Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Avalik juhtimine ja avalik teenus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, organisatsioon, innovatsioon, erasektor, innovatsiooni, töötaja, bürokraatia, teadmus, organisatsioonid, väljund, poliitik, lepingulise, omavalitsus, konkurents, ühistu, adhokraatia, iseloomustage, hierarhia, visioon, teadmusjuhtimise, planeerimine, arengukavad, selged, ministeerium, anarhia, mehhanism, spetsialiseerumine, masinbürokraatia* Keskendub kontekstile ehk juhtimisele mida juhtida 2. Mis on avalikud teenused, miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Tooge näited teenustest. • Avalik teenus on avalikkusele järjepidevalt osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab avalik sektor. ◦ Avalik teenus tuleneb avalikust huvist ning sisaldab nii avaliku sektori kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid ehk haldusülesandeid. ◦ Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või suunatud konkreetsele sihtgrupile. ◦ Avalike teenustena tuleb osutada teenuseid, mida turg ei ole võimeline osutama. ◦ Näited: ▪ sotsiaalhoolekanne / sotsiaaltagatised ▪ riigikaitse ▪ korrakaitse
Samas kui valitsemine väärtustab pehmet tulemust - kvalitatiivse mõõdiku näol. Avalik haldus pöörab tähelepanu ainsana vaid sisendile. 2. Mis on avalikud teenused, miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Avalikke teenuseid pakutakse avaliku sektori poolt, finantseeritakse eelarvest. Avalikud teenused on teenused, mis on poliitiliselt olulised. 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. Avalik organisatsioon on väliskeskonnale palju avatum kui erasektori oma. Avaliku organisatsiooni tegevuskeskkond on keerulisem ja konfliktsem. Eraettevõtted määratlevad ise oma kliendigrupi, kuid avaliku teenuse puhul peab olema kõigile tagatud võrdne kohtlemine. 4. Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris? Erinevad sidusrühmad soovivad mõjutada avaliku organisatsiooni juhti otsustamisel, kuna formaalselt on kõik kodanikud avaliku organisatsiooni omanikud
o Tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel koos toimivad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit Sidusrühm (stakeholder)- asjast huvitatud osapool avaliku organisatsiooni või avaliku teenuse osutamisel. Nt. Kodanikeühendused; Erialaliidud, kuhu ettevõtted on koondunud; Meedia Võrdlus: o Kui avalik haldus puudutab eelkõige just avaliku sektori ehk riigi toiminguid ning on selle keskne. Avalik sektor o siis avalik juhtimine puudutab lisaks avaliku sektorile ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori organisatsioone. Kuid see on siiski hierarhiline, ülevalt-alla juhtimine avaliku sektori poolt. Avalik sektor juhib o Seevastu avalik valitsemine on võtnud horisontaalse kaasamise vormi. Selle puhul on erinevad sidusrühmad kaasatud avalikesse poliitikatesse. See võtab laiema ühiskonna vormi. kaasamine
SISSEJUHATUS Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. ( Purju 1998 ) Äriühing on aga
