Miks muutus 1934.aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord? (0)

Miks muutus 1934.aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord ?
2.veebruaril 1920. aastal kirjutas Eesti alla rahulepingule Venemaaga ning sai iseseisvaks. Sellega kaasnes soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik ning tõi kaasa meie tolleaegses vabariigis hulga muutusi, mis viisid valitsuskorra muutumiseni 1934. aastal. Mis oli selle peamine põhjus ning miks see juhtus?
Enne 1934. aastat puudus Eestis president . Riigivanem oli peaminister ja täitis ka presidendile omaseid kohustusi. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, kuna need olid muutlikud ja püsimatud, tekkisid sagedased valitsuskriisid . Valitsuskriise tauniti ning leiti, et valitsus ei suuda oma eesmärke täita. 1930.aastate alguses tekkinud majanduskriisis süüdistati Riigikogu. Tehti ettepanek riigikogu õigusi kärpida või leida president . Tuli muuta 1920.aastal Asutava Kogu koostatud põhiseadust, et tagada presidendile laialdane võim.
Eesti Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes tollal suurim poliitiline liikumine Eestis, nemad nõudsid eriti innukalt põhiseaduse muutmist. Enne 1934.aasta aprilli valimis, kus peeti Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu võitu kindlaks, toimus riigipööre, et seda takistada. Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12.märtsil. Tekkisid ranged kontrollid ja piirangud, demokraatia, mille poole püüeldi põrmustati, tagajärjeks autoritaarne diktatuur. Kõik pöörati Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu vastu. Rahva hulgas võttis võimust paanika. Vabadussõjalaste purustamiseks, kutsus riigivanem, Konstantin Päts, kokku valitsuse erakorraliseks koosolekuks. Vabadussõjalaste liidud sulgeti ning vahistati.
Põhiseaduse muudatusega sai president õiguse parlamendis seaduste jõustumise takistamiseks ja parlamendi laia saatmiseks. 2.oktoobril 1934.aastal saatis president parlamendi laiali, kuna Riigikogu hakkas Pätsi tegevust kritiseerima ning see nõudis demokraatia taastamist. Rahvuskogu võttis vastu kolmanda põhiseaduse, mis oli koostatud Pätsi tegevust pälvivalt. Kolmanda põhiseaduse järgi jagunes Riigikogu kaheks: Riigivolikoguks, kus olid enamuses Pätsi poliitikaga nõustuvad kodanikud ning Riiginõukoguks, kus olid peamiselt Pätsi poolt ametikohale määratud kodanikud. Kolmanda põhiseadusega süvendati autoritaarset korda. Põhiseadusega piirati kodaniku vabadusi.
Autoritaarse riigikorra aega nimetatakse vaikivaks ajastuks. Vaikival ajastul ülistati presidenti ning teda kutsuti koguni rahva isaks. Vaikiv ajastu oli Eestile pigem halb kui hea. Rahval kadus võimalus osaleda otsustusprotsessis . Eestil vähenes võimalus leida endale liitlasi välispoliitilisel tasandil, rahvusvahelised suhted pingestusid, Eestisse toodi nõukogude sõjaväebaasid. Autoritaarne diktatuur aitas Eestis kergemini kehtestada nõukogude võimu.
Dita Donatella Henriette Kadak