Ajaloo õpik 9.klassile paragrahv 9-11 (0)

9. Ameerika Ühendriikide sünd 
 
Põhja-Ameerika koloiseerimine 
 16.  sajandi  algul  jõudsid  Põhja-Ameerikasse   hispaania   konkistadoorid,  siis   inglased  
prantslased , hollandlased  jne. 
 Väljarändajate sulgas olid  esindatud  kõik sotsiaalsed kihid . 
 Oluline  oli  usuline  taust:  inglise   puritaanid   asustasid  Ameerika  kõige  kirdepoolsemad  alad 
Uus-Inglismaa,  katoliiklased  koloniseerisid  idaranniku  keskosa  Maryland  ja  prantsuse 
hugenotid rajasid oma kodu idarannikul lõunaossa- Carolinasse. 
 17. sajandil  oli koloniaid paljudel riikidel, kuid see tõi kaasa omavehelisi võitlusi. Esialgu tulid 
nendest   võitjatena  välja  Inglismaa  ja  Prantsusmaa.  /1626.  A  kaotasid  New  Torgi 
hollandalased/ 
  1763   kaotasid  oma  alad  ka  prantslased  inglastele.  /tänapäeval  ainus  prantsusekeelne 
piirkond veel Quebec/ 
Inglise kolooniate elukorraldus 
 1776  aastal  tuli  Philadelphias  kokku  teine   kontinentaalkongress ,  kus  esitati  iseseisvumise 
nõue. 
 4. Juunil 1776 võttis koninentallkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni / Thomas   Jefferson /. 
Otsustati  luua   regulaarne   /George  Washington/  ja  kõrgeimaks  võimuorganiks  kuulutati 
kongress . USA moodustas algul 13  iseseisvat  riiku, Põhiline probleem – kas kujuneb riikide liit 
või liitriik . 
Iseseisvussõda 
 1776 – 1783 iseseisvussõda. 
 Miks sõda puhkeb?  
Sõja puhkemise põhjus oli see, et Inglismaa ei olnud nõus loobuma kolooniataest Põhja-Ameerikas. 
 Ameerikalste liitlased olid Madalmaad ja Prantsusmaa 
 1783 sõlmiti Versailles rahuleping , eissmene suurem võit  1777 . Aastal. 
Uus riik USA 
 1789  uus  põhiseadus.  Seaduse   kirjutamisel   võttis  föderalistlik  suund  –  osariikide 
võimupädevus  oli  majandus,  õiguskord,   kooliharidus .  Keskvõimm  födreallvõim  tegeleb  riigi 
rahanduse, kaitse välispoliitika ja maailmakupade kümnistega 
 Uus osariik  tekib siis kui mingil territooriumil elab vähemalt 60 000 meest. 
 1789 valiti esimene  president  G.Washington, kes kujundas oskuslikult valitsusstruktuuri. Ta 
rajas ka uue pealinna Washingtoni, et mitte eelistada ühtegi osariiki 
 
