tagatud kooli normaalne funktsioneerimine (st kuni liitumispunktini krundi piires).
Väliselekter projekteeritakse vastavalt võrgu omaniku poolt väljastatud tehniliste tingimustele täismahus, et oleks tagatud kooli normaalne funktsioneerimine (sh välisvalgustus jne).