6.oktoober 2008 Koduse kontrolltöö küsimused ja vastused Keskkonnapoliitilised ideed maailmas 1. Millised põhilised ideed iseloomustavad autoritaarset ja radikaalset ökoloogilist mõtlemisviisi? Autoritaarset ökoloogilist mõtlemisviisi iseloomustavad järgmised ideed: *keskkonnaaktivistidest inimesed(rohelised), kes pole rahul liberaalse ökoloogia n.ö tagasihoidliku tegutsemisega ja sooviksid enese kätte riigi keskvõimu, et viia läbi muudatusi ühiskonnakorralduses, kultuuris, hariduses, majanduses ja teistes valdkondades keskkonna kaitsmise eesmärgil. *ökofasism, mis pooldab maalähedast elu, kus loodust imetletakse ja austatakse ning seda ei
kritiseerima Pätsi tegevust ja nõudis demokraatia taastamist), kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud (ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaliit), vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur Pätsi edasist autoritaarset diktatuuri mõju Eesti arengule võib vaadata mitmest punktist. Ei saa väita, et tegemist oli puhtalt põrumisega, leidus ka helgemaid külgi. Diktatuuriga puudus rahval osaleda otsustusprotsessidel see tekitas rahvas pahameelt nagu oleks neil võõrvõim riigis. Diktatuuri kehtestamisega vähendas võimalusi leida välispoliitilisel tasandil partnereid ja liitlasi demokraatlike riikide hulgas pinged suurenesid ning oli selgeid märke näha sõjaohust
ühiskondliku kogemuste mingi kindla osa omandamisele selleks spetsiaalse ettevalmistuse saanud inimese juhendamisel Didaktika- uurib üldiste pedagoogika seaduspärasuste rakendamist konkreetsete distsipliinide õpetamisel:emakeele, matemaatika, ajaloo, kirjanduse õpetamise metoodika. Eripedagoogika- e. defektoloogia tegeleb füüsiliste ja vaimsete puuetega inimeste õpetamise ja arendamise probleemidega. Autoritaarset kasvatust iseloomustab laste maailma, lapse vajaduste vähene tunnustamine, sõnakuuleliku allumise nõudmine, tugev kontroll ning iseseisvuse pärssimine. Lapse sõltumatus ja võimalus end väljendada on alla surutud, temalt ei oodata mõistmist vaid allumist, mistõttu langeb tema usk enesesse. Sageli iseloomustab autoritaarset kasvatusstiili kamandamine ja kritiseerimine, halvustamine, mida laps tajub alistamisena ja solvamisena.
eraldi riigiorganina. Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud. Põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Üheks demokraatia kriisi põhjuseks oli nende riikide aetav lepituspoliitika, mis toimus pahatihti väikeriikide arvel ning tekitas Eestsis umbusaldust.Teiseks põhjuseks võib pidada häirivaid suhteid lääneriikidega Eestis pärast 12. märtsi kehtestatud riigipöörde autoritaarset riigikorda: demokraatiapiirangud tekitasid paratamatult tõrjuvaid hoiakuid.Autoritaase diktatuuri põhjuseks on tööpuudus ja elukalliduse kasv . Tööpuuduse ja elukalliduse kasv süvendas rahva rahulolematust ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa sisepoliitilise kriisi tekkele ning autoritaarse diktatuuri kehtestamisele. K.Pätsi kehtestatud autoritaarse diktatuuri tingimustes oli igasugune poliitiline opositsioon maha surutud
2.oktoobril 1934.aastal saatis president parlamendi laiali, kuna Riigikogu hakkas Pätsi tegevust kritiseerima ning see nõudis demokraatia taastamist. Rahvuskogu võttis vastu kolmanda põhiseaduse, mis oli koostatud Pätsi tegevust pälvivalt. Kolmanda põhiseaduse järgi jagunes Riigikogu kaheks: Riigivolikoguks, kus olid enamuses Pätsi poliitikaga nõustuvad kodanikud ning Riiginõukoguks, kus olid peamiselt Pätsi poolt ametikohale määratud kodanikud. Kolmanda põhiseadusega süvendati autoritaarset korda. Põhiseadusega piirati kodaniku vabadusi. Autoritaarse riigikorra aega nimetatakse vaikivaks ajastuks. Vaikival ajastul ülistati presidenti ning teda kutsuti koguni rahva isaks. Vaikiv ajastu oli Eestile pigem halb kui hea. Rahval kadus võimalus osaleda otsustusprotsessis. Eestil vähenes võimalus leida endale liitlasi välispoliitilisel tasandil, rahvusvahelised suhted pingestusid, Eestisse toodi nõukogude sõjaväebaasid
Argument: Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil III väide: Tunnetusteooria traditsioonilised süsteemid tulenevad “jah”- ja “ei”-vastustest küsimustele teadmiste allikate kohta Argument: Neid võiks võrrelda poliitikateooria traditsioonilise küsimusega “Kes peaks valitsema?”, mis eeldab autoritaarset vastust nagu “parim” või “targim” või “rahvas” või “enamik”. IV väide: Kui vaid otsida, võib muidu valena ümberlükatavas filosoofilises teoorias leida õigeid ideid, mis väärivad tallelepanemist. Argument: Väära idee järgi peaksime oma teadmisi või arusaamu õigustama veenvate põhjendustega, mis neid kinnitaksid või vähemalt näitaksid nende suurt tõenäosust. Oluliste mõistete definitsioonid:
Muidugi on ka interneti teel võimalik sõpradega suhelda, kuid see pole siiski see. Muidugi on autoritaarne kasvatus minevikust ja vabakasvatus tänapäevast täiesti äärmuslikud näited ning kindlasti oli siis ja on ka praegu vahepealseid kasvatusstiile, kus vanemad on juhtivad. Nad suunavad lapsi ja kehtestavad kindlad reeglid ent on samas julgustavad ja toetavad. Aga tahes-tahtmata jäävad silma ja räägitakse rohkem äärmuslikest juhtudest. Ise ei poolda vaba- ega autoritaarset kasvatust, vaid üritan tulevikus oma lastele pigem juhtiv ja julgustav vanem olla.
