4 Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris ning soojusmootor, mille kolvile avaldab survet silindris kütuse plahvatuslikul põlemisel vabaneva soojuse varal paisuv põlemisgaas. Üldehitus Mootori kõige suuremat osa nimetatakse mootoriplokiks. Sellele on kinnitatus plokikaas, mida katab omakorda klapikambrikaas. Mootori ülaosas asuvad veel karburaator ja õhufilter. Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi- tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Tema osad on kaanega kaetud silinder, kolb koos
Numbrituli valgustab numbrituld ( 25m ) Tagurdustuli hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad liikuma. Mootori kõige suuremat osa nimetakse silindriplokiks, sellele on kinnitatud silindrikaas, mida omakorda katab klapikambrikaas. Ülaosas paikneb veel bensiinipump, karburaator ja õhufilter. Küljele on kinnitatud generaator, mis on elektriseadmestik. Veel on mootoril nukkvõll, väntvõll, keps, kolb, klapid, tõukurid, õlifilter. Sõiduautol on tavaliselt neli, kuus või 8 silindrit. See töötab bensiini abil. Silindrid panevad küttesegu rõhu alla ning see plahvatab. Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks
Mootoripeas asub kütusepaagiga (5) ühendatud karburaatoritoru (4). Põlemiskambri ja mootoripea vahel on vahesein (6), millesse puuritud auke katab eriterasest klapp (7); tagantpoolt on põlemiskamber avatud. Põlemiskambrisse kinnitub süüteküünal (8). Pulseeriva reaktiivmootori tööpõhimõte Õhuvool, suundudes mootorisse, kiireneb mootoripea kitsas lõigus, nn. konfuusoris, mille tõttu rõhk seal langeb. Õhurõhk on kõige väiksem konfuusori kitsamas osas, kuhu on paigutatud karburaator, mistõttu kütus (bensiin) imetakse paagist välja ja pihustatakse. Kütuse osakesed aurustuvad ja satuvad koos õhuga mootoripea laienevasse tagaosasse, nn. difuusorisse, kus rõhk uuesti suureneb. Järgnevalt läbib kütuseaurudega küllastunud õhuvool vaheseina ja satub klappide vahelt põlemiskambrisse. Segu süüdatakse süüteküünla abil. Põlemisel rõhk põlemiskambris suureneb ja seetõttu klapp sulgub. Gaasid väljuvad mootorist läbi resonantstoru suurel kiirusel
Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp BENSIINIMOOTORI TE TOITESÜSTEEMIDE ERINEVUSED Karburaator Karburaatori ülesanne on kütuse pihustamine ja segamine õhuga õiges vahekorras. Ta peab kohandama vajatava segukoguse sobivaks iga tööolekuga. Karburaatorit tänapäeval ei kasutata enam, ainult vanematel autodel (näiteks Moskvitš 412 aastast 1990) Karburaatori tööpõhimõte Sisselasketakti ajal imeb mootori kolb õhujoa karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti. Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja segab selle segutorus e lõõris iseendasse. Karburaatori tööpõhimõte Pihustumist soodustab kütuse eelnev muutmine emulsiooniks pidurdusõhuga, mida antakse õhudüüsi kaud...
Mootoripeas asub kütusepaagiga (5) ühendatud karburaatoritoru (4). Põlemiskambri ja mootoripea vahel on vahesein (6), millesse puuritud auke katab eriterasest klapp (7); tagantpoolt on põlemiskamber avatud. Põlemiskambrisse kinnitub süüteküünal (8). Töö põhimõte Õhuvool, suundudes mootorisse, kiireneb mootoripea kitsas lõigus, nn. konfuusoris, mistõtturõhk seal langeb. Õhurõhk on kõige väiksem konfuusori kitsamas osas, kuhu on paigutatud karburaator, mistõttu kütus (bensiin) imetakse paagist välja ja pihustatakse. Kütuse osakesed aurustuvad ja satuvad koos õhuga mootoripea laienevasse tagaosasse, nn. difuusorisse, kus rõhk uuesti suureneb. Järgnevalt läbib kütuseaurudega küllastunud õhuvool vaheseina ja satub klappide vahelt põlemiskambrisse. Segu süüdatakse süüteküünla abil. Põlemisel rõhk põlemiskambris suureneb ja seetõttu klapp sulgub. Gaasid väljuvad mootorist läbi resonantstoru suurel kiirusel. Resonantstorust
tootmist arendada, kuna sellisel riigil on piisavalt kasutamata tootmisressursse. Arenenud maades on mõni ressurss (näiteks maa Euroopas) täielikult hõivatud ja see ei võimalda enam niisuguse tempoga areneda. Kõige enam nihutab toomisvõimaluste piiri teaduse areng. Maailma esimene suurim leiutis oli ratas (loodus ei tunne sellist vormi), millega pandi kõik vajalik veereme ühest kohast teise. Siis näiteks aurumasin, Otto karburaator, Dieseli mootor jne. Millised olid 20. sajandi suuremad avastused, mis viisid edasi maailma tootmistaset? Vastus: Selleks oli pooljuhtide ja sünteetilise kautsuki avastamine, mis pani aluse vastavalt elektroonika arengule ja plastmasside tootmisele Kas Eesti kulutab oma ressursse mõistlikult? Vastus: Eestis on piisavalt kasutamata tööjõudu ja samal ajal valitseb tööjõu puudus.