Valitsus viib oma poliitikat ellu läbi avalike organisatsioonide. Avaliku halduse peamised tunnused: *orienteeritus avalikele huvidele *tegelemine kogukondlike küsimustega *tulevikku suunatud tegevus *riigivõimu vahendite kasutamine haldussülesannete täitmisel *kontroll tegevuse üle Erasektori eesmärk on teenida kasumit ja neil on turu poolt määratud vajaduste rahuldamine. Avalik sektor tegeleb hüvede ümberjaotamisega (koguvad kokku maksutulu näol ja jaotavad ümber). Eesmärgiks: *avaliku korra ja julgeoleku tagamine *riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine *üksikisiku sihipärane teostamine *sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise valdkonna arendamine + juhtimine. Avalikus sektoris puudub kasumimotiiv ja neil on poliitiliste vajaduste rahuldamine. Organisatsioon on grupp inimesi, kellel on ühine eesmärk, mille poole püüelda (millega üxi ei saaks hakkama)
Eksami kordamisküsimused 1) Allokatsioonifunktsioon – mida toodab avalik sektor, millega erasektor toime ei tule.(riik tagab nende teenuste täitmise) ostab teenuseid sisse Jaotusfunktsioon – sissetulekud jaotatakse ümber, jaotatakse maksude kaudu. Majanduse stabiliseerimise funktsioon – hoida inflaktsioonimäära kontrolli all, riigi eelarve poliitika, rahapoliitika. 2) Lorenzi kõver näitab sissetuleku ebavõrdset jaotumist ühiskonnas. Näitab ebavõrdsust ühiskonnas. (näide: mis on ebavõrdsus...) 3) Häiretest turul annavad märku hinnad, kulud ja kasum
Terje Tammekivi Tallinn 2017 Sissejuhatus Innovatsioon on majanduse mootor ja mis tahes organisatsiooni kestvuse alus. Majandusedu ja konkurentsivõime on otseselt seotud kõrgelt haritud isiksuste ja andekate tippteadlaste olemasoluga. Innovatsioon on laiaulatuslik tehnoloogiline ja majanduslik nähtus, mille "isana" tunnustatud Joseph Alois Schumpeter, aga ka Carlota Perez jt teadlased eristavad innovatsiooni põhimõtteliselt leiutusest. Leiutus muutub innovatsiooniks alles siis, kui see omandab turu jaoks väärtuse ehk sellest on saadud või saadakse majanduslikku kasu. Innovatsiooni mõiste on lai ja tüpoloogia mitmekülgne. Valdkondade järgi liigitatakse: sotsiaalne, protsessi-, tehnoloogia-, süsteemi-, organisatsiooni-, toote-, turu-, positsiooni-, komponendiinnovatsioon jt (Raivo Linnas, TTÜ doktorant). Innovatsioonipoliitika tähtsust tunnustatakse laialdaselt. See on samuti
Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine Baber 10 põhjust, miks avalik poliitika erasektorist erineb 1)avaliku sektori ülesanded on keerulisemad ; 2)otsuste elluviimine on raske ; 3)annab tööd suurele arvule inimestele, kelle motiveerituse tase on väga erinev (Eestis ca 27%) ; 4)tegeleb võimaluste garanteerimisega ; 5)tegeleb turutõrgete tagajärgedega
ei saa eelnevat erasektoriga samale tasandile seada. Mahukama haardega süsteem kasutab resursse teisiti ja seda tuleks ka teiste kriteeriumite läbi hinnata. Alles põhjuste mõistmise järel saame luua võimalused aluste esitamiseks, mis kujundavad meie arvamust parenduste väljatoomiseks. Põhimõttelised erinevused ei loo selleks viljakat tausta, aga seda enam on võimalus probleemset pinnast laiemalt uurida. (Sorensen 2002, 261) Poliitilistest mõjutustest sugetud avalik sektor peab oma teenuste pakkumisel ja suhtluses tarbijatega suuresti alluma juriidilistele ja formaalsetele piirangutele. Keerulised eesmärgid, üksikisikut tihtipeale mitte kaasavad asutused ja laiahaardeline süsteem ei tekita küllaldaselt kindlust. (Sorensen 2002, 262) “Inimesed ootavad, et avalik võim teeks õiglasi otsuseid ning vastutaks demokraatlikult valitud kogude eest” (Allisson, 1979 viidatud Sorensen 2002, 263).