Demokraatia koolis Nagu ütleb definitsioon, siis demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Demokraatia eksisteerib Eesti riigis, kui riigikord, aga samas ka leidub kohti, kus leidub autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ;
Demokraatia koolis Nagu ütleb definitsioon, siis demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Demokraatia eksisteerib Eesti riigis, kui riigikord, aga samas ka leidub kohti, kus leidub autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ;
Autoriteedi käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab norme ja viisakusreegleid, käitub eakohaselt, on saanud piisavalt kiitust, kel pole alaväärsustunnet. Usutavasti sooviks iga laps sooviks endale vanemat ja õpetajat, keda saaks autoriteediks pidada. Kasvatajale on oluline teadvustada, et peab olema ise (ja kõik pereliikmed) heaks eeskujuks ja tegema seda, mida lapseltki oodatakse. 1.4 Autoritaarne kasvatus Autoritaarset kasvatust iseloomustab laste maailma, lapse vajaduste vähene tunnustamine, sõnakuuleliku allumise nõudmine, tugev kontroll ning iseseisvuse pärssimine. Lapse sõltumatus ja võimalus end väljendada on alla surutud, temalt ei oodata mõistmist vaid allumist, mistõttu langeb tema usk enesesse. Sageli iseloomustab autoritaarset kasvatusstiili kamandamine ja kritiseerimine, halvustamine, mida laps tajub alistamisena ja solvamisena. Autoritaarset kasvatusstiili
-Võim ei ole avalik ega kontrollitav -Üks ideoloogia 3)Iseloomusta totalitaarset diktatuuri! Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud 4)Iseloomusta autoritaarset diktatuuri! Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. 5)Mida rõhutas fasistlik ideoloogia? Fasistlik ideoloogia rõhub emotsioonidele ja poliitilistele müütidele. Ideoloogia ideed pole omavahel loogiliselt seotud, vaid adresseerivad inimeste hinge, emotsioone ja instinkte. 6)Mida rõhutas natsistlik ideoloogia?
rünnaku korral abi. Venemaa oli liidu loomisele tugevalt vastu. Balti liidu loomine ebaõnnestus suuresti tänu Leedu ja Poole konfliktile ja Soome tahtele kuuluda neutraalsete põhjala riikide hulka. Ainsaks liidu loomise sammuks jäi Eesti ja Läti vaheline kaitseliiduleping kuid sel polnud suurt kaalu kuna mõlemad oli väikeriigid. Ka muule rahvusvahelisele abile ei saanud kindel olla, sest demokraatlikud suurriigid hoolisid enda julgeolekust rohkem. Ka ei soositud eesti autoritaarset valitsemisvormi. Eesti areng aastatel 1920-1939 oli küllaltki kiire. Majandus arenes jõudsalt. Maareform pani osaliselt aluse ka tänapäeva väiketaludele ning põlevkivitööstuse jõuline arendamine on ka tänapäeva majanduses nähtaval kui väga tugev ja maailmatasemel konkurentsivõimeline tööstusharu. Nagu juhtus väga paljudes teistes Euroopa riikides nii juhtus ka Eestis 1930. aastatel, et rahva rahuolematus ebastabiilse valitsuse suhtes kukutas demokraatliku korra ja
Kuna Eesti Vabariik oli demokraatlik, siis valitses mitme parteilisus, mis aga tähendas, et ükski erakond polnud võimeline looma üksi tugevat valitsust. Kõige sobivamaks osutus koalitsiooni valitsus, kus võis korraga võimul olla 3-5 erakonda. 1921-1931 aastail valitses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks eluaastaks oli 11 kuud. 12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K. Päts veretu riigipöörde, et takistada Eesti Vabadussõdalaste Liidul uue põhiseaduse alusel autoritaarset riiki rajamast. Samas jättis K. Päts põhiseaduse jõusse ja valitses selle järgi autoritaarset võimu kasutades ise, kohati põhiseadust täiendava autoritaarsuse suunas rikkudes. Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast Riigikogu kokku ei kutsutud ja Eestist sai üheparteiline riik. Tunnistades 1934. aasta põhiseadusest tulenevaid ohte demokraatiale, algatas riigivanem Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse ettevalmistamise.