1888 prantslane Emile Roger ostab I auto 1898 Louis Renault I kinnise kerega auto 1908 H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 tarvitamisklblik diiselauto 1926 Citren I teraskerega auto 1934 esiveoga auto Citren 1955 I plastkerega auto 1980 neljarattaveoga audi 1795 J.Bramah hdroajamid 1816 G.Lankenberger knmikrool 1841 J.Whitworth htne keermestussamm 1859 G.R.Plante Pliiaku 1866 W.Siemens dnamo 1876 G.Daimler karburaator 1881 W.Siemens sidur 1895 Michenlini ja Dunlopi kummid 1902 R.Bosch magnetsde 1902 Frederick Lanchester ketaspidur 1893 W.Maybach, D.Banki karburaator 1909 katalsneutralisaator 1909 Edwards Deeds, Charles Kettering jagaja 1911 Ch.Kettering starter 1923 bensiini valmistamine 1926 roolivimendi Francis Davis 1927 oktaanarvude ssteem saksamaal 1938 automaatkigukast Oldsmobile 1957 ketaspidurid SIDU TURVALISUSE ARENG 1845 R.W.Thomson hukumm 1854 A.Merian I asfalttee 1896 J
värske kütteseguga ja paremast silindri puhastamisest läbitöötanud gaasidest. Kolb mootorite iseärasused küttesegu järgi Kütuse ja õhu segamise järgi jaotatakse mootorid kahte suurde klassi: ottomootorid, diiselmootorid. Need nimed tulevad leiutajate järgi. Ottomootori tunnuseks on see, et kütuse ja õhusegu, mis on silindris kokkusurutud süüdatakse silindris väljaspoolt sinnapoole juhitud elektrisädemest. Ottomootorid jaotatakse küttesegu moodustamise poolest järgmiselt: karburaator mootorid. Nendes mootorites segatakse õhk ja kütus karburaatoris. Pritsung ottomootorid nende mootorite korral sergatakse kütus ja õhk sisselaske kanalis enne sisselaske klappi pritsides sealolevasse õhku kütust. Nende mootorite toiteks kasutatakse gaasilist kütet. Turbo ottomootorid nendes mootorites tekitatakse turbiini abil sisseimetavale õhule rõhk st. Et silindrisse mineva õhurõhk on suurem kui välisõhul. Turbiini läbinud õhku võidakse ka
LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Mazda 929 1) 1. Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm 2. Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipump 15. Väntvõlli poldid 16. Väntvõll 17. Kolvid 2) 1. Kolvi mõõt Pikilõige A-A B-B Koonilisus I-I 79,4 mm 80,00 mm 0,60 mm
Kiudvilla filtrit võib pesta bensiini ja õli seguga ning seejärel lastakse nõrguda kuivaks. Paberfiltrit puhastatakse vastassuunalise suruõhuga, seejärel pestakse pehme seebi lahusega ning lastakse nõrguda kuivaks. Vahtplast filtrit ei puhastata, vaid vahetatakse. l Karburaatori küte Kütuse aurustumiseks vajalik soojus saadakse õhust ja karburaatori küttest. Õhk sisaldab madalal temperatuuril piisavalt niiskust ja jääd ning puuduliku karburaatori eelsoojenduse korral karburaator jäätub. Selle vältimiseks kasutatakse sageli õhu või karburaatori eelsoojendust. Sisseimetava õhu eelsoojendus saadakse kas selle suunamisel ümber mootori kuumade agregaatide või otseselt summutis paiknevalt õhueelsoojendilt. Piloodil on kokpitis võimalik reguleerida, missugust õhku karburaatorisse lubada, kas: a) külma filtreeritud, b) kuuma filtreerimata õhku. Karburaatori eelsoojendust peab vältima mootori suurte võimsuste juures seoses detonatsiooni
[4] Foto 1. Daimler 1.1 PS D, 1886 [5] 6 4. AUTO ÜLDANDMED Daimler 1.1 PS d pikkus on 2530 mm, mass ulatub 290 kg-ni ning tema tipp kiirus on kuni 18 km h . Autol ei ole ühtegi ust, sest tegu on hobuse tõllaga ning istekohti on kokku 4. Daimler 1.1 Ps dl on 2 käiguline. Mootori jahutus süsteem töötab veega ning kütusesüsteemiks on karburaator. Üldmõõtmed on märgitud Tabel 1 ja mootori andmed on toodud välja Tabel 2-s. [5] Tabel 1 Mõõtmed mm Teljevahe 1300 Üldmõõtmed Pikkus 2530 Laius 1475 Kõrgus 1695
