Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Auto ehitus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

AUTO ÜLDEHITUS
 
 
SISEPÕLEMISMOOTORID
Autode jõuallikana kasutatakse põhiliselt sisepõlemismootoreid ja  nendest  
on tuntuimad neljataktiline  ottomootor  (bensi nimootor) ja neljataktiline 
diiselmootor . Kasutatakse ka kahetaktilisi mootoreid, kuid nende kasutegur 
on väiksem.
Ottomootor (bensiinimootor) on kergem, odavam ja natuke “erksam”, kuid 
diiselmootori kütusekulu on väiksem. Sellel põhjusel ongi diiselmootorid 
kasutusel põhiliselt raskematel veoautodel,  traktoritel  ja li kurmasinatel. 
Vi masel ajal üha rohkem ka sõiduautodel.
Mootori juures tuleks vältida tema ülekoormamist – mitte sõita väikesel 
ki rusel madala käiguga või ka liiga suurte pööretega. Mootori 
ülekoormamisel võib tekkida  detonatsioon , mootori võimsus väheneb ja 
esinevad löögid jõuülekandes. Tagajärjeks võib olla mootori li ga ki re 
kulumine  või isegi purunemine
 
 
MOOTORI ÕLITUS JA JAHUTUS
Jahutusvedelikena kasutatakse tänapäeval etüleenglükooli baasil valmistatud antifri se. Nende omadused:
•   külmakindlad  
  mürgised
•  suure paisumisteguriga
•  suure lekkimisvõimega
•  kahjustavad värvitud pindasid
Mootori ülekuumenemist näitab mootori temperatuurinäidik,  paljudel juhtudel ka signaalmärgutuli. Sellega 
koos võib mootori võimsus väheneda ja võib tekkida ka detonatsioon. Mootor tuleks seisma jätta ja lasta 
mootoril  jahtuda, ei soovitata avada radiaatori või paisupaagi korki! 
Mootori õlitus on vajalik koostöötavate detailide hõõrdetakistuse vähendamiseks, pindade puhastamiseks 
ja  jahutamiseks . Mootoris tuleb tarvitada ainult sellele mootorile ettenähtud õlisid, õli tase peab olema õli-
mõõtevarda “MAX” ja “MIN” märgete vahel. Kui õlirõhu märgutuli süttib, si s ei tohi mootoril enam edasi 
last  
a töötada, see võib kaasa tuua   
suure mootori  remondi . Tuleb viga üles leida ja see kõrvaldada. Viga 
võib olla lihtsalt selles, et õli on li ga vähe (kontrolli õli taset).
VÄLJALASKETORUSTIK
Väljalaske-
torustik
Summuti
Katalüsaator
Mootorikütusena kasutati mõni aeg tagasi ka etüülbensi ni, mis tänapäeva Eestis on keelatud: bensi ni 
tootmisel lisati bensi ni hulka tetraetüülpliid, mis parandas bensi ni kvaliteeti.  Etüülitud bensi ni puudused: 
•   mürgine
•   saastab loodust
•  ei ole kasutatav autodel, mil el on katalüüsmuundur (katalüsaator)
Katalüsaatori ülesandeks on järelpõletada heitgaaside koostises olevad kahjulikud ühendid CO (vingugaas) 
ja HC (põlemata kütuseosakesed – süsivesinikud). Katalüsaatorist väljuvad täielikult põlenud osakesed CO  
2
ja H O. Katalüsaatorit rikuvad etüülbensi n ja  toore  bensi ni  sattumine  katalüsaatorisse (näiteks mootori halb 
2
töö või mootori mittekäivitumisel tema n.ö. “käima tõmbamine”.
Heitgaasis olevate kahjulike komponentide (CO –  vingugaas ja HC –  põlemata kütuseosakesed – 
süsi  vesinikud)  sisaldus on norm  
eeritud ja seda kontrollitakse tehnoülevaatuse käigus.
Di selmootoritel kontrollitakse tahmasisaldust heitgaasides.
AUTO JÕUÜLEKANNE
 