AUTORITAARNE EESTI JA EESTI NSV: SARNASUSED JA ERINEVUSED Autoritaarseks Eestiks võib pidada Eestit aastast 1934, kui Päts ja Laidoner teostasid riigipöörde ja lõpuks 40. aastat kui toimus Nõukogude okupatsioon ning Eesti muutus Eesti NSV-ks. Eesti NSV lakkas olemast 1988 aastal seoses Eesti NSV suveräänsuse deklaratiooni vastu võtmisega. Mõlemad olid sisult diktatuuri riigid, kuid mis olid nende sarnasused ja erinevused? Kui võrrelda Autoritaarset Eestit ja Eesti NSV aegset kultuuri, siis võib leida nii erinevusi, kui ka sarnasusi. Üks suuremaid erinevusi oli see, et Eesti NSV ajal lahkus palju haritlasi, muusikuid, kirjanike läände, kuna kardeti Nõukogude võimu tagakiusamist. See on kurb, sest Autoritaarse Eesti aeg pani just väga suurt rõhku kultuuri arenemisele ja selle edasikandjate kihi tekitamisele. Sel ajal loodi palju seltse, kes mõnda kultuuriharu edendasid (inimesed tahtsid kultuuri edendada)
propagandast tulenenud Eesti rahva psüühilise haigusega, mistõttu valitsus olevat sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Ühes oma kõnes ütles Päts, et on tõotanud ,,rahva tahte järgi valitseda". Seega on Pätsi väide, et riigipööre korraldati rahva huvides, mõeldes inimeste heaolule ja tahtele. Küll aga me näeme, et see nii ei ole, sest keegi ei küsinud kordagi eestlaste käest, kas nad soosivad autoritaarset Eestit, sest valimisi ei toimunud. Inimesed ei saanud avaldada oma arvamust valitsuse kohta, sest aset hakkas leidma kodanikuvabaduste piiramine tsensuur, riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise ja haridusasutuste üle. Rahva huviks ei saa olla oma vabaduste piiramine, seega ei toimunud võimuhaare rahva huvides. Küll aga näeme me, et kasu lõikavad need, kes pöörde läbi viivad. William Tomingase
· Kahekojaline riigikogu ( alamkoja e Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade polt osa kuulusid sellesse oma ameti poolest ja osa määrati presidenti poolt) · Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister(määras president) · Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti tõsteti valimisõiguse tsentsust 20 eluaastalt 22le. · Piirati kodanikuvabadusi · Põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist 2. Eesti sisepoliitika 20-ndatel aastatel · Mitmeparteisüsteem · Jagunemine agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad ja sotsialistlikud erakonnad. · Koalitsioonivalitsused · Populaarsemad erakonnad : Põllumeeste kogud( K. Päts ja J.Laidoner) Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ( A. Rei ) 3. Maareform ja põllumajanduse areng · Aluseks oli 1919 vastuvõetud Maaseadus · Riigistati mõisamaa, hooned, tehnika, kariloomad
Hoolimata vähestest kogemustest suudeti riik siiski funktsioneerima saada. 1920 vastu võetud I põhiseadusega sai kõrgema võimu osaliseks rahvas. 1934 seda muudeti, kuid uus põhiseadus ei jõustunudki. Põhiseadust muudeti ka teist korda ja see jõustus 1938. Selle kohaselt sai riigipeaks president. Valitsuse eesotsas oli peaminister, kelle määras ametisse president. Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus, piirati kodanikuvabadusi. Põhiseadus võimaldas jätkata vahepeal kujunenud autoritaarset valitsemist. Eesti sisepoliitilist palet kujundasid suuresti need tingimused, milles riik sündis. I maailmasõja lõpp tõi Euroopas kaasa laialdase demokratiseerumise, Eesti Vabariik püüdis rakendada parimaid demokraatia traditsioone. Palet kujudas ka Eesti geopoliitiline asend NSV Liidu naabruses. Eesti valitsus pidi koguaeg arvestama kommunistidega, kes ei tunnistanud Eesti Vabariiki, kommunistid olid ohuks Eesti omariiklusele, seda näitas 1924. aasta enamlaste
Kehtestati range tsensuur. Kolmanda põhiseaduse võttis vastu Rahvuskogu, mis oli ebademokraatlikult moodustatud- Pätsile soodsalt. Kolmanda põhiseaduse järgi jagunes Riigikogu kaheks kojaks: Riigivolikoguks, kus olid põhimõtteliselt enamuses Pätsi poliitikaga nõustuvad inimesed, ja Riiginõukoguks, kus olid Pätsi poolt määratud kodanikud või vastavalt ametikohale määratud inimesed. Kolmanda põhiseaduse järgi demokraatiat ei taastatud, vaid just süvendati autoritaarset korda. Näiteks piirati selle põhiseadusega kodanikuvabadusi. Eesti esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts, üks valitsemiskorra muudatajaid 1934. aastal. Johan Laidoner, kes samuti oli kaitseseisukorra väljakuulutaja, määrati vägede ülemjuhatajaks. Olgu siinkohal märgitud, et presidenti ei valinud rahvas, kuna kandidaate oli ainult üks. Aega, mil demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, hakati nimetama vaikivaks ajastuks
Naised said valimisõiguse. 7.Mis iseloomustab Tänapäeva demokraatliku ühiskonda? 1) Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises 2)kodanikuvabaduste ning 3)kodanikeõiguste olemasolu 8. Selgita mis ja kuidas soodustas demokraatia kriisi tekkimist? Majanduskriis soodustas kriisi teket, kuna inimestel oli raske elu ja nad soovisid kindla käelist juhti kes lööks korra majja. 9. Mis iseloomustab autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri? Autoritaarne: Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne: Totalitaarset ühiskonda iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste
riigivanem Konstantin Pätsi ning kindral Johan Laidoneri 12. märtsil 1934 sooritatud riigipööre ennetamaks vapside võimuletulekut ning Pätsi huvist võimu enese kätte koondada. 12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K. Päts veretu sõjaväeline riigipöörde, et takistada Eesti Vabadussõdalaste Liidul uue põhiseaduse alusel autoritaarse riigi rajamast. Samas jättis K. Päts jõusse põhiseaduse ja valitses selle järgi autoritaarset võimu kasutades ise. Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast Riigikogu kokku ei kutsutud ja Eestist sai üheparteiline riik. Tunnistades 1934. aasta põhiseadusest tulenevaid ohte demokraatiale, algatas riigivanem Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse ettevalmistamise. Ettevalmistused riigipöördeks toimusid tiheda saladuskatte all, torkamata tavakodanikule millegagi silma. Lisaks Pätsile ja Laidonerile olid pöördega
normeerimine ilma sanktsioonide kehtestamata. Haldusõigus – üks suuremaid ja mahukamaid õigusharusid just reguleeritavate ühiskondlike suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib riigi täitevkorraldavat tegevust sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Haldusõigus reguleerib suhteid riigiorganite vahel, samuti riigivalisemis organite ja kodanike vahel. Siin kasutatakse autoritaarset meetodit. Finantsõigus – reguleerib suhteid, mis tekivad riigiorganite rahandussuhetes. Nt eelarve kehtestamine ja vastuvõtmine, riigivahendite kulutamis ekorra kehtestamine, maksude sissenõudmise kehtestamine. Finantsõiguse üldised põhimõtted on kehtestatud põhiseaduse kaheksanadas peatuükis ja riigi eelarve seaduses, maksukorralduse seaduses, krediitasutuste seaduses jne. Meetodiks on autoritaarne meetod. Karistusseadustiku järgi jaotatakse kuritoed ja väärtoed.
