Demokraatia küsimused seminar 5 (0)

Küsimused Seminar 5.
Tekstidele
Ptk. 5. Demokraatia instrumentaalne ….väärtus

• Mis on mõiste „instrumentaalne“ sisu?
  

See tähendab, et demokraatia kui väärtus ei ole olemuslik vaid instrumentaalne ehk siis see tähendab et demokraatia panustab teiste väärtuste teostumisse (nagu armastus, tõde, õiglus) ehk siis demokraatia on istrumendiks teiste väärtusteni jõudmiseks ühiskonnas.

• Kas jõukus toetab demokraatiat või demokraatia jõukust? Miks nimetab autor seda muna-kana dilemmaks? Kui see dilemma on üldisem, mis võiks olla selle juureks?
  

No sest võib väita, et lääne ühiskonnad on heal järjel tänu demokraatiale, ning saab äelda ka vastupidi et võib oolla viib jõukus demokraatiani..
See on vastastikus seoses, võib väita nii seda, et tänu demokraatiale on demokraatlikud riigid jõukamad ja paremal elujärjel...teisest küljest v’ib väita et just jõukus viib demokraatiani, et majanduslikult olime kindlustatud ja siis hakatigi tegelema rohkem eneseväljendusliku poolega ja eneseteostusega.... kana muna dilemma ongi sellepärast et puudub kindel vastus ...vastus sõltub inimese uskumusest ja maailmavaadest
Ptk.6. Demokraatia kontseptsioon..

• Milles seisneb Marxi determinism (ka demokraatia käsitluses? Milliste ajaloo ja kultuuritraditsioonidele toetub progressiivne ajaloodeterminism?
  

Marxi determinism: tööstuslikult arenenud maa ainult näitab vähem arenenud maale tema enda tuleviku pilti. ehks siis see on tendents mis toimub raudse paratamatusega. rohkem arenenud maad on vähem arenenud jaoks tulevikupildid. Ühiskonnad arenevad niisugust ajaloolist rada pidi. Ehk siis näiteks tänapäeva islamimaades on näha samu arengujooni mis euroopas kolm sajandit tagasi.
Modernsuseni on üksainus tee ja see on liberaalne .
valgustusajaga seotud, samuti seotud juudikristliku maailmavaatega

• Mis on „ Bushi eksitus “? Kuidas seletada et suurriigi riigijuht sedalaadi eelarvamust jagab ?
  

"kui meie jaoks ilmselgeld baastõed kehtivad meie puhul, siis kehtivad need kõigi puhul." kesk aasias on palju ühiskondi kus on palju prioriteetsemaid asju kui isikuvabadusi, mõned seavad esikohale stabiilsuse ja väärtustavad tugevat, koguni autoritaarset juhti rohkem kui isikuvabadust. Seega eksibBush, kui arvab et kõik inimesed maailmas ülistavad isiklikku vabadust sama palju kui enamik ameeriklasi. Inimesed, kes on tunda saanud tuhandete hukkunutega sõdu, hindavad enamasti stabiilsust ja korda.

• Milles seisnev võimalike demokraatia eeskujude positiivne ja milles nende negatiivne mõju? ä
  

positiivne on, et iga ühiskond ei pea tingimata leiutama oma mehhaanilist ja ühiskondlikku jalgratast sest teised võivad tutvustada oma saavutusi ja aidata vajadusel midagi üle võtta. Samas aga negatiivne on et võidakse sel viisil laenata ideid ja praktikat mis ei pruugi mujal toimida või mille ülevõtmiseks on tarvis teatud olulisi eeltingimusi.
Ptk 10. Loomulikust ja ebaloomulikust autoritaarsusest …

• Millise sisu anna autor sõnale „loomulikus“? Mis allikaist see tuleneb?
  

Mida arvaksid neist arutlustest nn loomuõiguslased? Oleksid nõus? ( Rousseau ?)
Autor kirjutab, et kui vaadata enamiku talletatud ajalooga ühiskondi, näeme, et see on paika pidanud terve inimtsivilisatsiooni jooksul ja mõnel juhul ka tänapäeval. Ehk siis autoritarism oli ammusest ajast olnud loomulikum kui inimõigused , ja see on ajaloos ka pikemaid perioode loomulikum olnud kui demokraatlik valitsus.
Ebaõiglus on loomulikum kui inimõigused
Ühiskondliku lepingu teooriast???
Autori kirjutab, et inimõigused on inimkonna pika evolutsiooniprotsessi, kultuuristumise ja tsivilisatsiooni tulemus. Inimõiguste loomulikuks pidamine on nõudnud tööd ja pidevat tähelepamu, selleks et nemad püsiksid.
ÜLT ütleb, et inimesed on oma loomusest enesekesksed ja võimuahsed ning inimesed nö sõlmivad ühiskondlikut lepingut ehk igaüks annab midagi oma õigustest ära

• Mida arvata nö loodusseaduste avastamisest ja sotsiaalsete seaduste konstrueerimisest?
  

inimõigused pole sama objektiivsed ja vääratamutd kui loodusseadused mis ootavad et teadlased neid avastaks ja siis ühiskonna hüvinguks kasutataks. inimõigused on ühiskondlikult konstrueeritud: subjektiivsed, muudetavad, ja kahjuks ümberpööratavad nagu näitab praegu sõda terrorismiga. need sõltuvad iniemstest, nende vajadustest , soovidesk ja võimedest, pirkonna ajaloost.

• Mida arvata nn arengurepressioonidest ? Kas need on õigustatud?
  

Nad tähendavad massilist tsiviil ja poliitõiguste tikkumidy ning ühiskondlikmsjsnduslike õiguste piiramist. Need ei aita kaasa riigisisesele ega rahvusvahelisele stabiilsusele ning ei ol vajalikud ka majandusarenguks. Töötab vaid sotsiaalse ja majandusarengu algstaadiumi kohta, kuid on ikka riskantsed sest võivad stabiilsust kõigutada
mõned represioonid võivad olla vajalikud ( neid on keeruline vältida, ) kui eesmärgiks on täita nn strukturaalne ülesanne ehk arengut takistavata institutsioondaalsete ba ühiskondlik kulluturiliste barjääride eemaldamine ning poliiitiline ülesanne - tagada vastavus arengubarjääridele. Eristame just majandusele vajalikke vältimatuid repressioone

• Millises ulatuses on autori arvates demokraatia puudumine õigustatud?
  

See on õigustatud selleni, kuni autokraatiatel on teatud faktorite tõttu oma kodumaal arvestatav legitiimsus. Sel juhul võib rääkida inimõiguste puudumisest mitte rikkumisest .
Autor räägib, et jõhkrad ja süstemaatilised inimõiguste rikkumised pole seotud arengukiirusega ning need arengurepressioonid mis tähendabad massilist tsiviiil ja poliitiõiguste rikkumist ning ühiskondlike majanduslike õiguste piiramist ei aita kaasa riigi sisesele ega rahvusvahelisele stabiilsusele ning ei ole ka vajalikud majandusarenguks.

• Milles on loomulike ja ebaloomulike autokraatiate erinevus?
  

loomulik tähendab et teatud spetsiiifiliste faktorite tõttu on neil oma kodumaal arvestatav legitiimsus. ning siis ebaloomulik on teistipidi

• Milles näeb ta nn ebaloomulike autokraatiate probleemi rahvusvahelistes suhetes?
  

mittedemokraatlik valitsuste püüe maailmas valitsevate ideede vastu võidelda võib viia karmide repressioonideni tuues ebastabilsuuseni maailmas