Rocca al Mare Kool 20.sajand kui barbaarne ajastu - poolt või vastu. Koostanud Fred Joonas Alliksaar Tallinn 2015 Soovides arutleda teemal, kas 20. sajand oli barbaarne ja kas nimetatud sajand erineb selle tõttu eelmistest sajanditest, peame kõigepealt süvenema mõistesse barbaarsus ning lahti seletama selle sõna tähenduse. Mõiste barbaarne tuleneb kreeka keelsest sõnast barbaros, mis vanas Kreekas, hiljem ka roomlastel, tähendas võõramaalast, kes kõneles võõrast keelt. Barbar oli võõras ja arusaamatu nii keelelt, kui kommetelt, mis tekitas umbusku. Mõiste tekkimise ajal oli kreeka kultuur selgelt edumeelsem ja arenenum kui see oli kreeklasi ümbritsevatel rahvastel. Samuti oli Rooma impeerium teenäitajaks oma arengus tervele maailmale
söödes, vähemalt ohustame enda elusid ja ei täida organist vajadusi, keeldudes lihast, hakkame enda loodust petma, mis on ebaarukas. Ühesõnaga, siis Scwritzer oleks toetanud rohkem inimeste vajadusele ja meie loodusele, aga mitte loomade kannatustele, kuna need kannatused nagu mina sain aru oleksin normaks. Aga muidugi tema vaade nõuab mõõdukat toiduressurside kasutamist toodame nii palju liha, et midagi ei jääks kasutamata, kõik läheks teoks. Muidi läheb niisugune barbaarsus ebaeetiliseks nii loomade kui ka looduse ressurside suhtel ( vesi, energia, loomade toit jne) Olen ka märganud, ja see oli nagu üllatus, et taimetoilased rohkem pööravad tähelepanu sellele, et" keegi ei oleks näljane", taimeoitlaste peamise veendumus kõõgiviljade ja juurviljade tootmine on majanduslikult tulunduslikum, rohkem rahvast saavad toitu, kasutame vähem ressurse nende kasvatamiseks ( seega järeldame, et rohkem raha tootmise protsessist läheb omaniku taskusse)
Enamik ühiskonnas aksepteerib neid reegleid. Reeglite järgimist kontrollitakse ja üleastujaid karistatakse. Mis juhtub kui kindlate reeglitega ühiskonnast tulnud inimesed satuvad olukorda, kus keegi ei jälgi kokkulepitud seaduste täitmist või õigupoolest pole neil seadustel mõtetki? Kas me suudame säilitada inimlikkuse või sattume dzungliseaduste ahelatesse? Sünonüümisõnaraamat märgib dzungliseaduse sünonüümideks sellised sõnad - julmus, jõhkrus, toorus, barbaarsus, brutaalsus, südametus, ebainimlikkus. Sattudes tavapäratusse keskkonda võivad isikud käituda esialgu väga rahulikult, aga mõne aja pärast võib see muutuda. Raamatus "Kärbeste jumal" ongi autor pannud kaheteist aastased poisid ekstreemse olukorda kus nad on eraldatud ühiskonnast ja neil ei ole nõu ega abi küsida ühegi täiskasvanu käest. Algul saavad kõik mõistlikult läbi, koostatakse reeglid ja proovitakse mõelda, kuidas saada ära tundmatult saarelt, millele nad sattunud on
modelleeritud. 1873 esineb nende töödega Viini maailmanäitusel. Sõidab Rooma ja jääb sinna. 1890 Rajas oma iseseisva ateljee, valmivad parimad teosed carrara marmorist. Portreede kõrval tuleb esile Eesti mütoloogia ainetel loodud muinasjutukangelaste kujusid. 1886 valmib marmorist pooles elusuuruses Vanemuise skulptuur. 1920 valati Linda pronksi ja asetati roosikantsile. 1880 Kalevipoja kuju. 1890 ,,Hämarik" ,,Tasadus" ,,Edevus" ,,Kristlus" ,,Barbaarsus". Tega ka sarja, mis koosnes ,,Kevad" ,,Suvi" ,,Sügis" ,,Talv". ,,Agrippina" meest leinav naise kuju, millega esineb maailmanäitusel ja Vene keisrikoda ostab selle ära. Roomas kujunes lõplikult välja Weizenbergi kunsti stiil. Saanud klassitsistliku koolituse, avaldus see tema töödes. Teosed on tugeva lüürilise alatooniga, staatilised. Eestlaste esimene ost 1888 K.R. Jakobsoni portree. 1884 Soomlased ostavad Koidula rindportree. 1890 suundub Peterburgi, loomingus suur tõus
eesmärgiks oli inimeste niiöelda ümber programmeerimine Nõukogude reziimile. Inimesed pidid seljataha jätma kõik vana ja armsa , kõik mis oli isamaaline ja seda tähistas. inimesed olid sunnitud aktsepteerima oma uut võimu ja valitsejaid. Kõige hullem oli see mis tehti nende inimestega kes polnud nõus täitma neid käske mis Nõukogude valitsus välja jagas. Inimesed küüditati Siberisse vangilaagritesse ja närustesse elamistingimustesse. Mina arvan , et see on täielik barbaarsus , inimesed pidid tundma nälga ja kannatasid kohutavalt. Enamused neist olid eraldatud oma perekondadest ja paljud lähedased surid. Neid koheldi ligilähedaselt orjadele ja neisse suhtuti kui rämpsu , ilma igasuguse austuse ja inimlikkuseta. Väga palju inimesi suri ! Nimelt see sündmus pani minu meelest üüratu paugu tolle aja kultuurile ja ajalukku. Need inimesed kes sealt eluga pääsesid ei unusta kunagi seda kohutavat sündmust mis muutis nende elu
Evolutsioon- keerukustumine suuremal skaalal Progress- täiustumine (regress-allakäik) Evolutsionism Evolutsionism- teooria mille järgi kõik ühiskonnad..... A) Läbivad ajloo jooksul samad arenguetapid B) Muutuvad aja jooksul keerulistemateks ja täiuslikemateks Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengu faasides Lewis H Morgan: kultuuri areng 1. Metslus- inimese teke, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2. Barbaarsus-aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon-põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor Religiooni arenguastmed Animism - kõige primitiivsem Polüteism Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toimub midagi uut, uued muutused, uued leiutised Tsükliteooriad Ühiskonna ajalugu koosneb korduvatest tsüklitest Giovanni Baptista Vico
Loobuti usust ja kirikuvõimsut, vaimulikel kästi abielluda ja religiooseid sümboleid hakati hävitama. Kui hiljem selgus, et sunniviisiline usuvabastamine toob kasu asemael hoopis kahju. 3. Üleriigiline raamatukogude rajamine ; Louvre'is hakati säilitama kultuuri(maalid, skulptuuri jne.) ; Loodi rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopa kaasaegsela arhiivindusele ; kasutusele võeti meeter mõõdustik kümnend süsteemi alusel ; barbaarsus ; poliitika. 4. Revolutsioonil oli ka negatiivseid tagajärgi: barbaarselt hakti lõhkuma vanu kultuuripärandeid. 5. Vaenlased kujutasid neid, kui ahneid ja pahatahtlike iimesi, kellel oli suur soov saad teiste riikide varandus ning kes hävitasi kõike, mis meenutas vanu aegu. Ise kujutasid nad ennast ideaalsetna, kes olid maailmavabastajad. 6. Kõik inimesed oli üksteiste ees võrdsete õigustega.