tugeva mängiva koosseisuga. Eesti Riiklikul sümfoonial on see juba 83.hooaeg. Kunagi oli Eesti Riiklik Sümfooniaorkester väike raadioorkester, kuid nüüdseks on ta kasvanud Eesti esindusorkestriks. Kindlasti tegi ka suure töö dirigent Olari Elts, kes tundus mulle igatepidi väga tugeval tasemel olevat. Olari Eltsi dirigeerimisstiili tunnusjoontena on esile tõstetud teravalt fokuseeritud energiat ja autoritaarset kontrolli. Üldiselt jäin ma kontsertiga rahule. Eriti hästi jäin ma rahule Hector Berliozi teostega ja tema loominguga, mis mulle väga meeldis. Pettuma pidin ma kahjuks Maurice Raveli loomingus, kuna need lood, mida ma sellel kontserdil kuulsin ei olnud kohe üldse minu maitse. Ta looming oli isegi natukene imelik minumeelest. Kuid see pisiasi ei torganud mulle nii väga Hector Berliozi tasemel teostest silma.
Arutlus ,,Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?" Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Eristatakse autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri. Dikta- tuuriga kaasneb range kontroll kodanike arvamuse avalduse üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine (ka inimeste represseerimine ja hävitamine). Demokraatia on valitsemisvorm, kus võimul on rahvas. Eristatakse liberaalset ja sotsiaaldemokraatiat. Demokraatliku korra määratlemisel on aluseks rahva osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanike õiguste ja vabaduste olemasolu.
X loeng: eestvedamine 1. Mis on eestvedamine? 2. Millised on põhilised 3 eestvedamisteooriate gruppi? 3. Mis on erilise isiksuse teooria? 4. Kirjeldage lühidalt Hershey Blanchardi mudelit (pikk küsimus) 5. Kirjeldage eestvedamise protsessi 6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey Blanchardi ja Blake Mountoni mudelid? 7. Millised on põhilised eestvedmisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? (eksamil küsin nt: kirjeldage autoritaarset juhtimisstiili) XI loeng: motiveerimine 1. Milline on motiveerimise definitsioon? 2. Mis on motivatsiooni olemus? 3. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat 4. Nimetage vähemalt kaks protsessiteooriat 5. Kes oli Abraham Maslow? 6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda (pikk küsimus) 7. Kirjeldage Herzbergi teooriat lühidalt XII loeng: inimressursi juhtimine 1. Millised on inimeste kui resurssi eripärad? 2. Mis on inimressursi juhtimine? 3
Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulutati sellesse oma ameti poolest ja osa sellest määrati presidendi poolt. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president, kelle usaldus valitsuse vastu oli määrav. Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti valimisõiguse vanusetsensuursust 20 eluaastalt 22-le. Piirati kodanikuvabadus. Vaatamata näiliselt demokraatlikumale iseloomule, võimaldas põhiseadus jätkata autoritaarset valitsemist. 5) ,,Juhitav demokraatia". Valimised Riigivolikokku ühendati EV 20.aastapäeva pidustustega. Isamaaliidu ja Riikliku Propaganda Talituse initsiatiivil moodustatud Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks, seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati 1 igas valimisringkonnas. Tänu enamusvalimiste põhimõttele pääses Riigivolikogusse vaid 16 opositsionääri. Et parlamendi mõlemad kojad ja kohalike omavalitsuste esindajad esitasid vaid 1 presidendikandidaadi, siis jäid
1933. aasta põhiseaduse esialgne analüüs poliitiliste režiimide mõõtesüsteemi Polity parameetrite alusel näitab, et selle rakendamine ei oleks iseenesest tähendanud Eesti muutumist ebademokraatlikuks. 20 See 15 Eesti ajalugu VI, lk. 93. 16 Martti Turtola. President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed. Tallinn: Tänapäev, 2003, lk. 135. 17 Eesti ajalugu VI, lk. 87. 18 Peeter Kenkmann. Kas 1933.aasta põhiseadus lubas autoritaarset valitsemist? Tuna, 2009, nr. 3, , lk. 2. 19 M. Turtola. President Konstantin Päts, lk. 144. 20 J. Valge. Eesti Ekspress: Eesti erakonnad toetasid Pätsi-Laidoneri riigipööret. 05.09.2008 4 jällegi toetab arvamust, et demokraatia kaotati siiski Konstantin Pätsi isiksuse tõttu ning mitte 1933. aasta põhiseaduse tõttu. Kuigi on kindel, et faktiliselt kaotas Eesti demokraatia 1934
Ajaloo kontrolltöö Küsimused: 1. Milles väljendus demokraatlik laienemine pärast esimest maailmasõda? 2. Iseloomusta üht demokraatliku riiki (USA, Inglismaa, Saksamaa). 3. Millised olid 1929-1933 aastate majanduskriisi põhjused? 4. Dawes plaan. 5. Mis iseloomustab autoritaarset diktatuuri? 6. Mis iseloomustab demokraatlike riikide ja diktatuuririikide majandust, ühiskondliku elu ja poliitikat, kultuuri ja ideoloogiat? 7. NSV Liit (Lünktest). 8. Itaalia ja Saksamaa (Allikaülesanded). Vastused: 1. a) sõja võitnud demokraatlike riikide autoriteedi kasv ja demokraatliku riikide arvu suurenemine sõja järel järsult. Uued riigid valisid demokraatia.
