AEG JA AJASÜSTEEMID. VAATLUSAJAD (0)

AEG JA AJASÜSTEEMID.
VAATLUSAJAD
Geograafilist punkti maakeral iseloomustab tema
geograafiline (ida- või lääne-) pikkus ja (lõuna- või
põhja-)laius .
Eesti meteoroloogiajaamade geograafilised koordinaadid
JAAM geogr.laius idapikkus
NAISSAAR 59,6 24,5
KUNDA 59,5 26,6
TALLINN 59,4 24,6
PAKRI 59,4 24,0
JOGEVA 58,8 26,4
NARVA 59,4 28,2
JOHVI 59,3 27,2
VÄIKE-MAARJA 59,1 26,2
KÄRDLA 59,0 22,8
NIGULA 59,0 23,8
KUUSIKU 58,9 24,7
RISTNA 58,9 22,1
TIIRIKOJA 58,9 26,9
TÜRI 58,8 25,4
VIRTSU 58,6 23,5
VILSANDI 58,4 21,8
PÄRNU 58,4 24,5
VILJANDI 58,4 25,6
TARTU L. 58,3 26,7
TARTU 58,3 26,5
KURESSAARE 58,2 22,5
KIHNU 58,1 23,9
SORVE 57,9 22,0
VORU 57,9 27,0
VALGA 57,8 26,0
NARVA-JÕESUU 59,5 28,1
Aja mõõtmiseks kasutakse viimased kaks tuhat aastat
päikesekalendrit ­ kalendrit, mis on saadud Päikese
liikumise jälgimisel taevavõlvil. Ööpäev algab siis,
kui Päike on kõige madalamas asendis vaatluskoha suhtes
ja keskpäev on siis, kui Päike on kõige kõrgemas asendis.
Seda aega saab mõõta päikesekella abil ­ maasse sobiva
kaldenurga all torgatud vaia varju liikumine annab meile
tõelise päikeseaja.
Päike ei liigu taevavõlvil ühtlaselt, mistõttu tõelised
ööpäevad ei ole võrdse pikkusega. Seepärast on päikeseaja
praktiliseks kasutamiseks loodud kohalik keskmine
päikeseaeg, mida määratakse fiktiivse (kujuteldava) Päikese
liikumise järgi.
Päikese ööpäeva pikkuse muutumise põhjuseks on aga Maa
orbiidi elliptilisus ja Maa telje kallutatus orbiiditasandi
suhtes. Ühe täispöörde sooritab Maa 24 tunniga. Et ühe
täispöörde tegemiseks pöördub Maa 360°, pöördub ta ühe
tunniga 15° võrra. Kui liikuda itta või läände 15° võrra,
muutub kohalik aeg (päikeseaeg) 1 tunni võrra.
Perioodi, mille vältel Päike teeb ühe täistiiru taevavõlvil,
nimetatakse tõeliseks Päikese ööpäeva pikkuseks.
Ajamomenti, mil Päike läbib antud meridiaantasapinna,
nimetatakse selle koha tõeliseks keskpäevaks. Tõelise
ööpäeva alguseks on tõelise kesköö moment, mil Päike asub
kõige madalamal allpool horisonti. Samal meridiaanil
asuvates punktides valitseb üks tõeline päikeseaeg. See
sõltub koha geograafilisest pikkusest .
Kuidas aga lugeda kuupäevi? 46.aastal e.m.a. võttis Julius
Caesar Aleksandria matemaatiku Sosigenese ettepanekul
kasutusele uue Rooma kalendri. Uus juuliuse kalender
põhines aastal, mitte kuudel, nagu enne seda. Selle aluseks
on fakt, et Maa teeb täistiiru ümber Päikese umbes 365 ja ¼
päevaga ehk ühe aastaga. Sellepärast tegi Sosigenes
ettepaneku lugeda baasaasta pikkuseks 365 päeva ning igale
neljandale aastale lisada üks päev. Kuid ¼ ei ole täpne
määratlus. Tegelikult on 365,242199 päeva aasta pikkuseks.
Aastal 1582 kehtestas paavst Gregorius XIII gregooriuse
kalendri. Ta parandas kirjeldatud viga sellega, et
täissajalistele aastatele lisapäeva ei eraldatud,
täistuhandelistele aga eraldati. Seda kalendrit kasutame
praegugi.