aega, reostused suured, ei saa sisemaale vedada Naftakatastroofi tagajärjed. http://www.youtube.com/watch?v=baTI3c5 Bu08 Peamised naftat tootvad ja eksportivad riigid. Peamised naftat tootvad ja eksportivad riigid on Alžeeria, Saudi – Araabia, Iraan, Iraak, Liibüa, Nigeeria, Venezuela jt. Peamised maagaasi tootjad ja tarbijad Nafta kasutamine minevikus ja praegune kasutamine. Kasutamine minevikus: ravi otstarbel, kerosiin (lambiõli), karburaator. Praegune kasutamine: keemiatööstuses toorainena ja kütusena, energiatööstuses, elektritööstuses, hüdroisolatsioon, asfalt ja teetööstus, plastikproduktid, tekstiilitööstuses (nt nailon). Tarbimine ühe elaniku kohta Maailma naftavarud. Naftavarud vähenevad väga kiiresti. Naftavarud on riigiti väga erinevad, näiteks Saudi – Araabias jätkub naftat 69 aastaks, Iraagis 155 aastaks ja Venezuelas 346 a. (a 2004 andmete järgi)
1908 - H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 - diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 - tarvitamiskõlblik diiselauto 1926 - Citröen I teraskerega auto 1934 - esiveoga auto Citröen 1955 - I plastkerega auto Fiat 1980 - neljarattaveoga Audi AUTOOSADE TÄIUSTUMINE 1795 - J.Bramah hüdroajamid (pidurid) 1816 - G.Lankenbergeri käänmikrool 1841 - J.Whitworth ühtne keermestussüsteem 1859 - G.R.Plante pliiaku 1866 - W.Simens dünamo 1876 - G.Daimler karburaator 1881 - W.Simens sidur 1895 - Michelini ja Dunlopi kummid (õhkrehvid) 1902 - R.Bosch magnetsüüde 1902 - Frederick Lanchester ketaspidur 1893 - W.Maybach, D.Banki täiustatud karburaator 1909 - katalüüsneutralisaator (et kütuste põlemist parandada, need ei põlenud täielikult) 1909 - Edward Deeds, Charles Kettering jagaja 1911 - Charles Ketteringi starter 1923 - bensiini valmistamine (sakslased hakkasid) 1926 - roolivõimendi Francis Davis
Aastal 1893 esimene bensiiniga töötav Ameerika auto ehitati ja testiti Duryea vendade poolt Springfieldist, Massachusettsist. Esimene avalik sõit Duryea Motor Wagoniga toimus 21. septembril, 1893 Taylori tänaval metroojaamas Springfieldis. Duryea Motor Wagoni koostamiseks ostsid vennad 70 dollari eest hobuste veetava käru ja panid sellele peale 4 hobusejõuga 1-silindrilise bensiinimootori. Autol oli käigukast, pihustiga karburaator ja madala pingega süüde. Seda testiti jällegi 10. novembril kui Springfieldi Vabariiklik ajaleht tegi autost uudise. See auto pandi lattu 1894 ja võeti sealt välja alles 1920 kui selle võttis sealt Inglis M. Uppercu ja esitas selle USA Rahvamuuseumile. Suurbritannias olid mõned katsed ehitada auruga töötavaid autosid erineval määral õnnestumisega koos Thomas Rickettiga isegi üritanud tootesselaskmist 1860. aastal. Santler
24 2. Teenistusautod · Politsei · Tuletõrje · Kiirabi · Falck · Toll 8. Kütuse liik · Bensiin · Diisel · Biokütus · Gaas · Elekter 9. Vedav sild · Esivedu · Tagavedu · Nelikvedu 10. Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor 25 · Pikkupidi · Ristipidi 11.Käigukastid · Poolautomaat · Automaat · Manuaalkast 12.Käikude arv · 3+1 · 4+1 · 5+1 · 6+1 · 7+1 13. Mootori toitesüsteem · Karburaator mootor · Sissepritse mootor 8. Veoautode liigitus 1. Kasutatav kütus · Bensiin 26 · Diisel 2. Sildade arv · 2 · 3 · 4 3. Vedav sild · Tagavedu · Mitmikvedu · Esivedu · Nelikvedu 4. Mootori tüüp · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 5. Kandejõud · 4t · 5t 27 · 8t · 16t · 20t 6. Litraaz · 9 · 12 · 13 · 16 7. Kasutusotstarve · Pikamaavedu · Vedelike vedu