valitsustes välisminister ning mitu korda ka peaminister. Nagu ikka, kutsuti Jaan Tõnisson riigitüüri juurde siis, kui olukord kõige raskem. 1932.aastal valitses Eestis ränk majanduskriis, mis suurendas poliitilisi pingeid ja tekitas igatsuse "kõva käe" poliitika järele. Jaan Tõnissoni valitsuse valusad otsused viisid Eesti majanduskriisist välja, kuid viisid tema isikliku populaarsuse täielikku madalseisu. 1933.aasta rahvahääletusel eelistas rahvas autoritaarset põhiseadust ning K. Päts haaras võimu enda kätte. Eestis algas nn. vaikiv ajastu. Uues olukorras tõusis Jaan Tõnisson demokraatliku opositsiooni liidriks. See tõi kaasa tema ajalehe "Postimees" võõrandamise valitsuse poolt, kuid seegi ei suutnud J. Tõnissoni suud sulgeda. 1938.aastal korraldatud pooldemokraatlikel valimistel valiti Tõnisson suure ülekaaluga Riigikogusse, kus ta jätkas võitlust demokraatia täieliku taastamise eest.
tagasi. Modernsuseni on üksainus tee ja see on liberaalne. valgustusajaga seotud, samuti seotud juudikristliku maailmavaatega • Mis on „Bushi eksitus“? Kuidas seletada et suurriigi riigijuht sedalaadi eelarvamust jagab? "kui meie jaoks ilmselgeld baastõed kehtivad meie puhul, siis kehtivad need kõigi puhul." kesk aasias on palju ühiskondi kus on palju prioriteetsemaid asju kui isikuvabadusi, mõned seavad esikohale stabiilsuse ja väärtustavad tugevat, koguni autoritaarset juhti rohkem kui isikuvabadust. Seega eksibBush, kui arvab et kõik inimesed maailmas ülistavad isiklikku vabadust sama palju kui enamik ameeriklasi. Inimesed, kes on tunda saanud tuhandete hukkunutega sõdu, hindavad enamasti stabiilsust ja korda. • Milles seisnev võimalike demokraatia eeskujude positiivne ja milles nende negatiivne mõju? ä positiivne on, et iga ühiskond ei pea tingimata leiutama oma mehhaanilist ja
-Vapside juhid arreteeriti, toetajad vallandati riiklikelt ametikohtadelt. -Toimus puhastustöö riigiaparaadis. 8. Vaikiv ajastu -1934 a. Päts ja Laidoner alustasid oma võimu kindlustamist. -K.Einbund määrati siseministriks ning peaministri asetäitjaks. -Valimised lükati edasi ning senised valimistoimingud tühistati. *Riigikogu ei kutsutud enam kokku, ent ei saadetud ka laiali vaid n-ö ''vaikiv ajastu'', hakati sisse tooma autoritaarset valitsuskorda. *Erakondade keelustamine-nende asemele Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. *Loodi kutsekodasi, millegi taheti ära hoida streike. *Trükitoodete tsensuur *Kampaaniad: nimede eestistamine(halvakõlalised, saksa-vene pärased), kodukaunistamine,rahvuslippude soetamine. *Riiklik Propaganda Talitus, et kiita ennast. 1935 a. -Demokraatlik kord oli asendunud autoritaarse diktatuuriga. 9. „Juhitava demokraatia“ periood
küündinud isegi kuue kuuni. See aga sundis valitsusel kehtestama üleriigilist kaitseseisukorda. Valitsuse abinõud tähendasid vaid näilist meeleolude rahunemist tegelikkuses langes valitsuse autoriteet veelgi ning astutud sammudesse suhtuti varjamatu halvustusega. Asjad läksid aga veelgi hullemaks, kui riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada 1934. aastal 12. märtsil sõjaväelise riigipöörde. Sügisel algas Vaikiv ajastu, mis kujutas endas sisuliselt autoritaarset diktatuuri. Rahvas hoiti poliitikast eemal, otsused võeti vastu kitsas ringkonnas. Ajakirjandus allutati tsensuurile, mis kulmineerus sellega, et lõpuks puudus igasugune avalik arvamus. Rahva elatustasemele mõjus halvalt 1940. aasta novembris teostatud rahareform. Teiseks asjaoluks oli kindlasti olukord mujal maailmas ja Euroopas. Sõlmiti Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP), toimus Talvesõda ning II Maailmasõda. Eestlasi mõjutas kindlasti
Lastelt oodatakse eakohast käitumist, sõnakuulelikkust ja kohusetunnet. Vanemate roll on olla armastavad, julgustavad, last juhendavad ja selgitavad oma käitumist. Lapsi kiidetakse kui ka laidetakse. Autoritaarne kasvatus- Laste maailma ja vajadusi tunnustatakse vähe. Nõutakse sõnakuulelikkust, on tugev kontroll ja pärsitakse iseseisvust. Kasvatus on külm ja jäik. Lapselt oodatakse vaid allumist ja laps on vanemast sõltuv. Autoritaarset kasvatust iseloomustab lapse kamandamine, kritiseerimine ja halvustamine. Lapsel puudub asjadest oma arvamus. Mittesekkuv kasvatus- Sellist kasvatusvormi iseloomustab mittenõudliku kasvatusu kombineeritus ükskõikse või eemale tõukava käitumisega. Kodus puuduvad reeglid ja kontroll, vanemad on ükskõiksed, emotsinaalselt külmad ja endassetõmbunud. Lapsel tekivad puudujäägid kiindumisvõimes, tunnetuses, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus.
