Demokraatia ja diktatuur Eesti Vabariigis 1920-1934 (0)

Demokraatia ja diktatuur Eesti Vabariigis 1920-1934
Arutlus
Nagu paljudes riikides jõudis ka Eestis toimida 20 sajandi esimesel poolel nii demokraatlik riigikord kui ka diktatuur. Vene võimu alt vabanenud Eestis soovisid inimese demokraatliku vabariiki aga elu halvenedes hakkas levima arvamus, et Riigikogu õigusi on vaja piirata.
Aastatel 1920-1934 oli Eesti peamiselt demokraatlik. Poliitika kujundamises osalesid paljud erakonnad . Riigikogus olid esindatud ka vene ja saksa vähemusrahvuste parteid. Eestit juhtivate koalitsioonvalitsuste sisemised vastuolud tegid aga valitsused nii ebastabiilseks, et valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. Paljud leidsid , et sagedased valitsuskriisid ei ole normaalsed ning leidsid, et valitsus ei suuda nii lühikese aja jooksul oma plaane ellu viia. 1930. aastate majanduskriis halvendas eluolu tunduvalt ning mitmed arvasid et karmim käsi riigijuhtimises parandaks olukorda. Sooviti laialdaste õigustega riigipea ametikohta. Seda nõudsid eriti jõuliselt vapsid .
Vältimaks vapside võimule pääsemist teostasid Laidoner ja Päts sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vapside organisatsioonid , keelustati meeleavalduse ning lükati edasi valimised. Kehtestati range kontroll ajakirjanduse, ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kirikute ja muude ühiskonnaelus tähtsate asutuste üle. Loodi ka riiklik ainupartei , mis on diktatuuride juures üks tähtsamaid tunnuseid. 1937. aasta põhiseadus tulenes riigijuhtide soovidest, kuna eelmist põhiseadust olid nad oma võimu teostades korduvalt rikkunud. Uue põhiseadusega loodi presidenti ametikoht, kellel oli õigus parlamendis vastu võetud seadusi takistada ning saata parlament laiali.
Eesti välispoliitika peamine eesmärk 1920. ja 1930. aastatel oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimateks ohuallikateks peeti Venemaad ja kolmekümnendatel ka Saksamaad. 1920. aastate algul üritati luua Balti liit kus kõik osalised oleksid osutanud üksteisele sõjalise rünnaku korral abi. Venemaa oli liidu loomisele tugevalt vastu. Balti liidu loomine ebaõnnestus suuresti tänu Leedu ja Poole konfliktile ja Soome tahtele kuuluda neutraalsete põhjala riikide hulka. Ainsaks liidu loomise sammuks jäi Eesti ja Läti vaheline kaitseliiduleping kuid sel polnud suurt kaalu kuna mõlemad oli väikeriigid. Ka muule rahvusvahelisele abile ei saanud kindel olla, sest demokraatlikud suurriigid hoolisid enda julgeolekust rohkem. Ka ei soositud eesti autoritaarset valitsemisvormi.
Eesti areng aastatel 1920-1939 oli küllaltki kiire. Majandus arenes jõudsalt. Maareform pani osaliselt aluse ka tänapäeva väiketaludele ning põlevkivitööstuse jõuline arendamine on ka tänapäeva majanduses nähtaval kui väga tugev ja maailmatasemel konkurentsivõimeline tööstusharu . Nagu juhtus väga paljudes teistes Euroopa riikides nii juhtus ka Eestis 1930. aastatel, et rahva rahuolematus ebastabiilse valitsuse suhtes kukutas demokraatliku korra ja asendas selle diktatuuriga. Omariiklusele sai saatuslikuks kahe sõjaka suurvõimu vahele jäämine ning seda ei aidanud vältida ka välispoliitilised püüdlused.