Propeller oli 66% tõhus. Tänapäeva tuuletunneli testid näitavad, et need oli rohkem kui 75% tõhusad esimese lennu ajal ja tippsaavutus oli tõhususe 82%. See on märkimisväärne saavutus, arvestades, et tänapäeva puidustpropellerite maksimaalne tõhusus on 85%. Oma esimese mootori ehitasid nad koos oma poe mehhaanikuga. Et aku kaalu väiksena hoida, tehti aku kest alumiiniumist, mida sel hetkel kasutati väga harva. Sel akul puudusid nii karburaator kui ka kütusepump. Bensiin oli raskusjõu tõttu söödetud survekambrisse läbi bensiinipaagist tuleva kummist toru. Wrights'id said lõpuks õhtu 17. detsembril 1903, tehes kaks lendu kiirusega ligi 43 km/h. Esimene lend, mis oli 37m pikk 12 sekundiga, kiirusega ainult 10.9 km/h. Järgmised kaks lendu oli umbes 53m ja 61m pikad. Nende kõrgus oli umbes 3m maapinnast. Pärast seda, kui mehed peatasid Flyer peale tema neljandat lendu, puhus tugev tuul selle mitu korda üle pea
Vahetada tuleb sellepärast, et manused ammenduvad ning mootor hakkab seestpoolt korrodeeruma, mis võib põhjustada mootori ülekuumenemist, ummistumist ning veepumba, termostaadi, lõdvikute, radiaatori ja teiste osade purunemist. Seega on oluline teada, millist jahutusvedelikku kasutatakse, kuna remont ja osade vahetus on kallis. Toitesüsteem. Ottomotorit toidetakse bensiinist ja õhust koosneva kütteseguga, mida valmistab karburaator. Karburaatoriga toitesüsteem aga ei suuda mootori koormuse muutumisel moodustada täpselt vajaliku koostisega küttesegu. Kütusekulu ja kahjulike ainete koguse vähendamiseks heitgaasis on uuemad autod varustatud bensiinipritsega. Sisselasketorustikus on kütusepihusti, mis avaneb-sulgub suure sagedusega,tagades sellega kütuse pihustumise peeneks uduks ja kogu segu täieliku põlemise. Heitgaas juhitakse väljalasketorustikust tuletoru kaudu
Lõhkeneet-tekitab korrosiooni Korrosioon Vastu aitab lendamine, mis aitab veel kerest lahkuda Väsimusnähtude leiukohad Fail safe. Sellepärast kärg, et takistada mõrade levikut Pingete kontsentratsiooni kohtade peal kõige suurem väsimusmõrade tekkekoht Puit konstruktsioonil puuduvad väsimusnähtused Jäätumisvastased süsteemid Suur probleem väikelennukite puhul, kuna karburaator läheb jääd täis Jää rikub ära tiiva profiili Saab tekkida siis kui õhuniiskus on üle 50% Jäätumise liigid o Härmatis-selge ilmaga õhukene teraline kiht, läbi kiudpilvede lennates tekib, peale starti kaob ise ära o Klaas jää: ei ole väga suure takistusega Profiiljää Sarvjää
Kiudvilla filtrit võib pesta bensiini ja õli seguga ning seejärel lastakse nõrguda kuivaks. Paberfiltrit puhastatakse vastassuunalise suruõhuga, seejärel pestakse pehme seebi lahusega ning lastakse nõrguda kuivaks. Vahtplast filtrit ei puhastata, vaid vahetatakse. Kütuse aurustumiseks vajalik soojus saadakse õhust ja karburaatori küttest. Õhk sisaldab madalal temperatuuril piisavalt niiskust ja jääd ning puuduliku karburaatori eelsoojenduse korral karburaator jäätub. Selle vältimiseks kasutatakse sageli õhu või karburaatori eelsoojendust. Sisseimetava õhu eelsoojendus saadakse kas selle suunamisel ümber mootori kuumade agregaatide või otseselt summutis paiknevalt õhueelsoojendilt. Piloodil on kokpitis võimalik reguleerida, missugust õhku karburaatorisse lubada, kas: a) külma filtreeritud, b) kuuma filtreerimata õhku. Karburaatori eelsoojendust peab vältima mootori suurte võimsuste juures seoses detonatsiooni tekkimise ohuga