varjatult töötajaid manipuleerida. (Karthick 2010, p 124) Autokraatlik juhtimine on tuntud ka kui autoritaarne juhtimine. Sellises juhtimisstiilis võtab juht otsustamise enda peale. Töötajad teevad nii, nagu neile öeldakse. Juhtimine ei pruugi nii efektiivne olla, sest töötajad on tihtipeale informeerimata otsustest, mis ettevõttes vastu võetakse, nad on ebakindlad ja kardavad autoritaarset juhti. Uuringud on näidanud, et juhtimisstiili eelised võivad olla, et töötajatel tekib tugev motivatsioon saada juhilt tunnustust, ettevõttes võetakse kiiresti otsused vastu, sest üks inimene otsustab ning ajakulu on väike, mõnedele töötajatele meeldib rangete reeglite järgi töötada. Samas võib juhtimisstiili nõrkuseks olla, et töötajatele ei paku kontroll ja
käitumine). 5. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu, esineb käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik. on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. annab antud suhtlus liigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja vastavad kohustused.
Autotiteetse kasvastusstiiliga arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi ja seda iseloomustab lapse aktsepteerimine ja osavõtt tema tegemistest, mõistlik kontroll ning eakohase iseseisvuse võimaldamine. Arvatavasti ongi just autoriteetne kasvastusstiil kõige tõhusamaid, sest autoriteeti käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab ja arvestab kõiki norme, käitub viisakalt ning kel pole alaväärsustunnet. Autoritaarset kasvatusstiili iseloomustab omakorda aga jäik kontroll ja karmid reeglid, mille eiramine toob kaasa karistuse. Sellise kasvastusstiiliga seostub mitmeid probleeme. Lastel ei teki peres tavaliselt usaldust, lähedust ega sõprust ning murdeeas võidakse hakata mässama, tarvitama alkoholi ja narkootikume ning sattuda kuritegelikule teele. Kuna reeglid on kindlalt vanemate poolt paika pandud, siis ei õpi laps ise tegema otsuseid. See pärsib seda, et laps
Nende alla loetakse kõik toimed, mis suurendavad ühiskonnaliikmete teadlikkust, mille tõttu avardub silmaring ja kasvab orienteerumisvõime. (Lauristin, Vihalemm 1980 : 25 jj) 2. Põlvkonna isiksuse teabeväljad 2.1. Ühiskondlik-ajalooline taust Stalini aeg 1934a. kuni ajani, mil mu vanaema sündis (1938a.) valitses Eesti poliitilises elus nn vaikiv ajastu. Seda perioodi iseloomustab parlamentaarse demokraatia lammutamine ja järk-järgult hakati sisse seadma autoritaarset valitsuskorda. Riigivalitsemine läks Pätsi, Laidoneri ja siseminister Kaarel Eenpalu kätte. (Ajalugu Estonica www.) Riik kontrollis kõikvõimalik elualasid. Näiteks ajakirjandust. 1938. aastal kehtestati trükiseadus, mis piiras sõnavabaduse. Selles seaduses sätestati, mida võis ja mida mitte kirjutada. Käsud ja keelud ajakirjanduses olid mõeldud eelkõige riigipeade endi võimu ja privaatsuse kaitseks. Näiteks oli keelatud kirjeldada Konstantin Pätsi ja tema sugulaste eraelu
sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnorm Õigusnorm on riigilt lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm lähtub riigilt, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu (esineb käsu või keeluna); Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga, teda kaitseb riik. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Riigi ja õiguse seosed Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest ühelt poolt annab riik temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu ja teiselt poolt väljendub läbi õiguse riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend,
Rahvas hakkas unistama kõva käega juhist 2. Mussolini võimuletulek- Itaalias oli majanduskriisi tulemuseks fasistliku riigi lõplik väljakujunemine. 1922.aastal korraldas Mussolini demonstratsiooni kuningas Vittorio Emanuelle III-le, kus nõudis valitsust endale. Kuningas kuulutaski Mussolini peaministriks. Kui sai ametisse, kehtestas diktatuurivõimu. Nimetas end kuningaga võrdseks. Kommunistid ja teised vasakpoolsed suruti maha, autoritaarset natsionalistlikku võimu tugevdati. Itaalia muutsid nad samm-sammult totalitaarseks fasistlikuks diktatuuriks.Mussolini lubas rahvale korra majjatoomist, majandusliku heaolu ja koguni Rooma impeeriumi aegse hiilgus taassündi. Kuna lubas kõigile kõike, muutus ta väga populaarseks rahva seas. 3. Mussolini sisepoliitika- Kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. Kõik ajalehed range tsensuuri all. Keelustatikõik poliitilised erakonnad
üle miljoni inimese. Hispaania pärast kodusõda ja diktatuur (Sisepoliitika, välispoliitika ja majandus) Uus natsionalistlik riik, mis tekkis vabariigi asemele Kodusõja lõpus, kuulutati välja juba kodusõja ajal 1937. aasta aprillis ning selle juhiks sai Franco, kelle võim toetus kolmele institutsioonile: kirikule, armeele ja Falangi parteile. Franco valitsus kujutas endast konservatiivset ja autoritaarset reziimi. Repressioonide, mille eesmärk oli vabastada Hispaania süsteemidest ja ideoloogiatest, õigustamiseks anti välja seadusi, mis polnud suunatud üksnes vabariigi toetajatele, vaid ka teatud seisuste ja piirkondade identiteedi vastu. Hispaania allakäigu alguseks loeti 18. sajandi valgustuspoliitikat ning peamisteks vaenlasteks olid kommunistid, juudid ja vabamüürlased. Nende elu, kes Franco reziimi ei toetanud, oli ahistav: puudus igasugune sõna- ja usuvabadus.
