Impeerium. (3)

8 loeng: Impeerium
Eksam koosneb kahest blokist. Kohustuslikku kirjandust lugeda. 3 detsember viimane loeng, järgmine nädal loengut ei toimu. Viimane loeng oluline.
Impeerium ehk maailma riigi idee Euroopa ajaloos.
Nimetatud Makedooniat, Roomat, Bütsantsi.. NL jaoks halvustav mõiste, ka El kohta, pärineb rohkem kriitikutelt ja vaenlastelt. Seostub kellegi domineerimisega. Kunstlikult loodud poliitilised moodused, jõud+ ideoloogia (islam, tsivilisatsioon , marksism- kogu maailma pööramine kui eesmärk)
Need kõik on ekspansionalistlikud ideoloogiad. Ekspansionism – uut tüüpi sõda, eesmärgiks vallutus. Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus.

Kuidas impeeriumi mõte on Euroopas on arenenud.

Prantsuse keisririik , Napoleon : 1799 riigipööre, lasi end valida Vabariigi 1 konsuliks ja peatselt ka eluaegseks konsuliks. Jäljendas Roomat. 2 dets. 1804 kroonimine keisriks, paavst tseremooniameister, tseremoonia taasetendas Karl Suure kroonimist. Vanade traditsioonide uuesti elluäratamine. David =).
Napoleoni imperiaalne ideoloogia
Vallutus+ missioon . Tema riik kui heatahtlik impeerium. Prantsuse rahvas kui 1 kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele. 1789 aasta „ Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon “. Napoleoni unistus ühendada Euroopa edumeelse tsivilisatsioonina, ühtsed seadused, printsiibid, tunded ja huvid. Aleksandri diadeem lisaks kroonile – tähendus ka Aasia ühendamine Euroopaga. Vabastada Egiptuse rahvas Ottomanide käes, samaaegselt ka Briti kaubandusteede läbilõikamine. Põhjalikult läbi uurida ka Egiptuse pärand ja tutvustada seda ka Euroopale. Sellest ajast pärit palju teadussaavutusi. Ekspeditsiooni suurtulemuseks raamat „Egiptuse kirjeldus“. Ka selles raamatud deklareeris oma eesmärke ja väitis, et püüab säilitada kõike, mis on parimat võtta. Nt tekitada tõeliselt hea Islami kultuur (!?!) Tema võimsuse hetkel kuulus sinna umbes 40 % Euroopa rahvastikust.

Kust pärineb mõiste impeerium ja mida ta tähendab?

1)Ladina keel, imperium kui võim. Hiljem tähendas kõrgemat valitsus võimu, sõjalist ja täidesaatvat võimu. Kasutati juba Rooma ajal tähenduses „võim suure territooriumi üle“. Keiser-imperaator, sõna keiser tuleb otseselt saksa keele abil Caesarist. Hiljem hakkas impeerium tähendama laiemat riiklikku moodustist, mis sisaldab endas kuningriike ja poliitilisi ühikuid. Esime suur imeerium Euroopas oli Makedoonia impeerium, kuid seda lühikest aega. Ühendas Euroopa ja Aasia. Eksisteeris 336-323. Hävitas Ahhemeniidide Pärsia impeeriumi. Vahediks efektiivne monarhia . Kreeka linndemokraatiate lõpp. Valitusviis tüüpiline hilisematele impeeriumitele, võittis üle olemasolevad struktuurida ja asendas osa satraape oma meestega. Võim personaalne. Pärast Aleksander Suure surma impeerium lagunes. Hiljem tundi Aleksander Suurt kui maailmavallutajat, temast sai imperiaalse võimu sümbol.
2) Rooma impeerium. Saavutas palju sellest, millest Aleksander Suur unistas. Kestis sajandeid. Mudeliks hilisematele, isegi USA, valitsetakse „Kapitooliumilt“. „ Kapitoolium “ valitsemisvõimu sümboliks. Rooma ideoloogia poolest vabariiklik impeerium. Lõpuni SPQR (Senatus Populisque Romanus ). Sisuliselt Rooma vabariik ei olnud, sest keisritel siiski küllalt suur pärandatav võim. 3ndaks sajandiks Rooma suurriik suutnud allutada endale pea terve Makedoonia impeeriumi, seejärel Sitsiilia , Kartaago ( Tuneesia ). Mesopotaamia tähedab praegust Iraaki .