Turuliider - oodatakse oma turusegmendis spetsialistina käitumist ning ühiskonna huvide arvestamist. Kohalik suurfirma peab arvestama kohalike elanike huvi organisatsiooni tegevuse vastu ning tagama seda puudutava piisava informatsioonivoo. Monopoolse teenuse osutaja/tootja peab tagama sihtgruppide informeerituse tasemeni, mis välistab firma süüdistamist monopoolse seisundi tahtlikus kuritarvitamises. Ühiskondlik organisatsioon isiklik suhtlemine · Korporatsioonide PR Eestis 5.4.2 Eestis tehtav PR on osa RPR-st kuna: Ev kommunikatsioon võib kajastuda välisriikides (kahju, probleemid töötajatega) Välismaised uudised kajastuvad Eestis (rahvusvah kohtuasjad, kvaliteediprobleemid) Reglementeeritud infopoliitika peakorterites Korporatsiooni võimalused kohaliku ev eelise juures: Teostada oludele kohandatud komm poliitikat olulised sõnumid turule
alles siis, kui vajaduste rahuldamisele eraldatakse ka reaalne rahaline kate, mis saab pikas perspektiivis tulla aga ainult ettevõtete ja majapidamiste kasumitest ja sissetulekutest, mida on aga palju keerulisem kätte saada, kui abstraktseid häid soove. 27.Millised on tüüpilised argumendid avaliku sektori mahu: a) suurendamiseks; b) vähendamiseks? Tüüpilised argumendid avaliku sektori mahu suurendamiseks on probleemid, millega erasektor enamasti ei tegele nagu nt keskkonna- ja liiklusprobleemide ennetamine, tervishoiu ja hariduse edendamine, inimeste turvatunde hoidmine jpm. Avaliku sektori mahu kokkutõmbamise puhul on aga peamiseks argumendiks see, et kõik avaliku sektori poolt pakutavad hüved ja teenused peavad maksumaksjad siiski kinni maksma. 28.Milles seisneb erinevate valitsussektori võimutasandite suhete probleemide olemus?
1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud
Oktoober 2015 Administratiivse juhtimise koolkond. Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Administratiivne koolkond hakkas uurima 20. sajandi algul organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Nimetatud koolkond lõi aluse hilisema organisatsiooniteooria arenguks. Administratiivne koolkond keskendus organisatsioonide juhtimisele ja juhtimise efektiivsetele praktikatele.
liiklus, tuleohutum elukeskkond, kaitstum vara, vähem õnnetusi, turvalisem riik, kiirem abi ning tõhusam turvalisuspoliitika. Eesti regionaalarengustrateegia (http://www.siseministeerium.ee/public/EESTI_REGIONAALARENGU_STRATEEGIA_2005___2015.doc) Essee: põhimõtted, suunad, ohud. Mõjutab palju kuulumine EL. Tagasihoidlik transpordiühendus teiste liikmesriikidega, hõre asutus, vähenev rahvastik; majandusväikese mastaabiga ja vähe arenenud, innovatsiooni alane ja oskustööjõu mahajäämus. Eelis: puutumata looduskeskkond, äritegevuseks soodne markomajanduskeskkond, suurte avanevate turgude lähedus. EL poliitika NEGATIIVSED mõjud: 1) kaupade, teenuste jms vaba liikumine soosib pigem juba arenenud piirkondi; 2) infrastruktuuri arendamine ei soosi perifeersemaid piirkondi. EL poliitika POSITIIVSED
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut Aleks Joa HAAB11 Haldusreformi võimalikud mõjud kodanike elukeskkonnale Poliitikaanalüüs Õppeaine: Teaduspõhine analüüs Õppejõud: Veiko Lember, Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................
AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond · Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank
....................................................................27 2.5.2. Enamuse otsustus..................................................................................................................28 2.6.1. Heaoluökonoomika teoreemid..............................................................................................29 2.6.2. Turutõrked valitsuse tegutsemisajendina..............................................................................30 2.6.3. Bürokraatia käitumine...........................................................................................................33 3 AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE Ainega seotud õppejõud Kohustuslikud Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus, 1998, 237 lk. loengumater- Ulst, E. Avaliku sektori ökonoomika. TÜ Kirjastus 2003, 206 lk. jalid