sündides puhas ja puutumatu. Voltaire kirjanduslik looming on väga mitmekesine. See sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Tema tuntuimate teoste "Zadig ehk Saatus", "Mikromegas", "Candide ehk Optimism"ning "Kohtlane" peamisiteks teemadeks on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Ta oli veendunud, et need võidutsevad igal pool ja alati. Prantsusmaal on valgustus olnud tähtsam kui ühesgi teises Euroopa riigis. Sealsed valgustajad, kes olid ühtlasi ka valgustusliikumise kõige väljapaistvamad eestvõitlejad,uskusid optimistlikult, et uut ühiskonda, mis arvestab inimese vajadusi, on võimalik ehitada mõistuse toel. Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ja
Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused). 5. Voltaire ja ühe tema teose tutvustus. Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Tema teostes on peamisi teemasid maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire vaatab oma filosoofilises proosas kaasaega sellise inimese pilguga, kellele kaasaeg ja ajalugu jäävad arusaamatuks. Tuntuim filosoofiline jutustus on ,,Zadig ehk Saatus", mis koosneb novellidest. Zadigil on kõik eeldused elada õnnelikult, aga maailmas valitsev kurjus ja rumalus muudab kõik ebaloogiliseks ja mõttetuks. Jutustuse ,,Mikromegas" peategelane on teise planeedi elanik, kes avastab lõpuks, et on jõudnud parimast parimasse maailma. 6
nagu näiteks Heraklese jõud, Achilleuse vaprus, Odysseuse kavalus ja Oidipuse kannatlikkus. Üldjuhul kujutati kangelasi võimsatena, kuid samas jäeti inimesele võimalus ennast tegelasega samastada või sarnasusi leida. Achilleuselele omistati nõrk koht, mis annab isegi tänapäeva inimesele võimaluse otsida oma Achilleuse kanda. ,,Iliases", arhailise perioodi eeposes, on kangelane Achilleus, sõjasangar, kelle raev ja barbaarsus oli sama kuulus kui vaprus. Oma sõjalised oskused oli Achilleus õppinud kentauri käest, kes toitis muuhulgas teda toore lihaga, et suurendada tema raevukust. Achilleust, nümf Thetise poega, oli võimalik haavata ainult tema kanda, sest kogu ülejäänud 4 keha oli puutunud allmaailma jõge. Homeros ja Hesiodos Hesiodos oli vaene talupoeg, kelle elu oli keerukas. Elades üksikus paigas oli ta esimene
VOLTAIRE'i SAJAND 1694-1778 · 18. Sajandit nim. Voltaire'i sajandiks, sest ta oli oma aja viljakamaid autoreid ja ta kirjutas väga erinevaid asju. · Ta oli kõige universaalsem mõtleja ja tema loomingusse oli kogunenud kogu Euroopa valgustuse peamised ideed. · Tema mõju ulatus Prantsusmaalt välja · `'Ladig'', `'Gandide'', `'Mikromegas'' teosed Voltaire'l · Teemadeks on see, et maailmas valitseb kurjus, barbaarsus ja arukus ROUSSEAU 1712-1778 · Saatus elu olukord oli üsna raske, sest teda kiusati taga. Ta pidi kolima palju. Suri Ermanonville'i mõisas ja maeti Pariisi · Põhimõtted tema põhimõte oli, et mitte mõistus pole esmane kriteerium, vaid headus. Tema põhimõte oli omane loodusrahvaste idealismile. Ta tugines vaadete demokraatiale. Ta umbusaldas teadmisi ja kunste ja arvas, et inimene peab peaks
35. Meediumid – suhtlevad otse vaimude ja teispoolsusega, vahendavad sõnumeid ja ise ei suhtle vaimudega 36. Siirderiitus – sündmused, mis märgivad inimese jõudmist ühest eluetapist teise 37. Simpateetiline maagia – põhineb ideel et vaimu on võimalik mõjutada imiteerimise teel 38. Kontaktmaagia – füüsiline kontakt olendi enda või millegigi olendilt omandatud, nt juuksekarv 39. Evolutsionism - Kultuuri unilineaarne areng, Metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon, 40. Funktsionistlik vaade – kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus muudetakse ühest tüübist teise 41. Innovatsioon – progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi 42. Akultratsioon – senisest kultuurist loobumine 43. Assimileerumine – kultuuride kokkusulandumine ühte domineerivasse kultuuri 44. Kultuurimosaiik – etniliste gruppide kohtumisel säilib kõikide osapoolte
Prantsuse valgustuskirjanikke. Lisaks kirjanikule, oli ta ka filosoof, ajalooteadlane, kirjandusteoreetik ning isegi Prantsuse Akadeemia liige. Tema mõistus oli ülimalt arenenud ning tema ütlused ning väites olid euroopas vägagi tuntud. Voltaire oli väga armastatud, kuid samas ka väga põlatud mees, eriti vaimulike poolt, kes ei sallinud tema humanistlikke ideid. Kirjanikuna olid Voltaire-i teoste põhiteemaks kurjus, barbaarsus ning arutus. Voltaire'i kirjanduspärandusse kuulub, kõrgstiilis klassitsislikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid, epigramme, ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Tema teostes on segunenud ning samas ka eraldi ilmnev valgustuslik optimism ja pessimism. Voltaire kuulsamad teosed on ,,Zadig ehk Saatus" ning ,,Candide ehk Optimism"
Sotsialiseerumise etapid: 1) perekond primaarne sotsiaalne grupp 2) sõpruskond loetakse samuti primaarseks, sest sõpru ei ole liiga palju 3) ametlikud institutsionid (lasteaed, algkool, põhikool, keskkool) laps õpib, areneb ja saab alushariduse 4) massimeedia 5) harrastused, hobbid Kultuuri teooriad 1) Evolutsionism e arenguõpetus, selle kohaselt kultuurid arenevad järk järgult madalamast kõrgemale 2) Tõeline evolutsioon 19 saj teine pool H.L. Morgan aste astmelt: a) metslus, b) barbaarsus, c) tsivilisatsioon 3) Uus evolutsionism 20 saj kultuurilist arengut hakkas peegeldama majandus SKP- koguprodukt.