Tiitlite pärandumine

Caesar (100/102 ekr -44 ekr) dictator perpetuus, pater patriae
Octavianus – imperator Augustius 27 ekr
Saksa-Rooma keisririik. Otto „1 Romanum imperator augustus“ Rooma riigi kesksed ideed pärandusid edasi.
1 idee - au (aga peaks olema vähem vägivaldne, sest eesmärk pole mitte ellujäämine, vaid teiste rahvaste valitsemine). 2 idee – inimkond ongi loodud kui üks kogukond , ideaalis võiks olla ka tervikuna valitsetud. Kõik rahvad olematult võrdsed. Alistatud rahvastele Rooma kodakonduse andmine. 3s- keiser kui valitseja mitte ainult rahvaste üle, vaid kogu maailma valitseja ka oma riigist väljaspool elavatele rahvastele. Universaalne riik, mis ei tunnistanud partikularismi ehk seda, et kõrvuti eksisteerivad erinevad poliitilised suundumused.
Veel Rooma ideoloogiaid: militariseeritus (kodanikud orienteeritud sõjale, kuid samas ei püsi vaid relvade jõul), seadus ehk õigus kui inimmõistuse kõrgem väljendus „ Corpus Iuris Civilis“, tsivilisatsioon ehs kord ja seaduslikkus ja luksus . Roomlaste idee – isegi sõda on reguleeritud teatavate kindlate õigusprintsiipidea. Ka sõjal õiguslikud tagajärjed.

Rooma riigi probleemid ehk miks Rooma riik lagunes

1) liiga suur, et koos hoida. Imperial overreach
4ndal sajandil toimus lõhenemine ja riik jagati 2ks pooleks, teiseks pealinnaks sai Konstantinoopol (Bütsants). Need riigipooled kasvasid järjest enam lahti. Ladina keel vs kreeka keel ja hellenistlik kultuur. Kreeka ortodoksi kirik vs Rooma katoliku kirik .
Karl Suure kroon. Ida ja Lääne keisririigid
Nelja maailmariigi idee läbi Prohvet Taanieli raamatu tõlgenduse. Millised on ajaloolised maailmariigid ? Kindel oli, et Rooma riik on viimane maailmariik, mille hukkudes pidi saabuma maailma lõpp. Ja Rooma riik hukkuski 476ndal aastal….. Tõlgendus – tegelikult Rooma riik kestab ikka edasi. Ida-Rooma kestis pea 1000 aastat kauem Lääne-Euroopast, kestis kuni Konstantinoopol langes türklaste kätte. Kroon? Ottomanid kui maailmavallutajad, sest nemad on Rooma riigi üle võtnud. Konstantinoopol nimetati Istanbuliks. Kuid osad arvasid, et kuna Rooma oli kristlik, sai kroon edasi kanduda ka vaid kristilikule valitsejale. Keisrikroon kandus järelikult üle Vene tsaarile, nimetati end Caesariks. Võtsid kasutusele Bütsantsist võetud kahepealise kotka . Ei tunnista Saksa-Rooma keisrite ülemuslikkust. Seda nimetati Rooma 3nda riigi ideeks .
Peeter 1. Võttis kasutusele Euroopa pärase keisritiitli „Imperator“. Venemaa nimetas end keisririigiks Euroopa mastaapide kohaselt.
Pärast Rooma hävinugut ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim. Hiljem 8 saj. lõpul Karl Suur ühendas suure hulga germaani rahvaid ja vallutas Lombardia , kroonimine keisriks. 10 saj. Karolingide riigi langemine .
Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Impeerium. Puhas ideoloogiline definitsioon, sest teda tunnustati kui teistest eespool olevat valitsejat, kuid teised valitsejad ei tunnsutanud tema erilist võimu. Pole impeerium klassikalises mõttes. Tõeliseks maailmavõimuks sel ajal oli siiski Karl 5 ühendatud Hispaania ja Saksa-Rooma valdused , lisandusid Castilia valdused Ameerikas, Mehhiko , Pizarro vallutas Peruu ehk inkade impeeriumi ( film ). Kestis kuni Napoleoni ajani.