Aastal 1884 Washingtonis toimunud rahvusvahelisel konverentsil
otsustati, et meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi
Londonis, loetakse alg- ehk 0-meridiaaniks.Mis on tegelikult
meridiaan ja geograafiline pikkusjoon?
Pikkusjoon on kujuteldav joon, mis kulgeb ümber Maa
üle mõlema pooluse. Meridiaan on pool pikkusejoonest
­ põhjapoolusest lõunapooluseni.
Alates aastast 1884 on geograafilisi pikkusi mõõdetud Greenwichist
ida või lääne poole. Greenwichi geograafiline pikkus on 0°. Maakera
on jaotatud 24 ajavööndiks, igaüks 15 kraadi lai ja ajavahega 1 tund.
Greenwichi aeg on päikeseaeg Greenwichi meridiaanil. Vööndid on
nummerdatud 0-st (Greenwichi v ehk 0-meridiaan ; vastav aeg GMT
ehk UTC) kuni 24-ni. Igas ajavööndis kehtib teda keskelt läbiva
meridiaani aeg, s.t. sellest joonest 7,5° ida- ja lääne poole on see
aeg sama.
GREENWICHI
MERIDIAAN
Iga 15 kraadi järgi lääne
Iga 15 kraadi järgi ida
poole peab kella tund aega
poole peab kella tund
tagasi keerama
aega edasi keerama
Eesti kuulub idapikkuse järgi teise ajavööndisse. Seda
aega mida me kasutame, nimetatakse Ida-Euroopa
talve- ja vastavaks suveajaks. Talveaeg vastab
vööndiajale, suveaeg on talveajast tunni võrra ette
lükatud, s.t. tähendab nagu elaksime 15° võrra ida pool.
Meteoroloogilised mõõtmised teosatakse üldjuhul
Greenwichi aja järgi selleks, et andmeid viia rahvusvahelisse
tarbimisse. Kohalikku kliima uurimiseks tehakse ööpäeva
kokkuvõtteid kohaliku päikeseaja järgi ­ ööpäeva esimene
meteoroloogiline vaatlus peab olema kõige lähemal
kohalikult ööpäeva algusele, s.o. talveajal kell 22 ja suveajal
kell 21 Ida-Euroopa aja järgi.
Kohaliku keskmise päikeseaja ja tõelise päikeseaja vahelist
erinevust kirjeldatakse ajavõrrandiga: aega, mis tuleb liita
tõelisele päikeseajale, et saada kohalikku keskmist päikeseaega,
nimetatakse ajavõrrandiks.
TÕELINE PÄIKESEAEG + AJAVÕRRAND = KOHALIK KESKMINE PÄIKESEAEG
AJAVÕRRAND = KOHALIK KESKMINE PÄIKESEAEG - TÕELINE PÄIKESEAEG
Ajavõrrandi väärtus muutub aasta vältel ­ suurim on see
novembri algul (16 min). Ajavõrrand võib olla kas
positiivne või negatiivne. Ajavõrrandi väärtusi kuupäeva
järgi võib leida astronoomilistest kalendritest. Eestis on
selleks "Tähetorni kalender".
KIRJANDUS
1. Üld- ja agrometeoroloogia. H.Aruksaar jt. Tallinn, 1964
2. Rakendusmeteoroloogia. Heino Tooming, Tallinn, 2001
3. Mereilm ja meri. Merel liikuja käsiraamat. Ilmatieteen
Laitos, 2005
4. Meteoroloogia. Milvi Jürissaar, Tartu lennukolledz, 1998
5. Meteoroloogia kõigile. August Tõllassepp, Tallinn, 1960
6. Maakera loodusjõudude kütkes, Tallinn, 1986
7. Universum valguses ja vihmas. Koost.U.Veismann ja
R.Veskimäe, Tallinn, 2005
8. Eesti kiirguskliima teatmik, Viivi Russak, Ain Kallis Tln.
2003
9. Eesti ilma riskid. koost. T.Tammets, teadustoimetaja
A.Kallis. EMHI. Tallinn, 2008