12 miljardi aasta pikkust eluiga 12-tunnise päevaga.Sel juhul on kell praegu 4.30 hommikul. Kella 5ks saab taimede ja loomade ajajärk Maal otsa, kell 8 aurustuvad ookeanid. Seega on maailmalõpp juba alanud. Kiirem lõpu võib põhjustada ka lihtsalt üks võimukas ja tujutsev diktaator. Kurikuulsa Põhja-Korea ettearvamatu käitumisega noor diktaator Kim Jong-un on tsiviliseeritud läänemaailma ehmatanud juba mitu korda, viimane meieni jõudnud barbaarsus oli Kimi onu ja tema pere halastamatu hukkamine. Peale lihtsa püssi on ebastabiilse Kimi käsutuses ka meie kõigi eludele ohtu kujutav tuumarelv. Möödunud aastal läkski Korea poolsaart poolitavate tagurliku Põhja- ja läänepärase Lõuna-Korea (ning viimase liitlase USA) vaheline konflikt nii kuumaks, et kogu maailm kartis hingevärinaga, et väidetavalt raketid juba valmis pannud Kim vajutabki nuppu ja vallandab tuumasõja. Tõsi, kuigi Põhja-Korea viis möödunud aasta
valitsejate suhtes käituma? Tuleb tagada rahumeelse allutamise võimalus. Selleks rahumeelsuseks koostati dokument ,,Nõudmine", kus kirja pandud kogu maailma ajalugu, kus teatati, et paavst on annetanud need maad. Selle alusel nõuti indiaanlastelt alistumist. Kogu juriidilisel argumentatsioonil aga tugev religioonne taust 2) kristianiseerimise argument et levitada uutes maades kristlust. 3) tsivilisatsiooni argument juurida välja tõeliselt patune elu, jumalike normide vastu eksimine, barbaarsus. Religioonne kohusetunne. Moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse). Vaidlus Barbarite üle. Kanoonilise õigus. Sinibaldo Feschi: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk de las Casas ,,Indiaanlaste apostel ,, ja ,,Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" , millest kasvas välja ,,Must legend". Indiaanlased on samasugused inimesed nagu eurooplasedki. Tunnistas juriidilist argumenti, kuid
Kuulsamad neist olid: Voltaire(1694-1778) 18.sajandit nimetatakse sageli Voltaire'i sajandiks, kuna ta oli oma aja üks kõige kuulsamaid ja tuntumaid autoreid ja selle ajajärgu universaalsemaid mõtlejaid. Ta kirjutas väga erinevaid kirjutisi: poeeme, tragöödiaid, epigramme, romaane jpm. Samuti oli tema huvitegevus väga mitmekesine. Alustades näiteks ajaloo uurimisega ning lõpetades poliitika vastu huvi tundmisega. Tema romaanide ja jutustuste sisuks on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Samuti on tema kirjutistes kummaline absurd, fantastika ning vastandlikud valguslik optimism ja valguslik pessimism. Voltaire'i tuntuim filosoofiline jutustus on ,,Zadig eh Saatus" (alapealkirjaga ,,Idamaine lugu") ning tuntuim rüütli-ja seiklusromaani paroodia ,,Candide ehk Optimism". Charles De Montesquieu(1689-1755) Parun Montesquieu oli sotsioloog, kes uuris ühiskonda ja riiki. Ta pidas oma põhialaks õigusteadust, mitte kirjandust
281). Pideva sõjapidamise tõttu ei olnud Karl XII võimalik muid riigiasju ajada ja oli vältimatu, et ta läks ajalukku kui sõjaväelane. Raamatu üheks aspektiks on tolleaegse armeeolustiku tabav kirjeldamine ning sõjaväelaste käitumine lahingus, mis võrreldes lähiajaloo sõdadega on vägagi erinev. Narva lahing 1700. aastal hakkab silma just omamoodi paradoksiga – aumehelikkus versus barbaarsus. Eelkõige avaldus see ohvitseride ja lihtsõdurite käitumise erinevustes. Näiteks pärast venelaste allaandmist lubati vene vägedel lahkuda üle Narva jõe viiva silla. Laidre kirjutab: „vene vägede lahkumine ei läinud vahejuhtumiteta. Tülpinud, tigedad ja kohati joobnud rootsi sõdurid ründasid viimaste hulgas marssivaid vene üksusi, röövides meestelt isegi riided seljast. Asi läks isegi nii kaugele, et kolonnist mahajäänud salgad tapeti maha“ (lk. 213)
.) Ideaalne kultuur- elanike jutul põhinev, räägib tavadest jne (ei pruugi tõele vastata, nt rääkija tahab mingis valguses näidata, või seda ootavad sots. normid. Tava ei luba loomade arvust rääkimine rikub jahiõnne). Kultuurne vs mittekultuurne oleneb seisukohast! Uurijale üks uuritavale teine.. 1) Evolutsionism kultuuris- elus maailm areneb evolutsioonilisel teel Edward Tylor 19. Saj kõik kultuurid arenevad etapiliselt (metslus barbaarsus tsivilisatsioon). Universaalsed etapid kõigile rahvastele (1870ndate teooria). T kriteeriumid tsivilisatsiooniks Tööstuse olemasolu, põllumajandus, arhitektuur, teaduste levik, religioon, moraalsete algete iseloom jne. Esimene tunnus (tööstus) viitab etnotsentrismile, sest tööstus kõige arenenum Inglismaal. Arvas, et primitiivsed rahvad jõuavad tsivilisatsioonini vaid läbi teiste rahvaste abi. Õigustab ühe rahva paremaks pidamist.