On silmanähtav, et silindri üldmaht Va võrdub silindri töömahu Vh ja põlemiskambri mahu Vc summaga, s.o. Va = Vh + Vc. Mitmesilindrilise mootori töömaht e. litraaz kõigi silindrite töömahtude summa liitrites. Leitakse silindri töömahu Vh korrutamise teel silindrite arvuga i, seega Vl = Vhi. Surveaste on nimetu arv, mis näitab, mitu korda silindri töömaht väheneb kolvi liikumisel alumisest surnud seisust ülemisse. Karburaator mootoritel = 6,5 ... 10, diiselmootoritel = 14 ... 21. Surveastme tõstmisega kaasneb mootori võimsuse tõus ja paraneb ökonoomsus. Mootori mõõtmed määratakse harilikult kolvikäiguga S ja silindri läbimõõduga D. Kui suhe S/D 1, nimetatakse mootorit lühikäiguliseks. Enamik nüüdisaja mootoritest on lühikäigulised. TÖÖTSÜKLID Sisepõlemismootori töötsükliks nimetatakse protsesside kogumit, mis kindlas
Karburaatori reguleerimist on soovitav teha selleks volitatud hoolduskeskuses.Karburaatori reguleerimine on ülimalt oluline ja kui seda tehakse valesti, vib see phjustada seadmele tsiseid kahjustusi. Karburaatori reguleerimise ajal olge ülimalt tähelepanelikud, kuna kett vib liikumisel tekitada tsiseid vigastusi. Karburaatori reguleerimine tähendab mootori sobitamist kohalike kliimaoludega, saadaoleva bensiiniga ja kahetaktilises mootoris kasutatava litüübiga. Karburaator on seadistatud vabriku katsetuste käigus. Normaalselt puudub vajadus täiendavaks reguleerimiseks. Kui tingimused, mis mjutavad karburaatori töötamist peaksid nudma uut reguleerimist, siis tuleb seejuures piinlikult täpselt järgida juhiseid. Enne mistahes reguleerimist kontrollige et hufilter oleks puhas ja silindrikaas omal kohal. Reguleerimine miinimumreziimi tehakse kruvi T abil. Vajadusel keerake töötava mootoriga kruvi T kellaosuti liikumissuunas kuni kett hakkab liikuma
6 3. GENERATSIOON Esimest korda võeti kasutusele GM-i B-platform 1861. aastal. Esimest korda tuli müüki ka Impala Super Sport (SS). 1962. aasta mudelitele tehti palju muudatusi kujunduses, mis tegid kollektsionääridele järgmiste aastate Impalad ihaldusväärsemaks. Vana V8 asendati 6700cm 3 ja 280 või 305 kW mootoriga. Nendel mootoritel oli ainult manuaalne käigukast. Võimalik oli valida ka väiksema kubatuuriga mootorit millel oli kahe lõõriga karburaator. Impalade istmed olid pehmed ja kasutati rohkem kroomi. Tagatulede paneel oli kroomitud alumiiniumist. SS-ide puhul kasutati mustriga alumiiniumit, mis tegi selle väljanägemiselt lihtsasti eristatavaks. Autosse oli võimalik soetada ka uus raadio. Kollektsionääride hulgas on kõige populaarsem 1963. aasta Impala on oma kere tõttu, kuigi kõige muu poolest oli see 1962. aasta Impalaga identne. Auto oli moodsalt pikk ja madal
Kopplaadur 83. Buckling 83. Pikipaine 84. Built-up area 84. Asula 85. Bulk material 85. Puistematerjal 86. Bulldozer 86. Buldooser 87. Bypass 87. Ümbersõit C vocabulary 44. Cable trench 1. Kaablikraav 45. Cantilever bridge 2. Konsoolsild 46. Canvas 3. Present 47. Carburettor 4. Karburaator 48. Carriageway 5. Sõidutee, sõidurada 49. Cast iron 6. Malm, valuteras 50. Caterpillar 7. Roomikmasin, linttraktor 51. Cement concrete 8. Betoon 52. Cement grout 9. Tsemendimört 53. Center of gravity 10. Raskuskese 54. Chippings 11. Kivipuru, peenkillustik 55
