Arhailine eepos - Homeros ja Hesiodos (0)

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
mis on müüt? 3
Arhailine eepos 3
Jumalik sekkumine 4
Kangelane eeposes 4
Homeros ja Hesiodos 5
Kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus 7

Sissejuhatus

Käesoleva referaadi peateemaks on arhailise perioodi eepos ja müüt. Töö valmistamisel kasutasin erinevaid materjale: töölehti, teatmeteoseid, entsüklopeediaid, kirjanduse õpikut.
Järgnevatel lehekülgedel püüan teha juttu müüdist, arhailise perioodi eeposest, kangelastest ja kahest kuulsamast kirjanikust. Märkimisväärne on, et Homerose ja Hesiodose mõningad teosed on säilinud tänapäevani. Nende looming on aidanud tänapäeva inimesel aimu saada mitutuhat aastat tagasi elanud inimese mõttemaailmast.

mis on müüt?

Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Kreeklased andsid meile isegi sõna, millega me tähistame tänapäeval neid hämmastavaid lugusid jumalatest, kangelastest inimestest ja loomadest. Enamasti olid müüdid koostatud väga keerukas luulevormis.
Müüdid püüavad seletada maailma saladusi: käsitledes inimkonna ja jumalate vahelisi suhteid, maailma loomise ning ühiskonna algeid ja universumi olemust. Erinevad müüdid tegelevad nende tähtsate küsimustega erisugusel viisil. Müütide abiga püüdis kreeklane seletada loodusnähtuseid ja ühiskonnas toimuvaid sündmusi. Võimatu on tänapäeval öelda, kas kõik kreeklased ka tegelikult oma rahva müüte uskusid.
Kiri arenes Kreekas välja hilisel perioodil, mil müüdid ja legendid olid suuliselt juba laialdaselt levinud. Seetõttu võisid kirjanikud tugineda kuuldule või varem lõpetamata müütidele. Säilinud müütide killustumisele aitasid kaasa poeedid , kes kasutasid müüti meelelahutusliku loona ning muutsid neid, lisades erinevaid lõppe. Luuletaja võis ka lähtuda oma väärtushinnangutest ja hoiakutest.
Tänapäeva inimeseni on müüdid jõudnud läbi poeetide loomingu või kirjandusteoste. Läbi mitmetuhande aasta ajas rännates on müüdid oma algse kuju kaotanud ning muganenud läbi kirja ja kõne. Õnneks on müüdid säilitanud oma jõu, isegi kui neid on kokkuvõtvalt edasijutustatud.

Arhailine eepos

Arhailisel perioodil valmistatud lugulaul , värsivormiline ülistuslaul kangelaste auks, mida kanti ette ülikute õukondades. Peateemaks oli tavaliselt müütiline või reaalne ajaloosündmus, jumalate ja kangelaste tegemised, saatuslik võitlus või maailma loomine. Tavaliselt on see mahukaim ja olulisim teos rahva kultuuriloos . Kreeklaste esimene kirjapandud lugulaul on „ Ilias ” mis sisaldab endas enam kui 15 000 värssi.

Jumalik sekkumine

Vanakreeka mütoloogias sõltus inimene täielikult jumalate ja saatuse tahtest. Jumalatel oli võimalus sekkuda inimeste tegevusse, kuid neil polnud võimu, et muuta moirade poolt ettemääratud saatust. Jumalad olid surematud, ent haavatavad. Nende võimuses oli alustada sõda ning lõpetada sõda ja määrata võitjad. Samas ei olnud isegi peajumal Zeusil võimalus määrata, kes sõjas hukub või elama jääb, seda otsustasid saatusejumalannad.
Jumalad võisid inimeste tegemistesse sekkuda, mõjutades sündmuste kulgu . Näiteks tekitas Jumalais pahameelt Achilleuse barbaarne käitumine Hektori korjusega, seetõttu saatis Zeus Thetise poja juurde. Thetis soovitas achilleusel korjuse Hektori isale välja anda.

Kangelane eeposes

Vanakreeka müütides ja eeposes leidub palju tegelasi, kel on ideaalseid omadusi või oskusi, nagu näiteks Heraklese jõud, Achilleuse vaprus , Odysseuse kavalus ja Oidipuse kannatlikkus. Üldjuhul kujutati kangelasi võimsatena, kuid samas jäeti inimesele võimalus ennast tegelasega samastada või sarnasusi leida. Achilleuselele omistati nõrk koht, mis annab isegi tänapäeva inimesele võimaluse otsida oma Achilleuse kanda.
„ Iliases ”, arhailise perioodi eeposes, on kangelane Achilleus , sõjasangar, kelle raev ja barbaarsus oli sama kuulus kui vaprus. Oma sõjalised oskused oli Achilleus õppinud kentauri käest, kes toitis muuhulgas teda toore lihaga, et suurendada tema raevukust.
Achilleust, nümf Thetise poega , oli võimalik haavata ainult tema kanda, sest kogu ülejäänud keha oli puutunud allmaailma jõge.

Homeros ja Hesiodos

Hesiodos oli vaene talupoeg, kelle elu oli keerukas. Elades üksikus paigas oli ta esimene kreeklane, kes hakkas juurdlema, kuidas kõik on tekkinud. Ta juurdles, kuidas sai alguse maailm, taevas, jumalad ja inimsugu.
Tema üheks tuntumaks teoseks on „Theogonia”, jumalate põlvnemine, kus oli esmakordselt kirjapandud kreeklaste kirjeldus maailma loomisest. Oma olemuselt on Hesiodose teos jumaliku suguvõsa kataloog.
Tema teine eepiline teos oli õpetliku sisuga „Tööd ja päevad”.
Homeros on kirja pannud kreeklaste esimese eepose „Ilias”, mis räägib Trooja piiramisest ja vallutamisest . Homerose kirjutatud eepos sisaldab nii reaalseid sündmusi ja inimesi, kuid ka ebareaalseid elemente, mida seostatakse müütidega.
Ühe teooria järgi leidsid Trooja sõja sündmused aset ligi neli sajandit ennem Homerose aega. Kuigi ühiskond oli tsiviliseeritud puudus seal kirjasõna, mistõttu andsid Trooja sõja sündmusi põlvest põlve edasi poeedid, tuginedes oma mälule. Selle kohaselt on Homeros oma teoses tuginenud poeetide niigi moonutatud lugudele.

Kokkuvõte

Kõige põnevamaks osaks referaadi juures kujunes info otsimine müüdi kohta. Huvitavaks tegi asja see, et tekst, millest teavet hankisin oli väga lihtne ja huvitav. Esialgu tundus pool lehekülge teksti müüdi kohta väga palju, ennem materjalidega töötlemist oleksin seletanud seda maksimaalselt kahe lausega. Pärast mitut loetud lehekülge raamatust oli aga raske pidama saada, tekkis dilemma , et mida võiks kirjutada ja mida välja jätta.
Teemadest raskeimaks kujunes arhailine eepos. Otseselt arhailise eepose kohta oli materjali väga vähe ja olemasolev ei olnud usaldusväärne.

Kasutatud kirjandus

Maailmakirjandus 1. , Koolibri, 2001
Maailma mütoloogia entsüklopeedia, Varrak , 2006
Antiikmütoloogia ja –kultuur, Varrak, 2008
E. Hamilton , Antiikmütoloogia, Eesti Raamat, 1975
Antiigileksikon, Valgus, 1983
Homeros, Ilias, ERK, 1960
7