modelleeritava kujundi) üksühene vastavus. (Tõlkija märkus) vahel tagab /78/ baasi kahele erinevale lähenemisele: etnosemiootilisele* ja sotsiosemiootilisele*. 3. Lévi-Strauss´i antopoloogias sisse viidud ja generaliseeritud looduse/kultuuri dihhotoomiat (mis jätab vähe ruumi näiliselt rohkem spetsiifilisele hiljuti NSVL-is Lotmani poolt välja pakutud opositsioonile kultuur/barbaarsus) peab kasutama ettevaatlikult. On selge, et kategooria ise on semantiline ja kultuuriline, kuna see on asetatud otse spetsiifilisse kultuurilisse konteksti. Selles tähenduses loodus ei ole mitte „loodus”, vaid on pigem vaadeldud antud kultuuris kuuluvana looduse juurde, vastandiks sellele, mis on tajutud kui kultuur. Teisisõnu — „kultuurne loodus”. Teisest küljest peab kategooriat loodus/kultuur
Saksamaal- Lessing, Goethe Prantsusmaal- Voltaire, Rousseau 13. millest räägib Rousseau ,,Emile ehk kasvatusest"? mis traktaadiga sai rousseau kuulsaks ja millest see räägib? See on pedagoogiline romaan, mis räägib laste kasvatamisest. Teoses kirjeldadakse noormehe Emile´I kasvatamisest kooskõlas looduse seadusega. 14. mis on Voltaire tuntumate peoste peamine teema? Voltaire´i teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi teemasi on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. 15. nimeta Swifi ja Defoe peateosed, millest need räägivad, mis vormis on kirjutatud? Defoe "robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" Swift ,,Gulliveri reisid" Reisi jutustused päeviku vormis, romaanid. · ,,FAUST" 1. kes on raamatu autor, mis kirjanduszanriga on tegu? Mitmest osast koosneb? Autor on goethe. Värssdraama I osa 1808, II osa 1832 2. kaua Goethe raamatut kirjutas? Kas Fausti tegelas kuju mõtkes ta ise välja?
tuleb välja suur ihalus raha järele. Selleks, et olla arvestatav inimene, oli hetkeks on pidanud peatuma tema ratta ette jäänud südame pärast, raha olemasolu kohustuslik. Inimesed ei tundnud enam kirge armastatu mida pole nii kerge purustada kui teisi, lömastab ta kohe sellegi ja jätkab vastu, vaid otseselt materiaalsete väärtuste suunas. oma triumfisõitu." Ühiskonna karmi kombestiku taga peituv barbaarsus, Pariisi ,,Kes suudakski otsustada, mis on masendavam, kas kalestunud koorekihi moraalitus Hoolimata eetika- ja moraalikoodeksist, hulgast südamed või tühjad kolbad." viisidest, kuidas peaks seltskonnas käituma, valitses Pariisi koorekihis ,,Võib-olla on inimloomusele omane panna kannatama just see, kes kas alandlikust meelest, nõrkusest või ükskõiksusest kõike nurisemata talub."
ideaalis olema. Reaalne kultuur – mide me ise kogeme ja tegelikult teeme. Baasväärtused/kulruurifookus/võtmesümbolid – väärtused, mis on inimestele/gruppidele väärtuslikud läbi aegade. (nende tõekspidamised) igas kultuuris on omad väärtused, mis määravad selle ühiskonna olemuse. Kultuuri unilineaarne valik – metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon „Looduslik valik“ – ellu jäävad need, kes suudavad tsiviliseerumise käigus kultuuri säilitada. Difusionism – põhiline idee kultuurinähtuste levitamine, kultuuriaspektide laenamine. 1. Briti koolkond – heliotsentriline difusionism 2. Saksa-Austria koolkond – kultuuriringide teooria 3. Ameerika koolkond – kultuuri areaalide vaheline laenamine 4
Ideaalne kultuur sisaldab normide kirjeldusi; Reaalne kultuur avaldub uurija jaoks kultuuris olevate inimeste käitumises, mis ei pruugi kokku langeda nende inimeste kirjeldusega oma tegevusele (tõde ei ole kultuurides ühemõtteline). Etnoloogiateaduse ajalugu Eelkäijad: Antiik-Kreekas (Herodotos), Roomas (Tacitus), maadevastajad-misjonärid 15.-16. saj, Loodusrahvad pakkusid huvi Hobbes'ile ja Rousseau (17. saj), Montesquieu 3 staadiumit: metslus (kütid), barbaarsus (karjakasvatajad), tsivilisatsioon (Euroopa rahvad). 19. sajandi esimesel poolel Euroopa teaduse huvi rahvakultuuri vastu talurahva ja nende pärimuse uurimine. Evolutsionism: sai mõjusaks 1840 50. aastatel.kultuurid on erinevad, sest osa ühiskondi on rohkem arenenud kui teised. See koolkond kujundas etnoloogia ja antropoloogia tekke. 2 · E. Tylor alusepanija, tõi arengu idee üle bioloogiast (Darwin). Kultuurid arenevad
SEOSTUB INIMKONNA MÄLUGA INFORMATSIOON- salvestatakse ja antakse edasi MAAILMA MÕISTMISE JA KÄSITLEMISE KOKKULEPE Mis on kultuur? 3 MÄRKIDE DEKODEERIMINE TÄHENDUSTE SÜSTEEM TÄHENDUS vs MÄRK KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB Mis on kultuur? 4 KEEL KEEL STRUKTUREERIB TAJU REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM Mis on kultuur? 5 SOBIMATU JA ÕIGE TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE RAHVUSLIK VAIM(-SUS) KULTUURILINE RELATIVISM Kultuurilised ämbrid 1 General Motors´hakkas turustama oma autosid Ladina-Ameerika turul. Chevrolet Nova. Hispaania keeles ,,no va" tähendab tegelikult ,,It Doesn't Go" Kultuurilised ämbrid 2 Ameerika turunduskampaanias kasutas Electrolux uue tolmuimeja reklaamimisel loosungit: ,, Nothing Sucks like an Electrolux". Kultuurilised ämbrid 3 United Airlines soovis Hong Kongi liinil