ning mitu korda ka peaminister. Nagu ikka, kutsuti Jaan Tõnisson riigitüüri juurde siis, kui olukord kõige raskem. 1932.aastal valitses Eestis ränk majanduskriis, mis suurendas poliitilisi pingeid ja tekitas igatsuse "kõva käe" poliitika järele. Jaan Tõnissoni valitsuse valusad otsused viisid Eesti majanduskriisist välja, kuid viisid Jaan Tõnissoni isikliku populaarsuse täielikku madalseisu. 1933. aasta rahvahääletusel eelistas rahvas autoritaarset põhiseadust ning 1934. aastal haaras K.Päts võimu enda kätte, peatades peagi nii poliitiliste erakondade kui parlamendi tegevuse ning piirates kodanikuvabadusi. Eestis algas nn. vaikiv ajastu. Vaikiv Ajastu tõi kaasa Tõnissoni poliitilise renessansi. Kui algul oli ta kannatlikult Pätsi poliitikat pealt vaadanud, siis peagi hakkas ,,Postimees" järjest tugevamalt nõudma demokraatlike traditsioonide austamist. 1935. aastal asus ,,Postimees" Pätsi valitsuse vastu, millele järgnes
Diktatuurid: Fasistlik Itaalia, Natsionaalsotsialistlik Saksamaa, Nõukogude Venemaa (vt vihikust tabelit) Mil määral tulenes diktatuuride esiletõus Esimese maailmasõjaga lahendamata jäänud probleemidest? Diktatuurid tekkisid, kuna pettuti Versailles' süsteemis, mis kehtestas ebaõiglased riigipiirid, Ims kaotajariigid solvusid, Ims võitjad arvasid, et on vähe saanud raha ja võimu Võrde demokraatlikku Eesti Vabariiki ja autoritaarset EV kahe maailmasõja vahel! DEMOKRAATLIK EV *23. aprillil 1919 pandi kokku üldvalimiste teel moodustunud Asutav Kogu. *Asutav kogu võttis 15. juunil 1920. vastu esimese põhiseaduse. *Põhiseadus pidas silmas demokraatlikkust ja liberaalsust, laialdasi kodanikuõigusi- ja vabadusi. *Kõrgeim võimukandja rahvas, kes viis oma võimu läbi rahvahääletuste või -algatuste kaudu. *Seadusandlik võim 100liikmelisel ühekojalisel Riigikogul, täidesaatev võim Vabraiigi
Samuti polnud vanemlike kasvatusstiilide puhul tegemist ainult ühe stiiliga. Kohati oli tegu asjasse mittepühendunud ehk hooletute vanematega – nii kontroll, kui soojus on madal. (Baumrind 2008, Karton 2015). Toomas ei saanud kordagi tunda, et ta oleks normaalses peres, kus temast hoolitakse. Isa jõi kogu aeg ja pahandas poisiga. Teda ei huvitanud, mida poiss vabal teeb ja kuidas tal koolis läheb. Ka ema ei hoolinud Toomasest, ta polnud talle isegi helistanud. Samas oli märgata ka autoritaarset ehk kuulekust nõudvate vanemate mudelit – isa kogu aeg käskis poisil tööle minna, kuid oli samal ajal ükskõikne kõige muu suhtes (Baumrind 2008, Karton 2015). Autoritaarsetest kodudest pärit lapsed saavad koolis küll hästi hakkama, kuid nende enesehinnang on madalam ning depressioonitase kõrgem. Toomas oli küll tugev koolis, kuid tema enesehinnang oli madal. Ka Anna ema ja isa puhul oli tegemist kuulekust nõudvate vanematega. (Baumrind 2008, Karton 2015)
sotsiaalseid norme. Õigusnormid on samuti üldise iseloomuga reeglid, mis on suunatud teatud ühiskonna suhete reguleermiseks. Õigusnorm on siin ära määratud sotsiaalse,majandusliku tippmuutuja. Õigusnorm on ka rida spetiifilisi tunnuseid ja nende abil eristame õigusnorme teistest sotsiaalsetest normidest. Esimeseks spetsiifiliseks tunnuseks on see ,et õigusnorm lähtub alati riigist ja kannab st. autoritaarset iseloomu. Esineb kas käsu või keeluna,toetub riigivõimule. Õigusnorm esineb ka ettekirjutises, kuidas võib käituda ja kuidas mitte. Teiseks spetsiifiliseks tunnuseks on see,et õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
kui erinevad tlgendused sellest. Tihti nhakse teooriat X kui negatiivset nidet ja teooriat Y kui positiivset nidet. Oma teooria tegeliku olemuse selgitamiseks toob McGregor vlja jrgmised punktid: Teooria X ja teooria Y on lihtsalt eelduste grupid, mida tuleb tegelikkuses kontrollida. Need ei ole soovitused juhtidele, millist strateegiat kasutada. Peale selle, teooriad X ja Y on intuitiivselt tuletatud ja ei baseeru empiirilistel uuringutel. Teooriad X ja Y ei eelda vastavalt autoritaarset ja demokraatlikku juhtimisstiili. Autoritaarne stiil vib tekitada ttajates vastuseisu ning vga demokraatlik juhtimine vib lppeda kaosega. Efektiivne juht peab kohandama oma kitumist konkreetse situatsiooniga ettevttes. McGregori ksitlust ei saa vaadelda pideva skaalana, mille otspunktides on teooriad X ja Y. Tegemist on kahe tiesti erineva suhtumisega inimestesse. Teooria Y ei ole argument autoritaarse juhtimisstiili vastu, vaid vimu
