Hoone kütteenergia kulu leidmine kraadpäevade järgi (0)

Sarnased õppematerjalid

24

docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha materjalide valik

Ehitusfüüsika

37

doc

Hoonete soojussüsteemid

kuumutamisel ja jahutamisel niiskuse sisaldus d ehk x ei muutu(vt diagrammi) aga suhteline niiskus muutub. Näide 2: Partsiaal rõhu Pa leidmiseks tuleb antud õhu oleku punktist jälle liikuda alla mõõda vertikaal joont(x const joont) kuni lõikumiseni partsiaal rõhu kõveraga ja määrata kui suur on. g Vastus: 2 kg Õhuniiskuse määramis meetodid Enamasti määratakse niisek õhu olek 2 karakterisiku järgi: - õhu temp. - suhteline niiskus Mõõteriistad: vedelik termomeetrid, paisumis termomeetrid(manomeetriline). Suhtelise niiskuse määramiseks kasutatakse 3-e järgmist meetodit: - pshüromeetriline meetod - hügrosmeetriline meetod - kastepunkti meetod ehk kondensatsioon meetod Pshüromeetriline meetod (lk 1 joonisel 6 ja 7 on toodud kõige lihtsamad pshüromeetrid.) Oletame et vee temp

Soojustehnika

28

doc

Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018

5 23.7 23.8 23.9 24.1 24.2 Kriitiline suhteline niiskus:  Korrosioon: teras RH60%, alumiinium: RH>75%  Hallitus, puhas materjal, toatemperatuuril: RH>75%...  95  Puidumädanik RH  95…100%  Põrandakatteliimid RH  90…95%  Veeauru kondenseerumine RH  100% Hallituse kasvutingimused puidul Hallituse kasvu piir Viitaneni järgi: 100 %   3 2 RH c ri t   0,00267 t  0,160 t  3, 

EHITUSFÜÜSIKA

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

 hinnata perioodilise niiskuskoormuse ja kütmise mõju siseõhu temperatuurile, hoonepiirete sisepinna temperatuurile ja suhtelisele niiskusele;  analüüsida veeauru kondenseerumise ja hallituse tekke riski;  analüüsida erinevaid strateegiaid perioodiliselt kasutatavate hoonete energiasäästlikuks kütmiseks;  uurimistulemuste alusel pakkuda välja põhimõttelisi renoveerimislahendusi, mis oleksid energiasäästlikud, pikendaksid hoone kasutusiga, tagaksid parema sisekliima, kuid arvestaksid ka vana maamaja iseärasustega ja ei rikuks miljööd. 6  Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uurimistöö käivitamisel olid oodatavad tulemused:  erinevate kütteviiside ja kasutusaktiivsuse mõju energiasäästule ja sisekliimale (sisetemperatuurile ja suhtelisele niiskusele);

Ehitiste renoveerimine

66

pdf

Soojustamine

Päiksekiirgusest tulev soojus Soojust ja selle käitumist ehitises saab hinnata ja mõõta. See on aluseks ja abiks soojustussüsteemide kavandamisel ja nende töö efektiivsuse hindamisel. 11 ... VESI võib olla keskkonnas erinevatel kujudel (vedelas, tahkes ja gaasilises olekus). Seejuures mõjutavad ehitist: Gaasiline vesi veeauruna, näiteks: Hoonesse väljast sisenev veeaur Hoone tarindites sisalduv veeaur (tasakaaluniiskus) ja ehitusniiskus Hoones tekkiv veeaur (inimestest, taimedest jt) Tahke vesi, nagu näiteks: Massjää Jääkristallid Lumi Rahe Tuisk 12 6  Vedel vesi erineval kujul, mis mõjutab hoonet: Vabapinnaline ajutine või alaline survevesi (surve sõltub veesamba kõrgusest)

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

52

pdf

Energiasääst kortermajas

(aastatel 2010 ­ 2014 hinnanguliselt üle 8 000 korteri ehk üle 350 000 m 2 aastas). Järgmistel kümnenditel veelgi enam. Arvestades ülaltoodut tuleb tänastel eluaseme omanikel ja valdajatel seda suuremat tähelepanu pöörata olemasoleva elamufondi säilitamisele-rekonstrueerimisele ja energia- säästlikumaks muutmisele. 8  ELUASE NÕUAB HOOLT ÜLDIST Eesti elamufondist moodustavad elamispinna järgi peaaegu 1/3 väikeelamud ja 2/3 paljukorruselised korterelamud. Tehtud uuringute alusel on väikeelamute keskmine vanus rohkem kui 50 aastat, suurpaneelelamutel keskmiselt 30 aastat. Muude korruselamute vanus kõigub väga suurtes piirides. Nii on suurel osal Pelgulinnas, Kalamajas, Kassisabas, Koplis ja mujalgi asuvatel 2­3-korruselistel puitelamutel vanust ligi 100 aastat. Peale taasiseseisvumist 90ndate alguses langesid Eesti ehitusmahud terveks kümnendiks rohkem kui viisteist korda

Füüsika

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

2.2 Magamistubade õhuvahetus 161 5 9 Ehitusmaterjalide ja siseõhu mikrobioloogiline kahjustus 164 9.1 Elukeskkonna levinumate hallitusseente kirjeldused 165 9.2 Meetodid 166 9.2.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 166 9.2.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 167 9.2.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 167 9.3 Tulemused 168 9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra

Ehitusfüüsika

1072

pdf

Logistika õpik

Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises, ladustamisel ja transportimisel. Leiti, et kui korraldada materjalide ostmist, tootmist, ladustamist, jaotamist ja müüki teatud põhimõtete järgi, on võimalik saada äritegevuses suurt säästu ja saavu- tada konkurentide ees edu. Ärimaailmas sai selgeks, et ettevõtted, kes asetavad rõhku materjalide hankimise, tootmise ja jaotustegevuste kooskõlastamisele ning suudavad hoida kokku kulusid, saavutavad muude irmade ees konkurentsieeliseid.

Logistika alused

Kommentaarid (0)