 
AUTO JÕUÜLEKANNE
SIDUR
Siduri ülesandeks on jõuülekande ühendamine või lahutamine mootorist. 
Kui siduripedaalile ei vajutata, si s mootori  hooratassiduriketas  ja 
surveketas pöörlevad ühtse tervikuna, sest  taldrikvedru  jõul on nad 
surutud ühtsesste  pakki .
Siduripedaalile vajutamisel antakse vedeliku rõhk siduripumbast 
töösilind-rile ja selle rõhu toimel vajutab lahutushark siduri 
lahutusmuhvile. See omakorda, vajutades taldrikvedru sisemistele 
otstele, tõmbab  surveketta  eemale sidurikettast. Tänu sellele jääb 
siduriketas vabalt pöörlema ja ei ole enam seotud hoorattaga. 
Siduri töötamisel võivad tekkida järgmised  rikked :
•   Sidur libiseb. Siduriketast ei suruta tihedalt hooratta ja surveketta va- 
    hele, mistõttu auto kiirendamisel (hooratta pöörlemissageduse tõstmi-
    sel) ei veeta siduriketast korralikult kaasa. Auto ki rus tõuseb aeglaselt 
    ja salongis on tunda iseloomulikku kõrbelõhna.
•   Sidur ei lahuta. Siduripedaalile vajutamisel ei vabane siduriketas täie-
    likult, mistõttu siduriketast ja sidurivõlli veetakse kaasa. Selle tagajär-
    jel tekib müra ja on raskendatud käikude sisslülitamine.
 
 
ROOLISEADE
Rooliseade on vajalik auto li kumissuuna 
muutmiseks.
Rooliseade koosneb:
•   Roolirattast roolisamba otsas
•   Hammaslatt – ajamist
•   Roolihoovastikust (vardad ja kuulli gendid)
•   Kaasaegsetel autodel on kasutusel ka
     roolivõimendi.
Roolivõimendi kergendab roolikeeramist, eriti auto väiksemal ki rusel ja  rasketes  tingimustes. Peale selle 
aga stabiliseerib rooli asendit (näiteks aukudest läbisõidul, rehvi lõhkemisel jne.) ja vähendab tee 
ebatasasustest tingitud lööke, mida antakse edasi autojuhi kätele. 
Väga paljudel autodel pannakse roolivõimendi tööle mootorile paigaldatud õlipumba rõhuga. See hakkab 
töö-
le kohe, kui mootor käivitub. Õlipump saab oma  ajami  mootorilt rihma kaudu.
 
 
PIDURISÜSTEEM
Sõiduautodel kasutatakse hüdraulilist pidurisüsteemi. See koosneb piduripumbast, võimendist, torustikust ja 
pidurimehhanismidest. Kaasaegsetel sõiduautodel on tavaliselt kõikidel  ratastel   ketaspidurid .
Pidurivõimendi töötab mootorilt saadava hõrendusega. Mootori seiskumisel pidurivõimendi enam ei tööta ja 
see toob kaasa pidurdusteekonna pikenemise ja  piduripedaalile  vajutamine nõuab rohkem jõudu. 
Auto armatuurlauas paiknev pidurisüsteemi märgutuli  hoiatab  juhti li ga madala pidurivedeliku taseme, mõne-
del autodel ka piduriklotside suure kulumise ja pidurisüsteemi lekete eest.
Kui piduripedaalile vajutamisel  pedaal  vajub põhja, on hüdrosüsteemis ilmselt õhk sees ja see tuleb 
viivitamatult lasta korrastada. Teel olles võiks aga pedaali “pumbata”,  pidurdada  mootori abil ja kasutada 
pidurdamiseks seisupidurit. 
 
 
BLOKEERUMATUD  PIDURID  (ABS)
Blokeerumatud pidurid väldivad rataste lukustumist auto  pidurdamise  ajal. Näiteks tavapiduritega pidurda-
misel libedal teel tuleks piduripedaali katkendlikult vajutada, et  rattad  jääksid pidurdamise ajal pöörlema Tänu 
blokeerumatutele piduritele seda pole vaja teha ja auto on pidurdamise ajal juhitav. Samal ajal tuleb aga 
nimetada, et pidurdusteekond praktiliselt ei muutu (nii näiteks veeki lu tekkimisel blokeerimisvastane süsteem 
mingit abi ei annagi).  Rataste blokeerumist väldivad vastavad elektroonilised  seadmed . Blokeerimisvataste 
seadmete rikke korral süttib ABS märgutuli ( nende seadmete  rikete  korral pidurisüsteem ise jääb reeglina 
tööl  e).
 