16 Mis on kultuur? 3 MÄRKIDE DEKODEERIMINE TÄHENDUSTE SÜSTEEM TÄHENDUS vs MÄRK KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB 17 18 19 20 Mis on kultuur? 4 KEEL KEEL STRUKTUREERIB TAJU REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM 21 Mis on kultuur? 5 SOBIMATU JA ÕIGE TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE RAHVUSLIK VAIM(-SUS) KULTUURILINE RELATIVISM 22 Kultuurilised ämbrid 1 General Motors´hakkas turustama oma autosid Ladina-Ameerika turul. Chevrolet Nova. Hispaania keeles ,,no va" tähendab tegelikult ,,It Doesn't Go" 23 Kultuurilised ämbrid 2 Ameerika turunduskampaanias kasutas Electrolux uue tolmuimeja reklaamimisel loosungit: ,, Nothing Sucks like an Electrolux". 24 Kultuurilised ämbrid 3
Kristluse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. 3. Mida tead piiblist (2 osa)? Piibel on kristlik pühakiri, mis on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogumik. Kaks osa: vana Testament ja Uus Testament. Vana Testament koosneb lugudest, peamiselt juudamaa ja Iisraeli ajalugu ning usundi arengut. Uus Testament koosneb neljast evangeeliumist, Apostlite raamatust, 21 kirjast ning Ilmutusraamatust. 4. Mis iseloomustab varakeskaega? Varakeskaega ilmestas barbaarsus. Suur osa kultuurist, paganlikust rahvaluulest ja rahvaeepikast hävis. Kultuuri areng seiskus, sest rändamiste ja võitluste ajal polnud mahti aktiivseks kultuuriloomeks. 5. Nimeta kõige mahukam/kuulsam Euroopa kangelaseepos varakeskajast, millest see räägib? ,,Nibelungide laul" on kõige traagilisem, süngem ja mahukam eepos. Selle aluseks on suure rahvasterände aegsed sündmused (V-VI saj) ja tollane rüütlielu: kuningapoeg Siegfriedi kangelasteod,
Samal ajal oli ka Rooma riigis kodusõda: Julius Caesar oli just saavutanud võidu Pompeiuse* üle. Viimane põgenes Egiptusesse. Egiptuse regent Potheinos otsustas olukorra enda kasuks pöörata. Ta teeskles, et soovib Pompeiust toetada, ja määras viimasele kohtumise Pompeius tapeti (tal raiuti pea otsast). Kui Pompeiust jälitav Caesar Egiptusesse jõudis, soovis regent temaga kohtuda. Ta pakkus Caesarile kingiks kandikule asetatud Pompeiuse pead. Selline barbaarsus tekitas Caesaris üksnes tülgastust ... ________________ * Pompeius (106-48 eKr) Rooma riigimees ning andekas väepealik; püüdis takistada Caesari pürgimist ainuvõimule, kuid sai viimaselt 48. a. lõplikult lüüa; lootes leida kaitset Egiptuses, mõrvati Ptolemaios XIII käsul Caesar seriaalis ,,Rooma" (Rome 20052007; Caesari rollis Ciarán Hinds) Kingitus Caesarile
ja solaariumid elektromagnetvälja ja ultraviolettkiirguse allikana. Röntgeni ja radioteraapiaaparaadid, mitmesugused tööstuse ja teaduses kasutatavad radioaktiivsed ained ioniseeriva kiirguse allikana. TAIMED Taimestikku ohustavad tegurid: · Inimtegevus-põllumajandus,turism · Introdutseeritud e. sissetoodud liigid-võivad osutuda konkurentideks · Loomade introdutseerimine-kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid · Barbaarsus-inimese tegevus:tallamine,lõhkumine,okste murdmine Taimestiku kaitse alla võtmise põhimõtted: 1. Teaduslik väärtus- 2. harulduse aste 3. dekoratiivsus 4. inimtegevusega kaasnevad ohud 5. liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused LOOMAD Väljasuremise põhjused: · Suur kasv-peetakse jahti(vaal), mida suurem loom, seda vähem järgalsi ja seda kauem kulub aega suguküpsuseni.
Hoggarti hoiak on selles suunas, et inimesed ei allu päris sellele kõigile, mis neile ette söödetakse. Vastupanuvõime on ainult tänu sellele, et töölisklassil on kultuur, millele nad on tuginenud kõik need aastad. Massikultuur on Hoggarti arust võltsi hiilguse kultuur - ta ei ole päris töölisklassi oma. Uus tarbimiskultuur on universaalne, aga ta ei kõneta inimest, see peaks kõlbama kõigile. Universaalsus, mis ei sobi talle, Hoggartile sobib spetsiifilisus. Sädelev barbaarsus. Barbaarsus just sells mõttes, mis asub kultuuriväliselt. Kultuur, mis ei ole tõeline, aga millel on sära. Ütleb seda, et see erutab inimeste maitsemeeli ja lõppeb kärbumisega, nüristuse kaudu suretatakse see välja. Oli olemas Hollwood. Jukebox päästis 30ndatel muusikatööstuse, 20ndatel oli muusikatööstus juba peaaegu välja surnud. Ameeriklaste paigaltatud jukeboxidest läks tööstus jälle käima, need ilmusid inglise pubidesse.