Mõisted EKAK – dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. Kaasamine iseenesest ei ole Eesti ühiskonnas midagi uudset. Mida tähendab kaasamine? Kaasamist võib käsitleda erinevates kontekstides. Laiemalt võib kaasamist vaadelda meie igapäevaelu tasandil. Me kaasame oma pereliikmeid, sõpru ja kolleege erinevatel eesmärkidel ja viisidel, näiteks ühistesse ettevõtmistesse, aruteludesse. Soovime, et meie tegutsemise motiive ja eesmärke mõistetaks ja toetataks. Osapoolte veenmiseks kasutame me erinevaid meetodeid, mõnikord meie ettevõtmisega kooskõlas olevaid, kuid vahel ka sobimatuid. Kaasamine avalikus sektoris on aga tegevus, mis mõjutab meid ühiskonnaliikmetena hoopis laiemalt. Avalikus sektoris peame kaasamisega silmas partnerlust kaasatavate osap
protseduure, töömeetodeid ehk org-i kultuuride tervikuna, mis annavad kindlustunde, et org-i visioon saavutatakse parimal viisil ja ressursisäästlikult. Küllaldane kindlustunne tekib läbi tulude-kulude ja riskide hindamise ning juhtkond peab määratlema eesmärkide saavutamise ebaõnnestumise riski kvalitatiivsete ja kvantitaviisete näitajate läbi. Sisekontrolli süsteemi standardid INTOSAI (rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb sisekontrolli ja auditi probleemidega) üld- ja eristandardid moodustavad minimaalse nõuete kompleksi, mis tuleb täita org-i sisekontrolli süsteemi sisseseadmisel ning hiljem selle hindamisel. Üldstandardid käsitlevad juhtimise kontrolli keskkonda asutuses ja eristandardid on suunatud väga täpsele töökorraldusele asutuses ja aruandluse läbipaistvusele. Üldstandardid on: 1. Küllaldane ehk piisav kindlustunne. Sisekontrolli süsteem on org-i juhi abivahend, et
on rakendatud siseauditit, et tagada vahendite õige kasutamine. Siseauditi funktsiooni rakendamise oluliseks tõukejõuks oli vajadus kontrollida Euroopa Liidu sihtressursside kasutamist. Selle põhjus oli väga suur geograafiline mastaapsus ja seda oli vaja kontrollida, et saada ülevaade. Seega tuleb siseauditi funktsiooni rakendada nii avalikus- kui erasektoris selleks, et saada objektiivne ülevaade sellest, mis toimub organisatsiooni sees. Kuna era- ja avalik sektor toimivad erinevatel alustel, siis on erinev ka siseauditi funktsioon. Samas on siseauditi põhialused suhteliselt sarnased mõlemas sektoris. Seega saab lähtuda ühtsetest printsiipidest, kuid kohandades neid tegevuse spetsiifika järgi. Siseauditi funktsioon on jälgida, et ressursse kasutatakse seal, kus seda vajatakse ja kuhu see on ette nähtud. Ajalooliselt on siseauditi funktsioon olnud ettevõtete struktuuris erineva
Kui sellises organisatsioonis on personali kohta kokku lepitud mingid reeglid, siis võib juhtuda, et juhid peavad ennast neist reeglitest kõrgemal või väljaspool olevateks. Kuidas sel juhul toimida? Esmaseks ülesandeks on välja selgitada, kas see näiv arusaam ka tegelikult paika peab või oleme ise lihtsalt vääriti mõistnud. Kuidas tajutakse mõistet "personal"? Kindlasti tuleb sellest rääkida, tagada, et kogu organisatsioon saaks mõistest ühtmoodi aru. Kui on kokku lepitud ja kõigile teada, et omanikud ei kuulu personali hulka nt juhul, kui nad ei tööta mõnel kindlal ametikohal, siis ei tule ka arusaamatusi, mis mõnikord võivad viia ka konfliktideni. Mõistes "personal" väljendub isiksuslik lähenemisviis inimesele organisatsioonis. Inimene on organisatsiooni jaoks väärtuslik. Kaasajal on personal organisatsiooni oluliseim ressurss ja kapital ning organisatsiooni missiooni,
ja selleks vajalik tarkvara. Samuti ei pea ID-kaarti kaasas kandma. Alates 01.02.2011 välja antud Mobiil-ID on riiklik digitaalne isikutunnistus. 18. Mis on Digi-ID? Digitaalne isikutunnistus ehk Digi-ID on ID-kaardiga analoogiline kiipkaart, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja. Samuti saab kasutada krüpteerimist. Pole pilti peal. Pidevalt hoitakse ID lugejas. 19. Millised organisatsioonid pakuvad Eestis digiallkirjastamise teenust? SERTIFITSEERIMISKESKUS JA SIGNWISE. Alltoodud nimekiri pole kindlasti lõplik. Pangad: Swedbank, SEB Pank, Danske Bank, Nordea, LHV Pank, Krediidipank, BIGBANK, DNB Pank, Versobank, Tallinna Äripank, Citadele Pank Riigiasutused: Maksu- ja Tolliamet, Maanteeamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Rahandusministeerium, Patendiamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Statistikaamet, Keskkonnaministeerium.