Mitte kasutada friktsioonpindadel. 1.4.3 Karburaatori puhastusvahend Puhastab efektiivselt karburaatori düüsid, kanalid ja kütusetorud.Eemaldab emulsiooni ning kindlustab kiire käivi-tumise. Seguneb täielikult bensiiniga, tagab normaalse kütusekulu ja mootori efektiivse töö. 16 Kasutamine: Eemalda õhufilter, pihusta karburaatori sisse, külgedele ja peale. Käivita ja pihusta veel. Lõplikuks viimistluseks seiska mootor ja pihusta karburaator üle. 1.4.4 Summuti paranduslint Võimaldab kiiresti parandada avasid ja pragusid summutisüsteemis. Valmistatud vastupidavast epoksüüdvaigust. Soojuse mõjul moodustab kestva heitgaasitiheda paiga. Summuti peab olema kuiv, puhas roostest, õlist, määretest. Puhastada paigatava koha ümbrus liivapaberi või terasharjaga. Summuti soojendamiseks käivitada mootor paariks minutiks. Katta paigatav koht fooliumribaga. Eemaldada plastikkile summutilindi mõlemalt poolt
· Puhastada saeplaadi soon ja õlitusavad. · Puhastada starteri ja sidurikatte alune ning ketipidur. · Puhastada silindri jahutusribid. · Teritada saekett ja kontrollida keti pingsust. NÜRI KETIGA SAAGIDA EI TOHI! Iganädalane hooldus · Viilida maha saeketile tekkinud kidad. · Määrida siduri laagrit. Igakuine hooldus · Pesta kütuse ja õlipaagid puhta bensiiniga. · Puhastada karburaator. · Puhastada süüteküünal. Töötamisel soovitame kasutada pidevalt ja vaheldumisi kolme saeketti. Saeketi ja plaadi paigaldamine 1. Enne saeketi ja plaadi paigaldama asumist veenduge, et ketipidur oleks vabastatud asendis. 2. Saeplaadi kohale asetamisel veenduda, et ketipingutustihvt satuks ettenähtud avasse saeplaadis. 3. Asetada saekett vedavale tähikule ja saeplaadi pealpoolsesse juhtsoonde nii, et
Võrrand: p+ρgh+ρv2/2 = const. Horisontaalses torus on voolava vedeliku rõhk seda väiksem, mida suurem on voolamise kiirus Hõõrdekaod reaalses vedelikus (+ viskoossus) Hõõrdekaod torustikus sõltuvad järgmis-test teguritest nagu: - torustiku pikkus - torustiku ristlõige - torustiku pinnakaredus - liidete arv torustikus - vedeliku voolukiirus - vedeliku viskoossus Vooluhulga andurid. Injektorid (gaasipõleti). Pihustav karburaator. Reservuaarist välja voolava vee kiirus on võrdne kiirusega, mille saavutaks vabalt langev keha kõrguste h1-h2 vahe korral. v =√2 g Δh Hüdroenergia muutub soojuseks-tekib rõhulangus. Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes (vedelike sisehõõrde mõõt) Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted
Vastused: 1. Mootorikütuste mõiste, liigitus. Kemomotoloogia mõiste. Kemomotoloogia- rakenduslik tehnikateadus kütuste, määrdeainete ja tehniliste vedelikkude omadustest, kvaliteedist ning optimaalsest kasutamisest tehnikas. Mootorikütused- sisepõlemismootorites, s.t gaasi-, karburaator-, pritse- ja diiselmootorites, gaasiturbiiniseadmetes, otsevoolu- või turboreaktiivmootorites kasutatavad vedel- või gaasikütused eripõlemissoojusega tavaliselt 36,5 ...45,5 MJ/kg ehk 8700...10900 kcal/kg. Mootorikütuseid liigitakse: 1. Toormelt ja selle töötlemisviisilt(6): · Nafta töötlemise saadustest toodetud · Tahkekütustest · Maagaasist · Biokütused · Veest · Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused 2. Agregaatolekult(3) · Tahke-, vedel-, gaaskütused 3. Mootori- ja keskkonnasäästlikuselt(4) · Tavamootorikütused · Keskkonna- ja mootorisäästlikud ...