Blokeerumisvastane süsteem lakkab töötamast auto väikestel kiirustel (alla 10 km/h).
SEISUPIDUR
 
 
AMORTISAATOR
VEDRUSTUS
Amortisaator  peab   kustutama   vedrude  järel-
õõtsumise  sõitmisel  konarlikul  teel,  see 
parandab  auto  teelpüsivust  ja  muudab  sõidu 
suj  
uvamaks.
 
REHVID
Kaasaegse rehvid on n.ö. loh-
vita rehvid. Need on töökind-
lamad , ohutumad läbitorkel ja 
mugavamad kasutada.
Rehvi kulumisele mõjuvad 
kõige rohkem:
• madala rõhuga sõitmine
• ülekoormus
• ülekuumenemine
•Suur sõiduki rus auklikul teel
Rehvidele kehtestatud nõuetest:
Rehvil ei tohi olla  koorti  läbivaid vigastusi, ega turvise eraldumist koordist. Turvise mustri sügavus:
Mootorrattal – 1,0 mm
B-kat.  autol – 1,6 mm
Haagisel – vastavalt vedaval autol nõutud mustrisügavus.
B-kategooria autod peavad 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S; MS või M&S 
tähistusega, mustrisügavusega vähemalt 3 mm). Naastudeta talverehve (lamellrehve) võib kasutada 
aasta läbi, kuid suvel nad kuluvad kiiremini.
Naastrehve võib kasutada 1.oktoobrist 1. maini. 
Igal rehvil on tema markeeringus märgised selle kohta, mil ine on selle rehvi lubatud koormus ja ki rus. 
Neid väärtuseid ületada ei tohi.
Autol tuleb kasutada võimalikult ühtlase kulumisastmega  rehve , vähemalt ühel  teljel . Igal juhul peavad 
 
ühel teljel olema sama tüüpi rehvi  d.
AKUPATAREI
Kui aku  laadimise  märgutuli süttib, si s viga on selles,et enam 
ei toimu aku laadimist –   rike  võib olla generaatoris, juhtmesti-
kus või on midagi juhtunud generaatori ajamirihmaga ( see on 
kas lõtv või  purunenud ).
 
 
VALGUSTUSSEADMED
Valgustusseadmete asukohad
Kõik autolaternad peavad olema terved, puhtad ja paigutatud vastavalt nõuetele.
Numbrituli  peab olema nähtav päevavalges vähemalt 40 m  kauguselt  ja pimeda ajal 25 m kauguselt
Näidikute plokis on signaaltuled:
Kaugtulede
Lähitulede 
Udutule 
 
 signaaltuli
signaaltuli
 
signaaltuli
VALGUSTUSSEADMED
Udutulede   paigutus
 
 
LISASEADMED  JA  VARUSTUS
Kaasaegsete sõiduautode salongivarustuses on alati  istmete  peatoed. Need kaitsevad 
autojuhi peadja kaela vigastuste eest liiklusõnnetuse korral, eriti tagantlöögi puhul.
Sõiduautol peab olema vähemalt üks sisemine ja vasakpoolne välimine tahavaatepeegel. 
Peeglid  tuleb sobitada oma keha ja istme asendi järgi nii, et istmeleenile nõjatunult oleks 
tasase  tee sirge osa nähtavus võimalikult suur. Välispeeglis peab olema nähtav osa oma
sõiduki küljest. Peeglid võivad olla nii  kumer - kui ka 
tasapeeglid. Kumerpeeglite vaateväli on suurem, kuid 
vaadeldavad objektid tunduvad olevat tegelikust 
kaugemal.
Peeglite puhul tuleb alati arvestada sellega, et peeglitest 
ei näe kõike auto taga toimuvat. Küljepeeglis tekib alati 
nn.surnud nurk.
Auto kohustusliku varustuse hulka kuuluvad:
•    Ohukolmnurk
•   Käsiapteek
•   Tõkiskingad
•    Tulekustuti
 