saavutamiseks. Eestis on erasektori üheks tõsiseks probleemiks kas ja kuidas täidetakse kehtivaid seadusi ja muid normatiive. Iga normaalselt toimiv ettevõtte kehtestab oma sisemised regulatsioonid, mis peavad tagama suurima tulemuslikkuse ehk efektiivsuse. Erinevatest regulatsioonidest tekivad ka siseauditi funktsioonile erinevad kontrolliobjektid: 1. Kas tegevus on kooskõlas kehtiva seadusandlusega; 2. Kas sisemised regulatsioonid on kooskõlas seadustega; 3. Kas organisatsioon järgib kehtestatud regulatsiooni. Siseauditi funktsioon rakendati seadusandlikult Eestis mitmetes erinevates seadustes. Seda on kasutatud krediidiasutuste, investeerimisfondide, kindlustustegevuse ja kogumispensionite seadustes. Krediidiasutuste seaduses on üpris põhjalikult fikseeritud korporatiivsete finantsasutuste siseaudit. Käsitletakse sõltumatuse küsimust, efektiivse tegutsemise probleeme, raporteerimise valdkonda jne
4. Loeng: ideoloogiad, Eesti erakondade nägemus avalikust haldusest Tutvu Riigikogus esindatud erakondade programmidega (vt erakondade veebilehed) ning analüüsi millised on erakondade vaadete sarnasused ja erinevused avaliku halduse põhiküsimustes (nt riigi rolli lahtimõtestamine era ja kolmanda sektori kõrval, riigi ülesannete ulatus, riigi roll ühiskonnaelu reguleerimisel/suunamisel jne.) 5. Loeng: bürokraatia Max Weber, 'Legaalne domineerimine koos bürokraatliku administratiivpersonaliga', raamatus Wolfgang Drechsler (toim.), Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 103- 112:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/AHA_Weber.pdf Legaalne domineerimine põhineb kokkulepetel, reeglite süsteemidel, seadustel. Alludes ülemusele tuleb tegelikult alluda süsteemile,
järelvalve tõstmine. Samuti keskkonnaga seotud probleemide lahendamine, näiteks keskkonnareostuse intensiivsem kontroll. Avaliku sektori kokkutõmbamise argumendid on, et inimesed peaksid rohkem ise enda eest hoolt kandma. Liikluses tuleb iseseisvalt hakkama saada ja enda tervise eest tuleb samuti 5 ise rohkem hoolitseda. Samuti on argument, et ettevõtete ja üksikindiviidide heaolu on liiga madal ja seetõttu ei saa avalik sektor veelgi suuremaks muutuda. 28. Milles seisneb erinevate võimutasandite suhete probleemide olemus? Erinevate võimutasandite all peetakse silmas suhteid keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel. Probleem seisneb selles, et keskvõim ei tohi omavalitsuste küsimuste lahendamisse sekkuda, kuid omavalitsused on üksteisega võrreldes väga erinevad ja seetõttu on keeruline neid sarnaselt kohelda, kehtestades näiteks ühtse maksupoliitika.
1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõtted
TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine;
Pikka aega töötati uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu kallal. Selle eesmärkideks seati tagada avaliku teenistuse avatus konkursside kaudu seejuures soosides liikumist era- ja avaliku sektori vahel ja loobudes staažist sõltuvatest hüvedest, kitsendada ametnike ringi, muuta palgakorraldus läbipaistvamaks pannes paika palgakomponentide suhte (põhipalk peab moodustama vähemalt 70% ametipalgast ja individuaalne lisatasu maksimaalselt 30%) ja määrata kindel organisatsioon valdkonna eest vastutavaks (Rahandusministeerium) (Reinsalu ja Tõniste, 2009.) 2012. aasta juunis vastu võetud uus ATS muutis vanaga võrreldes mõndagi, nüüd kohaldatakse ATS-i eelkõige ametnikele, töölepingulistele kohalduvad vaid üksikud sätted. Muutus ametniku mõiste, vana ATS-i kohaselt oli ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Uue ATS-i kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga või
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
saj kujunevad praegused riigiteooriad. Rõhk seaduste tundmisele (Prantsusmaal ja Saksamaal enamus riigiametnikke juudid) so avalik haldus. 2) Anglo-ameerika traditsioon neis riikides probleemiks poliitika kujundamine. Kuidas vastu võtta ja ellu viia optimaalset ühiskonna jaoks. Eeldab laia tagapõhja ja teadmisi (sotsiaalmajan-dusest). Rajaneb eeldusel, et poliitiline ja administratiivne juhtimine on teineteisest eraldatud. 3) Traditsiooniline organisatsioon puht administratiivne. RIIGI FUNKTSIONEERIMISE MEHHANISMID Riigi funtksioneerimise mehhanismid: 1) Sisendipoliitika 2) Väljundipoliitika Riigi põhilised funktsioonid: 1) valijaskonna huvide kaitse 2) majandusliku efektiivsuse tagamine tulud ületavad kulusid see põhimõte satub riigisektoris vastuollu. 3) sotsiaalne efekt võib olla majandusele vastuoluline. Sotsiaalsed tegevused majandussfääris võivad osutuda ebaefektiivseks.
