Nimetu (0)

AUTORITAARNE EESTI JA EESTI NSV: SARNASUSED JA ERINEVUSED
Autoritaarseks Eestiks võib pidada Eestit aastast 1934, kui Päts ja Laidoner teostasid riigipöörde ja lõpuks 40. aastat kui toimus Nõukogude okupatsioon ning Eesti muutus Eesti NSV-ks. Eesti NSV lakkas olemast 1988 aastal seoses Eesti NSV suveräänsuse deklaratiooni vastu võtmisega. Mõlemad olid sisult diktatuuri riigid, kuid mis olid nende sarnasused ja erinevused?
Kui võrrelda Autoritaarset Eestit ja Eesti NSV aegset kultuuri, siis võib leida nii erinevusi, kui ka sarnasusi . Üks suuremaid erinevusi oli see, et Eesti NSV ajal lahkus palju haritlasi, muusikuid, kirjanike läände, kuna kardeti Nõukogude võimu tagakiusamist. See on kurb, sest Autoritaarse Eesti aeg pani just väga suurt rõhku kultuuri arenemisele ja selle edasikandjate kihi tekitamisele. Sel ajal loodi palju seltse, kes mõnda kultuuriharu edendasid (inimesed tahtsid kultuuri edendada). NSV ajal suur osa kultuurist hävitati. See sõltus valitsusest, kui avatud ta uuendustele oli, kuid kindel oli see, et täieliku vabadust loometöös ei olnud. Hävitati palju raamatuid, luulekogusid, suleti raamatukogusid ning kiusati neid taga. Kuna Eesti NSV oli välismaailmast eraldatud, siis ei saanud kultuur areneda ka lääne eeskujul, vaid pidi eeskuju võtma kitsast Nõukogude Liidust . Üks positiivsemaid sarnasusi vaadeldavatel aegadel oli see, et toimus Laulupidu vaatamata sellele, et mõningatel kordadel peeti see punaste lippude all. Veel oli sarnane see, et rahavas toetas pidevalt kultuuri arengut. Neile meeldis raamatuid lugeda, käia teatris, kontsertidel ja lugeda sellest mis toimus mujal maailmas. Iseasi oli see kui kergelt neile see võimaldati. Üks halvimaid sarnasusi kultuuri valdkonnas oli see, et Autoritaarses Eestis oli teatud loominguvabaduse piiramine. Inimesed ei saanud välja öelda kõike mida nad soovisid , eriti valitsuse kohta.
Ka majandus erines paljugi Autoritaarse Eesti ja Eesti NSV vahel. Autoritaarse Eesti ajal keskenduti peamiselt sellele, mis on Eestis kasulik toota ning mis eestlastele on vajalik. Vaatamata mõningale tööstuse arengule ei suudetud pakkuda konkurentsi lääne turgudel ning tööstuses keskenduti siseturu nõudlusele. Suurt rõhku pandi põllumajandusele. Populaarseks said näiteks meil toodetud või ja peekon. Nõukogude ajal aga ei huvitatud sellest, mis oleks kõige kasulikum Eesti NSV-le, vaid sellele, mis oleks kõige kasulikum Nõukogude Liidule. Selleks sai Eesti käsu Moskvast. Sarnasuseks oli veel see, et mõlemal perioodil olid majandusraskused ning inimesed elasid väga kokkuhoidlikult.
Veel erinesid need kaks riiki reformide mõistlikkuse poolest. Näiteks rahareformid. 1933 aastal teostati rahareform millega taheti tuua riik välja majanduskriisist. See ka õnnestus, kuid selle abil enamik vaesustusid, kuna marga ostujõud vähenes. Eesti NSV aegne rahareform ei mõelnud üldse mis ta toob inimestele kaasa. Nii oligi, et satuti ebasoodsatesse olukordadesse, kuna mujalt tulnud suure hulga rubladega inimesed olid meil soodsas olukorras ja väga jõukad. Võib öelda, et kuigi mõlemal riigil oli nii mõndagi sarnast, siis Autoritaarne Eesti oli palju vabam ning oma tegudes mõeldi eelkõige Eesti ja eestlaste huvidele vastupidiselt Eesti NSV’le.
Hendriko Gävgänen 12.M