 
NÕUDED MOOTORSÕIDUKI, TRAMMI JA NENDE  HAAGISTE  TEHNOSEISUNDI NING 
VARUSTUSE KOHTA 
§219.  Liikluses   kasutatava  mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus 
peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. 
§220. Mootorsõiduk ja  haagis  peavad olema registreeritud, neil peavad olema ettenähtud kohas 
puhtad, kaitsekatteta ja nõutavalt kauguselt selgesti loetavad registreerimismärgid.
 Registreerimisele kuuluvad kõik Eestisse alaliseks või ajutiseks kasutamiseks toodud või siin 
valmistatud ning kasutusele võetavad sõidukid.
Sõiduk tuleb registreerida 5 päeva jooksul pärast sõiduki tollivormistamist või selle omandamist.
ARK büroo väljastab registreeritud sõiduki omanikule registreerimismärgi ja -tunnistuse
Muudatused tuleb  vormistada  ARK büroos 5 päeva jooksul pärast andmete muutumist.
Registrisoleku aja jooksul tuleb vormistada järgmised muudatused:
1.
Kere värvi muutmine ja sõiduki ümberehitamine (ümberehituseks on vajalik eelnev luba)
2.
Omaniku nime, elu- või asukoha muutmine
3.
Sõiduki omaniku  vahetumine
4.
Muudatused sõiduki kasutaja osas
5.
Registrimärgi vahetus (kaotus, vargus)
6.
Registreerimistunnistuse vahetus või duplikaat
Registrist kustutatakse:
1.
Omaniku alalisel lahkumisel Eestist koos sõidukiga
2.
Sõiduki võõrandamisel väljaspoole Eestit
3.
Sõiduki kasutamisest loobumisel
4.
Ajutise registreerimistähtaja lõppemisel
5.
 Sõiduki kasutamise keel  
amisel
NÕUDED MOOTORSÕIDUKI, TRAMMI JA NENDE HAAGISTE TEHNOSEISUNDI NING 
VARUSTUSE KOHTA 
§221. Ei tohi kasutada sõidukit (välja arvatud Eestis tähtajaliselt arvele võetud teise riigi sõiduk), 
millel on Eesti riiklik registreerimismärk ja teise riigi tunnusmärk. 
§222. Riigist väljasõidul peab olema mootorsõidukile taha paigaldatud käesoleva määruse lisa 4 
kohane riigi tunnusmärk. 
§223. Kui teel olles tekib rike, mis võib  ohustada   liiklust , peab juht püüdma seda kõrvaldada. Kui 
see on võimatu ja tegu pole rikkega, mis tehnonõuetele mittevastavuse tõttu keelab sõiduki 
kasutamise, tohib ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, sõita mööda lühimat teed ainult 
remondikohani. 
 
 
NÕUDED MOOTORSÕIDUKI, TRAMMI JA NENDE HAAGISTE TEHNOSEISUNDI NING 
VARUSTUSE KOHTA 
Sõiduki omal jõul on liiklemine keelatud järgmiste rikete korral:
 
 
NÕUDED MOOTORSÕIDUKI, TRAMMI JA NENDE HAAGISTE TEHNOSEISUNDI NING 
VARUSTUSE KOHTA 
Sõiduki omal jõul on liiklemine keelatud järgmiste rikete korral:
 
 
NÕUDED MOOTORSÕIDUKI, TRAMMI JA NENDE HAAGISTE TEHNOSEISUNDI NING 
VARUSTUSE KOHTA
 
 
NÕUDED MOOTORSÕIDUKI, TRAMMI JA NENDE HAAGISTE TEHNOSEISUNDI NING 
VARUSTUSE KOHTA 
Erakorraline tehnoülevaatus on ette nähtud järgmiste rikete korral:
 
 
NÕUDED MOOTORSÕIDUKI, TRAMMI JA NENDE HAAGISTE TEHNOSEISUNDI NING 
VARUSTUSE KOHTA 
Erakorraline tehnoülevaatus on ette nähtud järgmiste rikete korral:
 
 
NÕUDED MOOTORSÕIDUKI, TRAMMI JA NENDE HAAGISTE TEHNOSEISUNDI NING 
VARUSTUSE KOHTA 
Erakorraline tehnoülevaatus on ette nähtud järgmiste rikete korral:
 