käigus, selleks on 3 varianti: 1) individuaalne – laps õpib teatud kultuurilisi teadmisi ilma õpetamata 2) sotsiaalne – laps kaasatakse kultuurilisse tegevusse 3) kultuuriline – seletamine, teatud nähtuste selgitamine, sest neid pole niisama lihtne omandada Reaalne kultuur – kuidas asjad on Ideaalne kultuur – mingid normid, kuidas asjad peaksid olema TEOORIAD *Kultuuri evolutsionism – st kõik kultuurid arenevad läbi arenguetappide (metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon), eeldab, et kõik maailma rahvad läbivad sama unlineaarse tee. Edward Tylor – tõi selle idee üle Darwinilt, leiab, et ''alamad'' kultuurid iseseisvalt edasi ei jõua, arenenud maad peavad neid aitama, sealhulgas koloniseerima Lewis Henry Morgan – teine idee edasiarendaja Franz Boas – historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e partikularism e Franz Boase koolkond. Evolutsionismi vastu võitlemine, selget teooriat endal ei olnud
Seega ühiskonnas domineerivad vähemusgrupid. Suured grupid teevad töö ära siis, kui neid sunnitakse või saavad lisahüvesid. ,,entusiastid" need, kes on hüvedest eriti huvitatud ja on nõus nende saavutamise nimel kulud katma. Kui ühiskond on stabiilne pikka aega, siis eelised suurte ja väikeste gruppide vahel vähenevad, aga kunagi ei kao täiesti ära. 79. Lewis Henry Morgan ühiskonna arenguetapid: metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon 80. Leslie White uusevolutsionism. Varasemad evolutsiooniteooriad olid lihtsakoelised, kuna üritasid eristada arenguetappe. Evolutsiooni tuleks hinnata abstraktsete statistiliste näitajate alusel: energia tootmise alusel, ühiskonna arenedes energiatootlikkus kasvab ühe elaniku kohta. 81. Oswald Spengler tsükliteooria. Primitiivsed kultuurid on ajaloota, kogu aeg ühesugused. Kuid vahel arenevad nendest kõrgkultuurid, mis läbivad 2 faasi: kultuur
Veel hiljem ühiskonnas ühiskonnamudelina. TYLOR 1871 – def. kultuuri nii et see hõlab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ja kõiki muid oskusi, mida inimene ühiskonnaliikmena omab. Kultuur ei ole midagi, mida saab lihtsalt kaasa, seda peab omandama (õppima). Õppimisvõime on inimestel olemas. Kultuursed ühiskonnad = haritud ühiskonnad. 18. saj keskel tuli kasutusele teine sõna – tsivilisatsioon. Esialgu olid need sõnad sünonüümid, nüüd konfliktipaar. Barbaarsus – tehnoloogiline mahajäämus. Romantismi suunalt tuli konflikt kultuuri ja tsivil. mõiste vahel – kultuur hakkas tähendama vaimset maailma; tsivil. materiaalset. Massikultuur tähendab seda, et kultuur pole vaimne substants, aga on mõõdetav. COLERIDGE def. vahe – civilization - cultivation Ei olnud ainult tegemist erinevate sfääride vahel, cultivation pidi toimuma civilizationi kiuste. Eliit – clerisy.
ühiskond kannab samuti süüd üksikisiku kuriteos, küsimus, kas isikut ei saa ümber kasvatada, selle asemel et tal kannatada lasta. (28-29) Sest kõikjal peale kunstivalla valitseb pimedus. .... kõikjal kisendavad kirevad patud ja halb viletsus. Needsamad maad, kus lööb õitsele maalikunst, skulptuuri ning muusika hiilgus ja kus valitseb ägedaim kättemaksuõigus ning aadlike ja kodanike hulgas laiutab kõige vägivaldseim barbaarsus. (31) Uhkusest algab igasugune häving. Kõigi pahede juur on himu. (32) Protestantlus ja renessanss andsid ahnusele eetilise sisu, legaliseerisid ta kui jõukuse kasuliku esindaja. (32) Rahvas ei saa mõista omaenda saatust ja tolle aja sündmusi teisti kui väärmaj ja kurnamise, sõja ja röövimise, kallinemise, viletsuse ja katku igikestva järgnevusena. (33) Iga aeg igatseb ilusama maailma järele. Mida sügavam on meeleheide ja valu saise kaasaja
kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Ühelt poolt oli Voltaire teadlane filosoof, ajaloolane, kirjandusteoreetik, Prantsuse Akadeemia liige -, teisalt satiirik, publitsist, poliitik, oraator. Tema vaimulaad oli majesteetlik, sõnad erutasid Euroopat ning kuningad otsisid tema sõprust. Voltaire´i tuntuimate teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi teemasid on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire tuntuim filosoofiline jutustus ,,Zadig ehk Saatus" koosneb novellidest, mida ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Tegevus toimub ühtses Babülonis. ,,Candide ehk Optimism" on rüütli- ja seiklusromaani paroodia, mille pearõhk ei asetse tegelaste käekäigul, vaid ühiskonnakriitikal. Süütu nooruk kogeb, et vägivald on igapäevane, seaduserikkumine normaalne, teesklus iseenesestmõistetav ja kurjus alati võidul. Candide õpib ka seda, et elu ülekohtule
Reaalne on see, kui ise räägime, osaleme. 2. loeng AJALUGU Antiikajal 3 põhjust rahvastevahelisele erinemisele: 1) erinevad arengutasemed 2) erinevad mõjutused 3) geograafiline keskkond Etnoloogia ja antropoloogia on kujunenud 19. saj seoses esimese kultuuriteooria arenemisega. Kultuuriteooria loodi evolutsiooniteooria eeskujul. Erinevate rahvaste uurimisse tõi evolutsiooni idee E. Tylor aastal 18__ kõik rahvad arenevad läbi erinevate arenguetappide (metslus barbaarsus tsivilisatsioon). Unilineaarsus kõik rahvad arenevad sama teed pidi, kuid on jõudnud erinevale maale. Tylor tõi kriteeriumite süsteemi, mille järgi rahvaid liigitada: · tööstuse (eriti metallitööstuse olemasolu) · põllumajandus · arhitektuur · teaduse levik · moraal · religioon eriline rõhk materiaalse arengu esindamisel Tylor töötas välja ka reliktide teooria jäänuste uurimuse põhjal saab teadmisi rahva varasemate
reaalne kultuur: see, mida uurija ise dokumenteerib, vahetult kogeb. Kuidas inimesed tegelikult käituvad ja asjasse suhtuvad, olenemata reeglitest. ideaalne kultuur: normid, reeglid, kuidas ühiskonnas peaksid inimesed käituma, asjad olema. Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia ajalugu Koolkonnad Evolutsionism Edward Tylor esitas kultuurievolutsiooni teooria, põhiteesid Darwini poolt. Kõik rahvad teevad läbi arengutee, kultuuri unilineaarne areng. Metslus barbaarsus tsivilisatsioon. Erinevus tuleneb sellest, et rahvaste areng on erineva kiirusega. Tsivisatsiooni tunnused on tööstuse olemasolu, selle eriharud, metallitööstus, põllumajadus, arhitektuur, teadus, religiooni seisund, moraalse alge olemasolud jne. Tylor: barbarid, metslased ei saa enam iseseisvalt tsivisatsiooni jõuda. Sinna jõuab aastasadade pikkuse eurooplastega läbikäimise tulemusel. Õigustus koloniseerimisele, "üllas tsiviliseerimismissioon"
