Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo KT kordamisleht (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on totalitaarse ühiskonna tunnused?
  • Kuidas need avaldusid?
  • Mille poolest on Stalini ja Hitleri tegevus võimu kehtestamises sarnane?
  • Millised olid Mussolini õpetuse põhiseisukohad?
  • Kummale sobiks loosung "kes ei tööta see ei söö" ?
  • Millised NEP põhimõtted aitasid kaasa riigi majanduslikku olukorra paranemise?
  • Mis iseloomustab Tänapäeva demokraatliku ühiskonda?
  • Mis ja kuidas soodustas demokraatia kriisi tekkimist?
  • Mis iseloomustab autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri?
  • Millised on totalitaarse ühiskonna tunnused?
    1)Võimul ainult üks partei ja üks ideoloogia.
    2) Juhikultus .
    3)Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi.
    4)Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest.
    5)Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega
    6)Valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks
    7)Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused
    Kuidas need avaldusid?
  • Itaalias
    1) 1925. Aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fašistliku diktatuuri kinnistamine
    2)Mussolinist sai duce , võimul oli ainult Benito Mussolini
    3) Nt ajalooõpikuid oli ainult üks. Ajalehtedes võisid ilmuda vaid fašismi meelsed artiklid.
    4)Kõik inimesed pidid teenima riiki, üksikisik ei olnud tähtis, tähtis oli vaid rahvus. Töölised jagati korporatsioonidesse
    5)Inimesi hirmutati kommunistidega, inimesi vahistati, inimesi saadeti koloonialaagritesse.
    6)Vallutati Abessiinia , Albaania.
    7) Inimesi jälgis salapolitsei
  • Saksamaa
    1)1933. Aastal kehtestati üheparteisüsteem. Võimule jäi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
    2)Võimul oli Adolf Hitler
    3) Sakslastel oli keelatud abielluda juudiga. Ajakirjanik ei tohtinud oma mõtteid avaldada.
    4) -
    5) Rahvast hirmutati juuditega, kommunistidega.
    6)Ehitati palju tehaseid ja vabrikuid, kus toodeti sõjarelvi.
    7) SS, millele allus veel lisaks Gestapo
    2. Mille poolest on Stalini ja Hitleri tegevus võimu kehtestamises sarnane?
    Mõlemad lõid ranged seadused, mis piirasid inimeste sõna- ja kodanikeõigusi. Samuti kõrvaldati vaenlased.
    3. Leia seoseid natside populaarsuse ja Versaille rahulepinguga sätestatu vahel.
    Natsid tahtsid tühistada Versailles rahulepingu, kuna see alandas neid ja nad tahtsid laiendada riigi piire.
    4. Millised olid Mussolini õpetuse põhiseisukohad?
    Tähtsaimal kohal oli rahvus. Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne.
    5. Too välja iseloomustavad jooned:
    1) sõjakommunismile -
    a) Enamik tööstusettevõtteid riigistati
    b) Talupojad pidid kõik vilja ülejäägid riigile andma. Selleks moodustati relvastatud toitlusarmee.
    c) Riigis kehtestati üldine sunduslik töökohustus
    d)Lühikest aega olid transport, teater, toit, korter jne tasuta
    2) uuele majanduspoliitikale (NEP) -
    a) Talupojad ei pidanud enam vilja riigile andma ning asendati kindlate maksudega
    b) Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust
    c) Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla
    Kummale sobiks loosung "kes ei tööta, see ei söö" ? Põhjenda.
    Uuele majanduspoliitikale, sest siis ei olnud enam niipalju tasuta asju ning ei jagatud tasuta sööki.
    Millised NEP põhimõtted aitasid kaasa riigi majanduslikku olukorra paranemise ?
    Osaline majanduslik vabadus
    6. Too näited: demokraatia laienemise kohta pärast esimest maailma sõda . Mil moel muutus naiste roll ühiskonna elus võrreledes varasemate aegadega?
    Paljud uued väikeriigid otsustasid demokraatia kasuks, k.a Eesti. Demokraatia laienes ka siseriiklikult . Naised said valimisõiguse.
    7.Mis iseloomustab Tänapäeva demokraatliku ühiskonda?
    1) Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises
    2)kodanikuvabaduste ning
    3)kodanikeõiguste olemasolu
    8. Selgita mis ja kuidas soodustas demokraatia kriisi tekkimist?
    Majanduskriis soodustas kriisi teket, kuna inimestel oli raske elu ja nad soovisid kindla käelist juhti kes lööks korra majja.
    9. Mis iseloomustab autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri?
    Autoritaarne:

    Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises.
    Totalitaarne:
    Totalitaarset ühiskonda iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste riikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamistega või surmalaagritesse saatmisega.
    10. Mis oli kollatiseerimse eesmärk (see kolmas sõna võib vale olla ma ei saa aru enda käekirjast
    11. Töö allikaga
    12. Õiged ja valed väited ( liberaalid , konservatiivid, kommunistid , fašistid)
    Prantsusmaa
    USA
    Inglismaa
  • Ajaloo KT kordamisleht #1 Ajaloo KT kordamisleht #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rafterman Õppematerjali autor
    9 klass, KT kordamisleht, 3-8 peatükk. Saksamaa, Itaalia, natsid jms

    Sarnased õppematerjalid

    Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid
    11
    doc

    Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

    osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM ­ Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA ­ Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM ­ Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM ­ Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. 1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik

    Ajalugu
    Ajalugu Hitler
    2
    doc

    Ajalugu Hitler

    1. Kuidas ja miks koguvad natsid poolehoidu ja saavad võimule? (lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julgeolekuametid (näiteks Gestapo

    Ajalugu
    Kontrolltöö küsimuste vastused
    3
    doc

    Kontrolltöö küsimuste vastused

    Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid ­ Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid ­ Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga. · Juht toetus

    Ajalugu
    Diktatuur- demokraatia- fašism- natsism
    4
    odt

    Diktatuur , demokraatia , fašism , natsism

    abivajajaid, rikastele pidi kehtestama suuremad maksud ja kasutama seda raha kõigile võrdsete tingimuste loomiseks, lõppeesmärgiks oleks sotsialism ehkühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. · peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail ­ nimetus, selgitus, · Kommunistid ­ nende arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Ajaloo liikuma panevfaks jõuks oli nende meelest klassivõitlus vaeste tööliste ja talupoegade ning kapitalistide ja mõisnike vahel. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsuse kehtesdada ning kõik ,kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Fasistid ning natsionaalsotsialistid ­ meelepäraseim juhtimisviis oli hirmuvalitsus. Nad ülistasid oma rahvust

    Ajalugu
    Diktatuuri teke 20-sajandil
    2
    odt

    Diktatuuri teke 20. sajandil

    Mis on demokraatia ja mis on sellele iseloomulikud jooned? Demokraatia on rahvavõim, mida iseloomustab: 1. Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. 2. Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Mis on tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920-30? USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Mis olid peamised demokraatlikud liikumised Euroopas? Liberalism ­ Uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism ­ Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega. Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism ­ klassivõitlus ­ vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism ­ Peamiseks oli oma rahvuse

    Ajalugu
    Ajalugu
    3
    rtf

    Ajalugu

    Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu rohkem kui sada uut se

    10.klassi ajalugu
    Ajaloo kontrolltöö
    3
    doc

    Ajaloo kontrolltöö

    NB! Mina ei vastuta teie hinde eest, ega spikerdamise süüdistuste eest. Palun mitte kõiki vastuseid sõna-sõnalt pähe õppida, lihtsalt oleks kummaline, kui kõik tööd oleks samasugused. Ajaloo KT II rühm 1. Kes on pildil? Lisaks kirjuta ka partei, mille eesotsas ta oli ja riik, mida ta juhtis. Vladimir Lenin, kommunistlik partei, Venemaa Jossif Stalin, kommunistlik partei, Venemaa Adolf Hitler, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Saksamaa Benito Mussolini, Rahvuslik Fasistlik Partei, Itaalia Pilte vaadake õpikust. 2. Kellest käib jutt? 1. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena,

    Ajalugu
    Ajalugu 9 klass pt 5-8 - Venemaa-Itaalia-Saksamaa
    1
    docx

    Ajalugu 9.klass pt 5-8 - Venemaa, Itaalia, Saksamaa

    Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult- demokraatia kriisiks. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Töölisklass sai valimisõigusele võimu juurde,naised said valimisõigust- rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada..2.Sõja mõju. Paljudes riikides inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Selline võim sõja tingimustes tõhusaks riigi juhtimise vahendiks.Pärast rahu kehtestamist- kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks- lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised juhid saavutasid edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3.Pettumine Versailles' süsteemis- vihastasid sõja kaotajariike, mõningaid Antanti liitlasi ning ei arvestatud väike rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4.Majanduslikud raskused.

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun