Avaliku tegevuse võimalused olid peaaegu olematud, igasugune poliitiline tegevus keelati. Vabadussõjalastel oli aga kindel plaan riigijuhid kukutada ning 8. detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. Vahetult enne seda aga arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased. Enamus neist mõisteti vangi ning rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. 1937 kutsuti kokku Rahvuskogu, mis koostas uue põhiseaduse. Selle kohaselt sai Eesti riigipeaks laialdaste õigustega president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Uue põhiseadusega kaotati paljud rahvaõigused. Näiteks oli keelatud rahvaalgatus ning streigiõigus. Kuigi vaikival ajastul oli inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus piiratud ei olnud see aeg Eesti elanikele üdini negatiivne. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Kiire majanduskasvu eeldusteks oli soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni
IX. EESTI VABARIIK 1920 1940: 1. MAJANDUSE ARENG EESTIS 1920-1940: Eesti majandus arenes sellel perioodil (analoogiliselt muu maailmaga) tsükliliselt- majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Kuna Eesti majandus oli maailmamajandusega piisavalt seotud (läbi ekspordi ja impordi; väliskapitali osaluse Eesti majanduses ja rahvusvaheliste suhete mõjutegurite), langesid majanduskriisid kokku ülemaailmsete majanduslangustega. 1. Majandusliku tõusu aastad 1920-ndate esimesel poolel: · 1920.aastaks oli Eesti majandus raskes seisus; seda iseloomustasid: - Vananenud tööstuste sisseseade. - Eesti majanduse senine liigne seotus ja sõltuvus Vene turust.
õpilastele mitmeid soodustusi.1934-40 oli kutsekoolide õpilaste arv juba 13 000. Kõrgharidus seoses konkusseksamite sisseandmisega langes kõvasti üliõpilaste arv. Loodi uusi kõrgkoole nagu Tallinnna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Riiklik Lavakunstikool. Teadus Teadustöö olukord oli omariikluse algusaastatel suhteliselt kurb kuid hiljem hakkas olukord paranema Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Neile lisaks mitmeid samasihilisi asutusi. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Maailmamaine omandasid mitmed Eesti teadlased. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Kirjandus Proosalooming jäi esikohale. Seda aega on peetud isegi eesti romaani kõrgajaks, kuna olustikuline realism läks üle psühholoogiliseks realismiks, mille tõendiks on ka Tammsaare ja Ristikivi
Kool Nimi Klass Vaikiv ajastu Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus XX sajand oli Eesti jaoks küllaltki heitlik. Oli nii paremaid kui ka halvemaid aegu, mitu korda vahetus riigikord, samuti oli ka Eestis majanduses üsna raskeid aegu. Kuigi kahe maailmasõja vahel suudeti luua esimene Eesti Vabariik. Esimene Eesti Vabariik kasvas välja Esimesest Maailmasõjast ning Vene ja Saksa revolutsioonidest. Järsku olid väga nõrgaks jäänud kaks suurrahvast, kes mõlemad tahtsid Baltikumi koloniseerida. Vene tsaarivõim oli alates 1880ndaist aasast arendanud Eestis ja Lätis ulatuslikku venestamispoliitikat, sakslased - okupeerinud 1918. a algul kogu Baltikumi, ning hakkasid kavandama kiiret ja põhjalikku saksastumist. Saada suure vene või suure saksa rahva osaks oli eestlastele sügavalt vastumeelt.
Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP. · Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks.
Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP. Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. 1922 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks.
valimise kaudu. Tahtsid lõpetada erakondade rahva kulul elamise. Peale 1934. aasta pööret on olukord, aga sootuks vastupidine. Juhipositsioon läheb ühele grupile ning rahval puudub võmalus rääkida kaasa riigiasjades. Niisiis ei teostunud vapside ideoloogia ja seepärast ei saa väita, et 1934. aasta pööre oleks olnud vapsidele kasulik. Kuna eestil oli sellal kaks reaalset ohuallikat: Nõukogude Venemaa ja Saksamaa ning Eesti ei suutnud mõlemaga sõdida, tuli leida ühest neist liitlane. Vapside jaoks oli see Saksamaa. Seepärast nimetas Nõukogude Venemaa vapse fasistideks, kuigi vapse iseloomustas antimarkism, natsionalism ja proautoritaarsus, puudus neil juhikultus, militaarne allorganisatsioon, rassipuhtuse maania ja revolutsiooniline mentaliteet ning sihiks polnud totalitaarse dikatatuuri kehtestamine. Selline Nõukogude Venemaa suhtumine aitas, aga muuta rahvast vapside vastasteks ning oli suureks plussiks
Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstuslikult enam arenenumaid piirkondi 3
Kõik kommentaarid