Tänu elektroonika arengule kasutatakse paljudes autodes AC mootorit selle suurema kasuteguri ja kergema kaalu pärast. AC on väga usaldusväärne ja kuni sellel on ainult üks liikuv osa, võll, peaks see kestma terve sõiduki eluaja vähese või üldse ilma hoolduseta. 5 1.2. Mootorikontroller Elektriline sõidukikontroller on elektroonikapakett, mis asetseb aku ja mootori vahel, et kontrollida auto kiirust ja kiirendust, nagu karburaator teeb bensiiniga sõitvatel autodel. Kontroller muudab ka mootori pöörlemist ja mootori generaatoriks. Esimestes DC mootoriga sõidukites kontrollis sõiduki kiirust ja kiirendust lihtne muutuvtakistuse tüüpi kontroller. Sellega ammutati akust kogu aeg täisvõimsust. Väikestel kiirustel, kui täit võimsust polnud vaja, kasutati mootori töö vähendamiseks suurt takistit. Sellise süsteemiga raisati aga suur osa energiat takisti jaoks. Nii kasutati kogu energiat vaid suurtel kiirustel
Väntmehhanism ja karter Väntmehhanismi põhiosad on silinder, kolb, kolvirõngad, kolvisõrm, keps ja väntvõll. Alumiiniumisulamist silindrid valatakse silindripeaga ühes tükis surve all. Vastupidavuse suurendamiseks kaetakse silindri sisepind ehk peegelpind umbes 0,1 mm paksuse kroomikihiga. Silindri paremaks jahutamiseks valmistatakse silindri välispind ribilisena. Gaasijaotuseks on silindriseintes sisse- ja väljalaskeavad ning läbipuhkekanal. Silindri külge kinnitatakse karburaator ja summuti. Silindri ülaosas on keermestatud küünlaava. Silinder kinnitatakse karteri külge tikkpoltidega. Silindri ja karteri liitekohta pannakse tihend. Kolb võtab vastu paisuva gaasi rõhu ja edestab sellest tekkiva jõu kepsu kaudu väntvõllile. Kolb valatakse alumiiniumsulamist. Kolvi ülaosas on ringsooned kolvirõngaste paigaldamiseks. Sooni on kas 2 või 1. Kolvi alaosa ehk juhtpind ei lase kolbi silindris laperdada. Juhtpinna kummalgi küljel on tugevdatud seintega avad,
suudme juures küllaldast hõrendust ja mootor töötab kor- tada ka õhuklappi või muud tüüpi segurikastusseadist. ratult või koguni seiskub. Selle vältimiseks on karburaato- 55 54 Ujukikambri kaanes paikneva uputinupu vajutamisega mootoritele 111-52 kuni 57. Karburaator K-35B, mida käsu- surutakse ujuk alla. Seetõttu tõuseb bensiini tase ujuki-, tatakse mootoril IH-51, erineb eelmisest düüsi ja selle kont- kambris ja sellega ühendatud pihustites, mis rikastabki rollkorgi kinnituskeerme ning ujukikambri väiksema segu. läbimõõdu poolest. Ülejäänud detailid, on omavahel vahe- Karburaatorite ehitus. Kodumaises mootorrataste ja tatavad
seda on õlil SAE10W, ning kõrgel temperatuuril on õli omadused samad õlimargiga SAE40. Õlikvaliteet Kvaliteedi all mõeldakse järgmisi omadusi: määrimis võime stabiilsus pesemis omadused korrosiooni vastased omadused aurustuvus mehaanilised lisandid vee sisaldus Õli kvaliteet on välja töödatud APJ (ameerika petroolium instituut) poolt. S – karburaator mootor C – diiselmootor A, B, C, D, E, F, G, H Ladina tähestiku tähed näitavad õli kvaliteeti ja mida kaugemal tähestiku algusest täht on seda kvaliteetsem õli on Mõned näited: APJ SG, APJ CB, ABJ SG/CD, ABJ CG/CC Laevamootori õlid: Tavaliselt kasutatakse laeva mootorites mineraalõlisid ja lisandite hulk on väiksem kui seda on autoõlides. Samas näitavad leava diislite tootjad ära millist õli peab kasutama. PLASSED MÄÄRDED
Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süstee...