Ühendas evolutsiooni ja erokeesi. Kirjeldas sugukondliku korda. Sugukond ingl.klann- see oli väikseim üksus( eksogeene st naiste-meeste võtmine väljastpoolt) teine fraatria e sugukondade ühendus, mis sõltuvalt suurusest võib olla nii ekso kui ka endogeenne. Kolmas ehk kõige suurem- hõim. Klassikaline jaotus, mis mingis mõttes pädeb siiani. Teisalt kujundas ta ka väga selge evolutsiooni skaala, kus ühendas ühiskonna ja perekonna arengu. Metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon(varem olemas) ja jaotas ja täiendas neid veelgi. Metsluse alamaste-kui kujunes alles kõne ja tuld veel ei kasutatud, tema ajal selliseid enam polnud. Järgnes metsluse keskaste- algas tule kasutamise, kalapüügi ja loomade küttimisega. Selles astmes ka kannibalism ja esimesed relvad. Metsluse ülemaaste algas vibude ja odade kasutamisele võtmisega. Ülemaastmel ka lihvitud kiviriistad, meie mõistes neoliitikum. Tekkisid esimesed külad. Kõik metslus kokku siiski
(b) kõik ühiskonnad muutuvad arengu käigus keerulisemaks, täiuslikumaks. Need printsiibid kehtivad eelkõige siis kui ühiskond saab areneda "loomulikult", nii et välised jõud (teised ühiskonnad) vahele ei sega. 11 Lewis Henry Morgan: ühiskonna arenguetapid - metslus Edward B Tylor: religiooni arenguetapid - barbaarsus - animism - tsivilisatsioon - polüteism - monoteism Herbert Spencer: evolutsioon on universaalne nähtus, mis esineb kõikides eluvaldkondades füüsikaline. orgaaniline ja sotsiaalne evolutsioon. Kasv ja diferentseerumine kõik evolutsioneeruvad nähtused kasvavad suuremaks ja diferentseeruvad, jagunevad osadeks.
Poliitilise iseloomuga kooslus on võimeline end nii sisemiselt kui välimiselt kaitsma, tagama korda. Selle tekkimine on seotud tööjaotuse kujunemisega. Kaitseühiskond solidaarsusühiskond (sõltuvus üksteisest tööjaotuse tõttu). Riik on ühiskondlik korraldus, mis luuakse inimeste poolt inimestele ja mis põhineb teatud tööjaotusel. Igaüks töötab nii enda kui teiste heaks. R. L. Morgan: metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon Fleiner-Gerster: jahimehed, kogujad e anarhistlik demokraatia; põllumehed ja hõimuriik; tööjaotus ja moodne territoriaalriik Uluots: põllupidamisega muutus maa õigusobjektiks, mille vanemad (peremees ja perenaine) lastele pärandasid. Eesti esiajaloo autorid väidavad, et üleminekuga territoriaalsele korrale suurenes vanematest ülikkonna tähtsus. M. Stingl: indiaanlased hoidsid kinni esimesed 10 000 aastat Ida-Aasia esivanemate
o kõik ühiskonnad läbivad oma arengus samad etapid (kuid kõik ühiskonnad ei pruugi korraga olla samas faasis); o kõik ühiskonnad muutuvad arengu käigus keerulisemaks, täiuslikumaks. Need printsiibid kehtivad eelkõige siis kui ühiskond saab areneda "loomulikult", nii et välised jõud (teised ühiskonnad) vahele ei sega. · Arenguetapid: Lewis Henry Morgan (1818-1881): ühiskonna arenguetapid o Metslus o Barbaarsus o Tsivilisatsioon · Religiooni arenguetapid: Edward B Tylor (1832-1917): religiooni arenguetapid o Animism o Polüteism o Monoteism · Evolutsioon: Herbert Spencer (1820-1903): evolutsioon on universaalne nähtus, mis esineb kõikides eluvaldkondades füüsikaline. orgaaniline ja sotsiaalne evolutsioon. o Kasv ja diferentseerumine kõik evolutsioneeruvad nähtused kasvavad suuremaks ja diferentseeruvad, jagunevad osadeks.
Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulutas mõistuse võitu ebausus üle(Kant- Sapere Zude), teadmine on väärtus ja selle poole tuleb püüelda. Renessanss tähendab inimese taassündi inimesena.
Degradatsioonviljaka mulla kadu. o Taimestiku kaitse Taimiohustavad: Inimtegevus põllumajandus,turism. Introdutseeritud e. sissetoodud liigid võivadosutuda konkurentideks karvane võõrkakar (Galinsogaciliata), karuputk,kuldvits jt. Loomade introdutseerimine kas söövad otsemingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid. Barbaarsus inimese tegevus, tallamine,lõhkumine, okste murdmine,liikide korjamine. Looduskaitseseaduse kohaselt jagunevad kaitstavad eluslooduse liigid reziimi ranguse ja eripära järgi kolme kategooriasse. Kaitse alla võtmise ja kaitsekategooria põhimõtted: Teaduslikväärtus Harulduseaste Dekoratiivsus Inimtegevusega kaasnevad ohud Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused
Postindustriaalne ühiskond · Peamine majandussektor on teenindus, mitte enam tööstus · Peamine ressurss on informatsioon, mitte tehnika Inimkonna areng · 7. Milj. a. tagasi inimese ja simpansi eellaste lahknemine · 200 000 a. tagasi tänapäevase inimese kujunemine Aafrikas · 10 000 e. m.a. taimede ja loomade kodustamine · 3000 e. m. a. kirja teke Sumeritel Kultuuri mõiste Mis on ,,kultuuri" vastand? · Kultuur vs kultuuritus (barbaarsus) · Kultuur vs loodus a. ,,kultuur" inimeste poolt aretatud taim (kultuurtaim) · Kultuur vs teised ühiskonna osad a. Majandus tootmine, äri b. Poliitika seadused, valitsemine, õigussüsteem c. Kutluur kunts, rahvakultuur, meedia, sport, religioon Loomade kultuur · Paljudel loomaliikidel esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega looduskeskkonnast
200 000 a. tagasi tänapäevase inimese kujunemine Aafrikas 10 000 e.m.a taimede ja loomade kodustamine 3000 e.m.a kirja teke Sumeritel. Enamus ajast on valitsenud küttimine ja korilus. Inimloomus on välja arenenud küttimise ja koriluse ühiskonnast. Tänapäeva ühiskond on mingis mõttes inimese jaoks ebaloomulik, inimene on kohastunud hoopis teistsugusteks eluviisideks. Kultuuri mõiste: Mis on ,,kultuuri" vastand? Kultuur vs kultuuritus (barbaarsus). Igapäevases kõneviisis on see nagu hinnanguline termin, mille all peetakse silmas midagi head. Teaduslikus kontekstis on kultuuri vastand pigem loodus. ,,Kultuur" inimeste poolt aretatud taim (kultuurtaim) esialgne tähendus. Kultuur vs teised ühiskonna osad. Kultuur on osa ühiskonnast. On kitsam ja spetsiifilisem nähtus kui üldine ühiskond. Levinuim klassifikatsioon, et ühiskond koosneb: majandus (tootmine, äri); poliitika
· Kogumine lemmikloomadeks ja loomkollektsioonidesse · Kasutamine meditsiiniuuringutes · Inimene peab kahjurloomaks · Tulnukliigid · Keskkonna saastamine 70. Taimestiku kaitse Taimestikku ohustavad tegurid: · Inimtegevus-põllumajandus,turism · Introdutseeritud e. sissetoodud liigid-võivad osutuda konkurentideks · Loomade introdutseerimine-kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid · Barbaarsus-inimese tegevus:tallamine,lõhkumine,okste murdmine Taimestiku kaitse alla võtmise põhimõtted: 1. Teaduslik väärtus- 2. harulduse aste 3. dekoratiivsus 4. inimtegevusega kaasnevad ohud 5. liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Aianduslik looduskaitse-unikaalsete aianduslike monumentide vanade puude ja haruldaste taimekollektsioonide säilitamine.