 
NÕUDED MOOTORSÕIDUKI, TRAMMI JA NENDE HAAGISTE 
TEHNOSEISUNDI NING VARUSTUSE KOHTA 
§224. Sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad  avastada  liiklusjärelevalve kiirusemõõte- 
seadet või häirida selle tööd. 
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
Vasakule Paremale
Auto ehitus #1 Auto ehitus #2 Auto ehitus #3 Auto ehitus #4 Auto ehitus #5 Auto ehitus #6 Auto ehitus #7 Auto ehitus #8 Auto ehitus #9 Auto ehitus #10 Auto ehitus #11 Auto ehitus #12 Auto ehitus #13 Auto ehitus #14 Auto ehitus #15 Auto ehitus #16 Auto ehitus #17 Auto ehitus #18 Auto ehitus #19 Auto ehitus #20 Auto ehitus #21 Auto ehitus #22 Auto ehitus #23 Auto ehitus #24 Auto ehitus #25
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 121 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor günter lind Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Zero 100% antifriisjahutusvedelik kaitseb jahutussüsteemi tõhusalt jäätumise ja korrosiooni eest. Zero sobib nii autodesse kui tööseadmetesse ja selle lisaainete lisamisel on arvestatud tänapäevaste mootorite alumiiniumosadega. Segu korral mahuvahekorraga 1:1 saavutatakse külmakindlus 36C. Jahutusvedelik on nitriidi, amiini ja fosfaadivaba. JAHUTUSVEDELIKU KONTSENTRAAT 100% LÜHIKIRJELDUS: Kontsentreeritud jahutusvedelik auto jahutussüsteemi. Toode on sinist värvi. Valmistatud monoetüleenglükooli baasil.MÄRKSÕNAD: Roheline vedelik Tugevalt kontsentreeritud Sisaldab korrosiooni vastaseid ühendeid ja määrdeühendeid Saadaval nii väikepakendites, 200 liitristes vaatides ja ka lahtiseltEELISED: Madal hind, kuna toode on kontsentreeritud ning lahjendatakse destileeritud veega

Masinamehaanika
Mootor ja Kindlustus
5
doc

Mootor ja Kindlustus

vajaliku koostisega küttesegu. Kütusekulu ja kahjulike ainete koguse vähendamiseks heitgaasis on uuemad autod varustatud bensiinipritsega. Sisselasketorustikus on kütusepihusti, mis avaneb-sulgub suure sagedusega,tagades sellega kütuse pihustumise peeneks uduks ja kogu segu täieliku põlemise. Heitgaas juhitakse väljalasketorustikust tuletoru kaudu summutisse, mis vähendab gaasi järsust paisumisest tingitud müra. Katkisest väljalasketorustikust võib mürgist heitgaasi tungida auto sisemusse. Katalüüsmuunduriga autodel järelpõletatakse heitgaasi katalüsaatori abil, mis aga ei neutraliseeri täielikult Kasutatud kirjandus:L.Koger ja H. Kullerkupp ,,Liiklusõpik" 1 vingugaasi. Sellepärast ei tohi lasta mootoril- loomulikult ka katalüüsmuundurita auto omal- töötada suletud ruumis ega inimestel viibida tühikäigul töötava mootori lähedal.

Auto õpetus
Sissejuhatus Erialasse
18
docx

Sissejuhatus Erialasse

1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus ­ Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma pikim teestik - Pan-Ameerika autotee 47000km Kõige rohkem autoteid ­ USA, üldpikkus üle 6 miljoni km

Auto õpetus
Kodutöö liiklusjärelvalves
24
doc

Kodutöö liiklusjärelvalves

selgita (AM, A, A1, B, BE, C, CE, D; T). AM ­ mopeed (võib juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus.) A ­ mootorrattad A1 ­ mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125cm3 ning võimsus ei ületa 11kW või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kW kilogrammi kohta B ­ Sõiduauto registrimassiga kuni 3500 kg, kerghaagisega kuni 750 kg, 1+8 istekohta. BE ­ B-kategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ületab auto tühimassi või autorongi registrimass ületab 3500 kg. C ­ Piiramatu registrimassiga veoauto. CE ­ Veoauto + järelhaagis (autorong). D ­ kategooria juhtimisõigus annab võimaluse juhtida bussi- sõidukit, milles on lisaks juhile enam kui 8 istekohta. T ­ traktorid, liikurmasinad ja masinrongid (LS § 93 lg 2, lg 3) 4. Selgita järgmiste sõiduki kategooriate sisu (M, N, L, O).

Liiklusjärelvalve
Autode tehnonõuded
7
docx

Autode tehnonõuded

sajandi Algus Aktiivne turvalisus - Pidurisüsteem - Juhi vaateväli - Rehvid - Valgustusseadmed - Elektroonikaseadmete stabiilsus Passiivne turvalisus Emissioonid - Heitgaasid - Müra - Kütuseaurud - Elektromagnetkiirgus Ärandamiskindlus Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus Mootori võimsus Massid ja mõõtmed Mõisted · Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. · Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. · Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. · Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. Autod võib jaotada sõiduautodeks, bussideks ja veoautodeks:

Autode tehnonõuded
Auto Hooldamine
5
docx

Auto Hooldamine

Kui sügisel ja kevadel vahetada on paras aeg need enne tasakaalustada. Ratta tasakaal kaob peamiselt rehvi ebaühtlase kulumise tõttu ja vastupidi rehvi kohati kulumine viitab rehvi halvale tasakaalule. Amortisaatorite korrasolek Amortisaatorite ja vedrustuse eesmärk on tagada ratta ja tee pidev kontakt. Haardumine võimaldab sõidukit paremini juhtida. Pidurdustee heade amortidega lüheneb asula kiirusel 2m. Halbade või katkiste amortisaatoritega auto hakkab õõtsuma. Õõtsuva auto rattad ei toetu ühtlase jõuga teekattele vaid kord rohkem, kord vähem. Pidurdus on aga efektiivsem mida kindlamini rattad asfaldile toetuvad. Piduri võimalikud rikked: Purunenud vanadusest piduri voolik Mansetid on kulunud, lasevad piduriõli välja Piduri õli lisamisel järgida sobivat õlimarki, segada eritüüpi õlisid ei tohi Pedaali vabakäik annab tunnistust sellest et süsteemi on sattunud õhk või piduriõli tase on

Auto õpetus
Tuled ja tehnoseisund
7
pptx

Tuled ja tehnoseisund

a. traatvõrest valmistataud kaitsekatted 2X 2 cm Tulede kasutamine Sõidu ajal peavad põlema kas:lähituled, mida võib kasutada igal ajal ja igas kohas v.a. peatumisel ja parkimisel. Päevasõidutuled koos gabariidituledega Esimesed udutuled koos gabariidi tuledega ­ halva nähtavuse korral Peatumisel või parkimisel võib kasutada park- ehk gabariiditulesid (pimedal ajal või halva nähtavuse korral on see kohustuslik). Muid tulesid auto peatumisel või parkimisel kasutada ei tohi. Kaugtulesid võib kasutada pimedal ajal valgustamata teel teiste sõidukite /liiklejate puudumisel. Kaugtuled tuleb ümber lülitada lähituledeks : Vastutuleva sõiduki kaugus on 300m. või ka kaugemal, kui vastutuleva sõidukijuht annab tuledega märku. Lähenemisel eesliikuvale sõidukile ja kaugtuled hakkavad valgustama eesliikuvat sõidukit. Lähenemisel mistahes tee kõrval sõitvale sõidukile , kui kaugtuled võiksid seda pimestada.

Liiklusõpetus
Ohutus ja turvalisus
18
pptx

Ohutus ja turvalisus

OHUTUS JA TURVALISUS Mida peab auto juht teadma autost ja selle käsitlemisest? Tutvu sõidukiga Tehno seisund - käsiraamat - mootor e. auto süda - sõiduki müüa - veermik e. rattad - auto õpetaja - tuled e. näe ja ole nähtav Sõidu ohutus - juhtimisseadmed - juhi asend - turva varustus Mootori ruum Õli kogus (min-max) - hoolda autot regulaarselt hooldusvälp e. periood - kasuta õigeid määrdeaineid sõltuvalt auto margist , vanusest ja mootori tehnilistest näitajatest (10W- 30) mineraal-; poolsünteetilised- ; täissünteetilised õlid (Tuule) Klaasi pesu vedelik ­

Liiklusõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun