organisatsiooni võimet ja suutlikkust tegeleda ja arendada neid eelnevalt mainitud nelja mõõdet. (Bellinger 2004) Teadmusjuhtimine tähendab mitmeid põhjalikke muutusi nii ühiskonnas, organisatsioonis kui ka inimeste jaoks. Teadmusjuhtimine püüab ühendada sünenergilisi kombinatsioone infotehnoloogia ja loova ning uuendusliku inimressursi vahel. Efektiivne tehnoloogia on teadmusjuhtimise võimaldaja ja inimestel peab olema tagatud juurdepääs tehnoloogiale, et seda kasutada. Teadmusjuhtimist ei teostata tehnoloogiate abil, vaid tehnoloogiad jm protsessid aitavad teadmusjuhtimist efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks muuta. (Liiv ja Kalle 2005) Asutuses, kus toimib teadmusjuhtimine, jagatakse töötajatele infot firma kohta, võetakse nad osalisteks sihtide seadmisel ja otsuste langetamisel. Selle tulemusena teab töötaja oma kohta ja kohustusi asutuses, tunneb end osalejana firmas, tunneb sisemist motiveeritust. Nii
Info võib olla läbimõeldud nagu konkreetne fakt, aga suurel osal teadmistest on varjatud ja isiklik eesmärk, mida on raske viimistleda, tuvastada, koguda ja paigaldada. Konkurentsitingimustes on oluliselt kasvanud teadmiste väärtus, paljud suured kontorid järgivad info ja teadmistevahelisi suhteid organisatsioonisiseselt, eriti oluliselt ilmneb see tehnoloogia kasutamises. Esimeses peatükis käsitleme kommunikatsiooni ehk klassikalise informatsiooni juhtimist ning teised peatükis teadmusjuhtimist. 3 1. Kommunikatsioon klassikaline informatsiooni juhtimine Et paremini aru saada, millest jutt käib, defineeritakse mõisted informatsioon ja kommunikatsioon. Informatsioon- igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon- on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess.
INFOOTSING JA KASUTAMINE- Osa informatsiooni hankimisest, mille puhul kasutatakse abivahendina arvutit. Informatsiooni oskuslik kasutamine on tänapäeva ühiskonnas toimetuleku oluline eeldus. INFOÜLEKÜLLUS- Informatsiooni toodetakse kiirelt ja palju. INFOKIRJAOSKUS ehk INFOPÄDEVUS- Teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. INFOJUHTIMINE- Käsitletakse kui ulatuslikku ja kõikehaaravat mõistet, mis sisaldab nt dokumendihaldust, teadmusjuhtimist, raamatukogujuhtimist jpm; Võib sisaldada traditsioonilisi juhtimisprotsesse nagu inimressursside juhtimist. TEADMUSJUHTIMINE- Teadmiste kogumise, salvestamise, jagamise ja kasutamise korraldamine ja juhtimine organisatsioonis. INFOPOLIITIKA- Infopoliitikad moodustavad infojuhtimise olulise aspekti kõikidel tasanditel. Rahvuslikud ja teadus määral rahvusvahelised poliitikad määravad suusres osas infoühiskonna
Praktikas määratletakse teadmisi enamasti kui vaikivaid teadmisi. *Teadmuse - teadmusjuhtimise eesmärk on seotud tihedamalt organisatsiooni tulemustega. Teadmusjuhtimine kasutab terminoloogiat ja tehnikaid, mis on laenatud infojuhtimisest. Nii info- kui teadmusjuhtimine on organisatsiooni eduka toimimise eelduseks. 2. Miks on oluline tegeleda teadmusjuhtimisega avalikus sektoris?- 3. Millised on avaliku ja ärisektori teadmusjuhtimise eripärad? Erasektoris kasutatakse teadmusjuhtimist eelkõige organisatsioonisiseste teadmiste jagamisel, mis on suunatud konkreetsete valdkondade arendamisele. Avalikus sektoris kasutatakse teadmusjuhtimist nii sisemiste kui väliste teadmiste jagamiseks (teadmiste ammutamine väljaspoolt organisatsiooni ning teadmiste jagamine avalikkusega). Teema 7: Innovatsioon avalikus sektoris Innovatsioon on toote, teenuse või süsteemi parandamise, kohandamise või arendamise protsess, mille eesmärgiks on inimestele suurema väärtuse pakkumine
maksimaalset efekti, vananeva info kasutamine väheneb. Kindlapiiriline e. selge teadmine, mida saab edastada kasutades sümboleid. Kultuuriline teadmine- org. liikmed kasutavad seda, et tajuda, seletada, hinnata reaalsust (arvamused, veendumused, uskumused). Mis on probleem, põhjus- tagajärg seos, mida peab tegema, miks asjad juhtuvad. Seos on kompetentsusega (mitteteadlik kompetentsus- kingapaelte sidumine ja teadlik kompetentsus- lennuki juhtimine). Teadmusjuhtimist võimaldavad - koostöö, usaldus, teadmuste loomise protsess, õppimine, organisatsiooni loovus ja tulemuslikkus, välisallikate kasutamine, vabadus luua ja katsetada. Kasutatav sõnavara peab olema üheselt mõistetav. 22. Liidri ja järgija suhete kujunemist mõjutavad tegurid ja protsessid. Suhe tugineb tasude vahetamisel. Kui liidrid otsuseid tagavad edu ja suurendavad töötajate ressursse, siis töötajad vastavad nõustumise ja valmidusega järgida liidri juhiseid
1. Mis on informatsiooni, teadmise ja teadmuse erinevused. Tooge näiteid. • Informatsioon – teabe ja andmete kogum • Teadmine – põhjendatud uskumused tegelikkuse kohta • Teadmus – segu kogemustest, väärtustest, kontekstuaalsest infost ja ekspertsusest. Need elemendid toodavad raamistiku, mille abil saab hinnata ja ühendada uusi kogemusi ja infot 2. Miks on oluline tegeleda teadmusjuhtimisega avalikus sektoris? • Avalikus sektoris kasutatakse teadmusjuhtimist nii sisemiste kui väliste teadmiste jagamiseks • Teadmusjuhtimine tähendab arusaamist, fokusseerimist ja võimet süsteemselt juhtida otsest ja deliberatiivset teadmuse ehitamist, samuti selle uuendamist ja kohandamist. • Ehk siis teadmusjuhtimine on efektiivse teadmusprotsessi juhtimine 3. Millised on avaliku ja ärisektori teadmusjuhtimise eripärad? Teema 7: Innovatsioon avalikus sektoris 1. Millised on innovatsiooni leviku etapid
Kõige rohkem mõjutab juhtimistasandite väljakujunemist siiski juhtimisulatus. Mida suurem on juhtimisulatus, seda vähem on kindla suurusega organisatsioonil juhtimistasandeid ja vastupidi. Teisiti öeldes, väike juhtimisulatus põhjustab paljude korrustega ehk sügava organisatsiooni ülesehituse. Suur juhtimisulatus aga väheste korrustega, laia ehk lameda ülesehituse. jne. 21.Iseloomustage õppivat organisatsiooni, selle toimimiste ja juhtimise eripärasid.iseloomustage teadmusjuhtimist organisatsioonis. Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetust). Õppivat organisatsiooni saab defineerida kui organisatsiooni, mis teadlikult suurendab oma võimet luua ühiselt soovitud tulevikku. Organisatsiooni õppimisvõime suurendamine nõuab teatavaid tingimusi: Strateegia loov kujundamine, Kõikide osalemist soodustavad poliitikad
annaabi.ee 