1.ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev majandustegevus, mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega. Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonisiseselt püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel on nende käsutuses. (Stevenson ja Jarillo 1990) Ettevõtlus on protsessikeskne (ehk protsessipõhine), milles on keskseks märksõnaks muutus. 2.SOTSIAALETTEVÕTLUSE OLEMUS Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskonnas positiivse muutuse esilekutsumiseks loodud organisatsioonid, mis teenivad ettevõtlustulu ja suunavad kasumi oma tegevuse edasiarendamiseks. Sotsiaalne ettevõte on sisuliselt majandusüksus, kes tegutseb avalikes huvides. Sotsiaalalal toimuvas ettevõtluses on valdav väikeettevõtlus, isegi mikroettevõtlus, keskettevõtlust on üsna vähe, suurettevõtlust peaaegu pole. Võib ka öelda, et sotsiaalse ja `tavalise' ettevõtluse vahel toimub vastastikune õppimine ja ülevõ
ebavõrdsuse vähendamine – võib jääda saavutamata. 15. Selgita valitsuse äpardumise teooria tekkepõhjusi ja peamisi seisukohti. Ühel hetkel (1970ndatel) avastati, et turu äpardumiste analüüsiga paralleelselt on vaja hakata uurima ka valitsuse äpardumisi, mis avaldusid mitmesugustes regulatsioonides, natsionaliseeristes, maksupoliitikas jmt. Uuriti ametniku (bürokraadi) käitumise erinevust oma huvide realiseerimisel, võrreldes erafirma töötajaga. Kui erasektori töötaja proovib maksimeerida ettevõtte kasumit, siis ametnik püüdleb asutuse hea maine, võimu ja tähtsuse poole. Neid asju saab ellu viia asutuse eelarve kaudu ja seega ametnik püüab maksimeerida eelarvet. Pikalt on püütud üle maailma ohjata bürokraatiat ja kogu avalikku sektorit efektiivsemaks muuta. Väidetavalt saab ebaefektiivsus avalikus sektoris alguse samas, millest erasektoriski – ebapiisava välise konkurentsi tõttu. Ebaefektiivsus on suurema tõenäosusega suuremates
o - indiviid on vaba kogukonna survest (valib ise, milliseid tavasid järgib) o - seaduseks saab ainult suverääni kehtestatu · Siedentop: riik annab indiviidile kodanikurolli- > indiviid saab sedasi justkui välise 'viitepunkti' o kodanikuroll kui 'metaroll' (AVALIK)- sellele ehitatakse ülejäänud elulised rollid (ERA) (ema/isa; juuksur/kosmonaut etc) · Korporatiivne ühendus, on kindla ees-märgiga organisatsioon, 'üks organism'- siin võivad olla reeglid, kuid need pole esmatähtsad, nad on pigem vahendilise ehk instrumentaalse iseloomuga · Korporatsioonis on kõige olulisem eesmärk ja selle nimel tehtavad juhtimisotsused. · Tsiviilse ühenduse ehk kooselu mudeliks on 'praktika' (ehk reeglipõhisus) o - praktika ei määra käitumist ette, pigem kvalifitseerib seda (näiteks keel mida kõneleme)
annaabi.ee 