Kuidas kõiki neid vallutusi õigustada?

1) Hispaania vallutus Ameerikas. 3 erinevat osa, leidub juriidiline, religioosne ja tsivilisatsiooniline õigustus. Juriidiline – et vältida konflikte, annetused. Hispaanlased toetusid paavsti annetusele. Kuidas peab eelnevate valitsejate suhtes
käituma? Tuleb tagada rahumeelse allutamise võimalus. Selleks rahumeelsuseks koostati dokument „Nõudmine“, kus kirja pandud kogu maailma ajalugu, kus teatati, et paavst on annetanud need maad. Selle alusel nõuti indiaanlastelt alistumist. Kogu juriidilisel argumentatsioonil aga tugev religioonne taust 2) kristianiseerimise argument – et levitada uutes maades kristlust. 3) tsivilisatsiooni argument – juurida välja tõeliselt patune elu, jumalike normide vastu eksimine, barbaarsus. Religioonne kohusetunne . Moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse).
Vaidlus Barbarite üle.
Kanoonilise õigus. Sinibaldo Feschi: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk de las Casas „Indiaanlaste apostel „ ja „Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest“ , millest kasvas välja „Must legend“. Indiaanlased on samasugused inimesed nagu eurooplasedki. Tunnistas juriidilist argumenti, kuid Hispaania kuningas peab kohtlema indiaanlasi samamoodi nagu kohtleb inimesi Kastiilias. Rikkumise tõttu on indiaanlastel põhjust õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee.
Sellele vastu esitas teooria humanist de Sepulveda. „Las Casas on hereetik“ ja kõik, mis ta on rääkinud on vaja. Kirjutas „Õiglastest põhjustest indiaanlastega sõdimiseks“ . Indiaanlased on oma loomuselt rohkem sarnased loomadega . Klassikaline näide Aristotele loomulikest orjadest, neil puudub arusaam inimese loomulikest käitumistest. Intsest, ohverdamine , kannibalist.
Suur vaidlus Hispaanias. Telliti ametlik komisjon . Mõisteti Pulveda käsitlus hukka ja nõuti selle keelamist, mida siiski ei järgnenud. Pulveda nõudis argumentide läbi vaidlemine . Toimus suur dispuut kahe mehe vahel. Nädalaid, kuid lõplikku tulemust ei saavutatud. Kehtima jäi kompromiss variant, mille esitas üks Salamanka õpilastest. Eesmärk näidata, et indiaanlased on ikkagi inimesed, kuid on teatavaid põhjuseid miks ikkagi on hispaanlaste sõda nende vastu õiglane. „De indis“ ehk indiaanlastest. Lükkab kõigepealt ümber tavakohased argumendid. Maad olid enne indiaanlasi ammu avastatud teiste inimeste poolt. Keeldumine ristiusust – sunniviisiliselt ei tohi ristida. Barbarite patud – hispaanlastel pole jurisdiktsiooni, nad ei saa karistada sel territooriumil.
Vitoria loomulikult õiglased põhjused
1) kõikidel inimestel õigus maailmas ilma takistuseta ringi reisida (kui ei lubata, võib sõja kuulutada)
2) ristiusu levitamine rahus ( ehkki õiget usku võib vabalt levitada ja seda tuleb kuulata)
3) Ristitute kaitse Ameerikas
4) Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja
5) Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu
6) Tõeline ja vaba valik