INFORMATSIOON- salvestatakse ja antakse edasi . MAAILMA MÕISTMISE JA KÄSITLEMISE KOKKULEPE . MÄRGID JA NENDE TÄHENDUS Mis on kultuur? 3 . MÄRKIDE DEKODEERIMINE . TÄHENDUSTE SÜSTEEM . TÄHENDUS vs MÄRK . KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES . KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB Mis on kultuur? 4 . KEEL . KEEL STRUKTUREERIB TAJU . REEGLID JA PIIRANGUD . ORGANISEERITUS . NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM Mis on kultuur? 5 . SOBIMATU JA ÕIGE . TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE . BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE . RAHVUSLIK VAIM(-SUS) . KULTUURILINE RELATIVISM Kultuurilised ämbrid 1 . General Motors´hakkas turustama oma autosid Ladina-Ameerika turul. . Chevrolet Nova. Hispaania keeles „no va� tähendab tegelikult „It Doesn’t G’’ Kultuurilised ämbrid 2 . Ameerika turunduskampaanias kasutas Electrolux uue tolmuimeja reklaamimisel loosungit: „ Nothing Sucks like an Electrolux’’. Kultuurilised ämbrid 3
Roheline taim on toodang kõigile loomadele, inimestele, tööstusele. Roheline taime tagab puhta vee ja õhu, tekitab mulda, eslukeskkonna, on ilus st. Esteetiline, moodustab toidu ja energiavarud. Taimi ohustavad: 1. Inimtegevus põllumaj. Ja turism 2. Introdutseeritud ehk sissetoodud liigid võivad osutuda konkurentideks 3. Loodamde introdutseerimine kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid 4. Barbaarsus inimese tegevus, tallamine, lõhkumine, okste murdmine, liikide korjamine Esimesed nimestikud haruldaste teadusliku väärtusega liikude kohta ilmusid eestis 20. Saj alguses. 1957 võesti vastu looduskaitse seadus. Kaitse alla võtmise ja kaitsekategooria määramisel arvestati järgmisi tähtsaid põhimõtteid: 1. Teaduslik väärtus 2. Harulduse aste 3. Dekoratiivsus 4. Inimtegevusega kaasnevad ohud 5. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused
ühtlustumiseni, üleüldisele madalamale laskumiseni. Massikultuur, mis oli seotud Ameerikaga, oli suunatud juurteta ja harimatu rahvamassi poole, kes selle omaks võtsid ja suure kunsti tagasi lükkasid. Richard Hoggart (1918-) kirjeldab raamatus Kirjaoskuse kasutamine kuidas senise traditsioonilise ning tihedalt ühte seotud tööliskogukonna võtab üle nähtus, mida ta nimetab "sädelevaks barbaasuseks". "Sädelev barbaarsus" seostus tema jaoks Ameerika ja massikultuuriga. Eriti valmistas talle muret see, mida see ameerikalikkus teeb vastuvõtlikuma noorema põlvkonnaga läbi Hollywoodi filmide, julmade kriminaalromaanide, "piimabaaride ja juke-box muusika järgi. Hoggart kardab, et massikultuuri ja ameerikastumise tõttu kaob "tõeline" töölisklassi kogukond unustusse. Töölisklass saab vähem kui nad väärt on, SB-s oli välja kujunenud proletaarne intelligents
See oli aeg, mil ka Rooma riigis oli kodusõda: Julius Caesar oli just saavutanud võidu Pompeiuse 4 üle. Viimane põgenes Egiptusesse. Regent Potheinos otsustas olukorra enda kasuks pöörata. Ta teeskles, et soovib Pompeiust toetada, ja määras viimasele kohtumise Pompeius tapeti (tal raiuti pea otsast). Kui Pompeiust jälitav Caesar Egiptusesse jõudis, soovis regent temaga kohtuda. Ta pakkus Caesarile kingiks kandikule asetatud Pompeiuse pead. Selline barbaarsus tekitas Caesaris üksnes tülgastust ... Kleopatra ei palunud Caesarilt audientsi, sest oli veendunud, et mees keeldub. Kuid ka tal oli suurele väepealikule valmis mõeldud kingitus ... Kui mees oli õhtutunnil magama heitmas, teatati talle, et Egiptuse kuninganna palub tal vastu võtta väike kingitus. Tuppa toodi vaip, mille kaks teenrit Caesari silme ees lahti rullisid. Oh imet!... Vaiba vahelt veeres välja imeilus vähese riietusega naine ... Kleopatra oli siis 22-aastane!
annaabi.ee 