Mootoritöömaht silindritöömahtude summa I*Vh I-silindrite arv Vh- silindrite maht Silindrikogu maht Vs=Vh+Vc =Vs/Vc surveaste ehk kompressiooniaste Sisepõlemismootori juurde kuuluvad järgnevad mehanismid ja seadmed 1. Gaasijaotus mehanism- korraldab kütusesisselaset ja heitegaaside eemaldamist ja väljalaset, tema ülesandeks on avada klappe, tema juurde kuulub nukkvõll. 2. Süütemehanism- see on mootoritel kus ei ole ettenähtud süütamine(ottomootorid) 3.Toiteseadmed- karburaator mootoritel 4. Õlitusseadmed hõõrdepindade määrimiseks 5. Jahutusseadmed- mootoriploki jahutamine 4Taktilise mootori tööprotsess(töötsükkel) toimub mootori kolbi 2he edasi-tagasi käigu jooksul, millele vastab väntvõlli 2pööret, iga käigu vältel leiab aset üks töötakt ja need 4 takti on sisselasketakt, survetakt, töötakt, väljalasketakt. Taktid: Sisselase- kujutab edast lõiku, mis algab punktis a
õõtshoovaga tõukurid (koosneb: õõtshoob, õõtshoova rull, õõts – hoova telg, nukkvõll, tõukurivarras) KÜTUSESEGI MOODUSTAMINE JA PÕLEMISKAMBRID Küttesegu: kütuseosakeste ja õhu segu. Kütusesegu moodustamine: Seda võib teostada kahel viisil silindri väline kütusesegu moodustamine (otto e. karburaatormootor) silindri sisene kütusesegu moodustamine (diiselmootor) Karburaator mootorites hakkab kütusesegu moodustumine juba õhu läbimisel karburaatorist, st õhk läbides karburaatorit „haarab“ sealt kaasa kütuseosakesi, ning kütuse ja õhu edasine segunemine jätkub ka sisselaske kollektoris, kui ka juba sisenemisel silindrisse ja jätkub ka silindris edasi.Sellisel moel saavutatud kütuse – õhu segu on väga hea kvaliteediga. Silindri sisene kütuse ja õhu segu moodustumine toimub ajal, kui kolb liigub üles
mispeale saadeti kaks mässajat mootorrattaga linna teateid hankima. Kahe tunni pärast tuli üks neist jalgsi tagasi ja teatas, et linnas oli mäss läbi kukkunud. Kell 11 hakkasid saabuma valitsusväed. Kell 11 kaaperdati kaks lennukit, piloote sunniti lendama Venemaa poole. Mässajast aviomotorist Alfred Kaat pääses põgenema, piloot Karl Fiskari juhitud lennuk maandus Leningradi oblastis Volossovos. Villem Roobachi lennuki piloot Paul Päev aga maandas lennuki veidi enne piiri, öeldes, et karburaator on rikkis. Roobach sai lähimast mõisast teada, et Vene piirini on neli kilomeetrit, mispeale ta asus jooksma. Kuid piirivalvurid vahistasid ta ja hiljem lasti Roobach sõjaväljakohtu otsusel maha. Pärnuski oldi ülestõusuks valmis. Kuigi 149 protsessil anti Pärnus kohtu alla kuus kommunisti, õnnestus kohaliku komitee juhil Jaan Real (1896-1938) kaduda põranda alla. 30. novembri õhtul koondatigi kõik Pärnu võitlussalgad Lina tänava koonduskorterisse.
seerum, tsentrum, antiseptik(um), antibiootik(um); sama -um sisaldub ka liitliidetes -ium, -eerium: gümnaasium, müsteerium, harmoonium, morfium; -eum: muuseum, lütseum -oon, -on kr pr asi, koht, isik, nähtus: tsüklon, elektron, kaanon, batoon, pontoon, rajoon, spioon, argoon, följeton, kompanjon -or ld a) tegija: oraator, diktaator, doktor, korrektor, direktor, professor; b) seade, riist: traktor, separaator, süntesaator, karburaator -os kr, -us ld algselt meessoo tunnus: kosmos, papüürus -(si)s kr tegevus, tegevuse tulemus, nähtus: praksis, skepsis, askees, genees, faas, fraas, kriis, tees, analüüs-uur ld a) tegevus, tegevuse tulemus: protseduur, dressuur, tsensuur, karikatuur, diktatuur, korrektuur; b) kogum: klaviatuur, aparatuur, literatuur, klientuur; c) 58
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