25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides?vajalik käitumismudel tuleb anda adekvaatselt edasi selle lugejatele. 26. Mis on õigusharu?on õigusnormide kogum,mis moodustab iseseisva osa õigussysteemist ja millega reguleeritakse ryhma yheliigilisi yhiskondlikke suhteid.nt tööõigus. 27. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. 28. Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest?on juriidiliste vahendite kogum,mida kasut yhiskondliku suhte reguleerimisel kõige efelktiivsema tuelmuse saavutamiseks.autonoomne meetod on eriti ilmne varaliste suhete reguleerimisel,autoritaarne aga riigivalitsemise valdkonnas. 29. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? On õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 30
aastate teine pool oli Eesti majandusele taas edukas, peamisteks väljaveokaupadeks olid põllumajandussaadused; kaubanduspartneriteks aga Soome, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia. [http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajalugu#V.C3.A4lispoliitika_.281918.E2.80.931939.29] 2.4 Teine põhiseadus ja riigipööre Teostamatu demokraatia tingis rahva pettumise demokraatias ja viis Riigikogu autoriteedi äärmiselt madalaks. Loomuliku reaktsioonina kogusid populaarsust nn. kõva käe teooriad ja autoritaarset valitsemiskorraldust propageerivad liikumised. 1932. aastal pandi rahvahääletusele kaks põhiseaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli piirata rahvaesinduse volitusi, suurendada valitsuse võimu ja luua reaalset võimu omav riigipea institutsioon. Paraku kukkusid mõlemad põhiseaduse eelnõud rahvahääletusel läbi. Seevastu sai kolmandal rahvahääletusel 1933. aastal toetuse Eesti Vabadussõdalaste Liidu poolt esitatud põhiseaduse eelnõu, mis hakkas kehtima 24. jaanuaril 1934. aastal.
tema oletavaid omadusi. Sellega aga takistatakse lape eakohast arengut ja laps jääb pidama varase lapsepõlve psüühilisse faasi. Edaspidi on tal raske toime tulla igapäevaeluga, kus nõutakse piiridest lugupidamist. (samas:25) Järgnevalt tuleb korduvalt juttu sellest, et täiskasvanud peavad lastele piire kehtestama. Esmapilgul tundub see pühaduse teotamisena. Paljud vanemad võtavad piiride kehtestamist kui armastusepuudust, külma autoritaarset käitumist ja lapse halvustamist. (26.lk) Lapsi peab alati hellalt kohtlema. Tingimata vajavad lapsed armastust. Seda saab väljendada kehalise kontakti kaudu, lapse vanusele vastavalt teda kallistades, sülle võttes või pead silitades. Lapse normaalse kognitiivse arengu jaoks on hädavajalikud ettelugemine ja temaga koos mängimine. (28.lk) Kindlad piirid ja armastus üheskoos võimaldavad eluks vajalikel oskustel välja areneda. (samas:28)
käitumine). Sotsiaalseid norme võib laias laastus jagada kahte rühma Õigusnormid Õigusvälised normid (tava, moraali, korporatsiooni, religiooni jne) Õigusnormi mõiste ja liigid Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. ...Ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu, esineb käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. Õigusnorm annab antud suhtlus liigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja vastavad kohustused. Õigusnorm on formaalselt määratud reegel, st õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigus allikas e fikseeritud õigusakt.
Meie südamed ja meeled on täidetud leegitseva vaimustusega, meie pilgud on selged, meie tahe terasene. Teame tulevik kuulub meile, kes elame, töötame ja võitleme punaste lippude all. A. U i b o Millise sõnumi võis Stalini kõne anda Lääne-Euroopa lugejatele? - Sõjakuulutuse, et Nõukogude Liit on kõigeks valmis ja tõestanud ennast maailmale. Leia kõnest väljendid ja mõtted, mis annavad märku autoritaarsest võimust. - Autoritaarset võimu väljandab see kui väga ta ülistas Nõukogude Liitu, kõik muu mis on teistsugune ning väljaspuul tema riiki oli halb ning vale. Näiteks võib tuua koha, kus ta ütles, et nõukogude ühiskondlik vorm on osutunud eluvõimelisemaks ja kindlamaks kui mittenõukogude ühiskondlikvorm. Muidugi kirjeldab tema autoritaarset võimu ka tema iseloomustus Punaarmee kohta ning tema uhke sõjatoodangu ette lugemine. Katked Harry S. Trumani kõnest USA kongressi ees 12. märtsil 1947
Alamkoda koosnes 80-st rahva poolt valitavast saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed. Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur. Kolm aastat autoritaarset reziimi sundis rahvast ja poliitikuid ümber hindama oma riigiõiguslikke vaateid. Algas teatud tagasiliikumine demokraatia ja riigivõimu suveräänsuselt rahvasuveräänsuse suunas. Majanduselu elavnemine ja sisekorra stabiliseerumine tõid kaasa vabadussõjalaste liikumise vaibumise. Valitsevas ringkondades küpses idee riigi põhikorra edasisest täiustamisest ning selleks Asutava Kogu sarnase institutsiooni kokkukutsumisest. 1936. a
annaabi.ee 