10. Suur Prantsuse  revolutsioon  
 
Revolutsiooni eelõhtu 
   1774  aastal asus troonile Louis XVI 
  Ühiskond oli jaotatud kolme  seisusesse : vaimulikud  aadelkond  ja nn kolmas seisus 
  Niisugune jaotus aga ei vastanud ühiskonnas kujunenud majanduslikule olukorrle. 
Rikkad  kaupmehed , advokaadid ja arstid  soovisid  rohkem õigusi. Konflikt teravnes 
peale generaalstaatide kokkukutsumist. 
Revolutsiooni algus 
  5. Mail 1789 kogunesid Versailles’s generaalstaadid 
  Kolmas seisus ei olnud nõus vana hääletamise korraga. Nad lahkusid Versaillest j a17. 
Juunil kuulutasid end rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole 
kuningal  õigus yühistada. Rahvuskoguga liitus ka osa aadelkonnast. 
Revolutsiooni. .  
  9. Juunil kuulutas  Rahvuskogu  end Asutavaks Koguks ja alustas põhiseaduse koostamist. 
  Hakati looma rahvuskaarti 
  14. Juuli 1789  vallutati  Bastille’i kindlusvangla. Kuningas oli sunnitud alluma Asutavale 
Kogule. 
  Üle kogu riigi toimusid munitsipaalsed revolutsioonid. 
  Augustid 1789 kaotati seisuslikud ebaõiglused, kaotati kirikukümnis ja talupoegadel  teotöö. 
  Võeti vastu inimese ja kodaniku õiguste  deklaratsioon . 
  1790 kaotati aadliseisus 
  1791 võetakse vastu Asutava kogu poolt põhiseadus. 
  1. oktoober 1791 tuli kokku Seaduslik Kogu. Seal oli kaks olulist poliitilist jõudu: manarhia 
pooldaja  ja kuningavõimu kukutaja ehk  jakobiinid . Oli ka Poliitiliselt otsustamatuid – soo. 
  1791 juunis  kuningapere  põgenemiskatse. 
Vabariigu välja kuulutamine 
  1792 lgavad Pariisis uued rahutused, mille tulemusena kuninga perekond vangistati. 
  22 september1792 kuulutati välja Prantsusmaa Vabariik. 
  Rahvuskonvendis olid  algu  juhtpositsioonil žirondiinid / Girondi maakonna järgi /, kes 
olid suurmaaomanikud ja  leidsid , et peale vabariigi väljakuulutamist on revolutsioon 
lõppenud. 
 
 
Kuidas jõudis  Napoleon  võimule? 
Napoleon  Bonaparte  kogu  populaarsust,  kui  ta  1795.  aastal  surus  kindlakäeliselt  maha 
rojalistide  mässukatse,  mis  oli  suunatud  direktooriumi  vastu.  1799  aastal  sai  temast  Pariisi 
Gransoi  ülem.  Sellest  talle  aga  ei   piisanud   ja  ta  hakkas  ette  valmistamakoos  lähimate 
kaaslastega riigipööret 1799 aastal. 
11. Prantsuse revolutsioon ja Euroopa 
 
1.  Prantsuse  revolutsiooni  kaitsesõda  muutus  vallutussõjaks,  pärast  seda  kui 
Seadudandlik  Kogu  kutsus  rahvast  üles  Prantsusmaa  eest  võitlema.  1792  aastal 
alustas  kuulutas  Prantsusmaa  Austriale  sõja,  sest  Austria  tahtis,  et   monarhia   jääks 
kehtima,  kardeti  vabaduse  levikut.  Esialgu  sai  Prantsusmaa  Preisi  vägedelt  lüüa,  kui 
pärast rahva kokku kutsumist vallutati Madalmaad, Itaalia ja Saksamaa. Tekkis hääd 
lause: „ Rahu hurtsikutele, sõda paleedele“. 
2.  Prantuse  revolutsioon  tõi  endaga  kaasa  tähtsamate  isikute  inimestesõbralikuma 
suhtumise   kodanikesse,  mis  muutus  viisakaks  kõnetusvormiks.  Loobuti  usust  ja 
kirikuvõimsut,  vaimulikel  kästi   abielluda   ja  religiooseid  sümboleid  hakati  hävitama. 
Kui hiljem selgus, et sunniviisiline usuvabastamine toob kasu  asemael  hoopis kahju. 
3.  Üleriigiline  raamatukogude  rajamine    ;   Louvre ’is  hakati  säilitama  kultuuri(maalid, 
skulptuuri  jne.)  ;  Loodi  rahvusarhiiv,  millega  pandi  alus  Euroopa  kaasaegsela 
arhiivindusele  ;  kasutusele  võeti  meeter  mõõdustik  kümnend  süsteemi  alusel  ; 
barbaarsus ; poliitika. 
4.  Revolutsioonil  oli  ka  negatiivseid  tagajärgi:  barbaarselt  hakti  lõhkuma  vanu 
kultuuripärandeid. 
5.  Vaenlased  kujutasid  neid, kui ahneid ja pahatahtlike ińimesi, kellel oli suur soov saad 
teiste riikide  varandus  ning kes hävitasi kõike, mis meenutas vanu aegu. Ise kujutasid 
nad ennast ideaalsetna, kes olid maailmavabastajad. 
6.  Kõik inimesed oli üksteiste ees võrdsete õigustega.