fikseeritud pidurisadulaga ketaspidurite mehhanismid. Kuna liikuval õhul on parem juurdepääs pidurimehhanismi hüdraulilistele osadele, on sellisel pidurimehhanismil head jahutavad omadused. 4. Selgitage ( joonisega) liikuva pidurisadulaga ketaspiduri ehitust koos detailide nimetustega! Vastus kirjalikult : Pidurisadula tugi ,pidurisadula toe juhtsõrm ,pidurisadul ,välimine piduriklots ,piduriketas ,sisemine piduriklots ,pidurikolvi tihend ,pidurivedeliku rõhu sisend ,pidurikolb ,pidurisadul ,pidurikolvi tolmukaitse . Pidurisadul liigub kahel juhtsõrmel, mis on kinnitatud pidurisadula toele. 5. Kui juht on vajutanud piduripedaalile ja siis pedaali vabastab, siis millise jõu (jõudude) mõjul tagastub ( liigub) ketaspiduri pidurisilindri kolb algasendisse? (vajadusel joonis) Tihend (mis on valmistatud kummist)on väga pingul ümber kolvi. Kui pidurivedeliku rõhu jõul
2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob 2.Hüdrauliline- vedelik - pedaal- hoob 3.Pneumaatiline- suruõhk - kompressor (veoautod) Mehhanismid: Rataste pidurimehhanismid asuvad rataste küljes - ülesanne liigutada piduriklotse. Ketaspidur: Piduriklotsi ja ketta kokkupuutepind lameda kujuga: 1.Piduriketas 2.Piduriklots 3.Piduri suport (sadul) ehk töösilinder Trummelpidur: Piduriklotsi ja piduritrumli kokkupuutepind ümara kujuga.
asendamata, trummel roostes või kriimuline. Pidurid jäävad peale ( auto liigub raskelt, kõik trumlid ja katted kuumad, üks pidur jääb peale ja kuumeneb) pedaali liikumine takistatud, pedaalil puudub vabakäik, hõõrdkatte tükk ratta kinni kiilunud. Pidurid ei peata autot ( pedaal liigub kergelt, pedaali käik suur ) Piduriajam lekib, vooli, toru või mansett purunenud, hõõrdkatted kulunud. Auto pidurdab järsult- sissesõitmata pidurid Pidurid põrisevad Üks piduriklots või töösilinder kinni jäänud, pidurimehhanism puhastamata. Pilet 16. 1. Akupatarei hooldus Hoida aku pealt puhas ja kuiv, kontrollida, et elektrolüüdi tase ulatuks alati üle plaatide ning korkide tuulutusavad ei ummistuks. 2. Sõidupiduri kontroll Inimtühjal platsil järsk pidurdamine 40 km/h juures, piduri vajutamine, et see ei vajuks läbi ja ei oleks liiga vetruv ning sõiduajal kerge pidurdamine ja vaatamine, et pidurid pidurdaksid ühtlaselt ja kõik. Pilet 17. 1
Pidurisüsteemi moodustavad: pidurdusmehanism(tagab auto rataste pidurdamise), piduriajam(vähendab pidurdamiseks vajalikku jõudu). Pidurdussüsteemi põhiosad: piduripedaal, vaakumvõimendi, peasilinder, pidurdusjõu regulaator, piduriketas, piduritrummel. Peatumise teekond: reageerimise teekond+ pidurite rakendumise teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond: aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp, töövedelik, koormusetundlik vedru.
Pidurdus tekib sellest, et klotsid surutakse tugevasti vastu pöörlevat osa. Klotside ja trumli või ketta vaheline hõõrdumine takistabki pöörlemist, vähendades auto kiirust. Trummelpiduri peamised osad on: · pidurikilp, · kaks klotsi, · üks või kaks tagastusvedru, · üks või kaks töösilindrit ja piduritrummel. Pidurikilp kinnitub liikumatult käänmiku või tagasilla külge, olles vajalik klotside, vedrude ja töösilindrite kinnitamiseks. Piduriklots koosneb kerest ja sellele liimitud või needitud hõõrdkattest. Klotse hoiavad koos tagastusvedrud. Pidurikilbi sõrmed on toetuskohaks, mille ümber klotsid saavad pöörduda. Kummagi klotsi ots toetub vastu töösilindri kolbi. Töösilindri ülesanne on liigutada klotse. Tagaratta pidurisilindris on kaks kolbi, mille vahel asub pidurivedelik. Kolbe tihendavad kummimansetid. Kui piduriajam tekitab vedelikus rõhu, surutakse kolvid teineteisest eemale
pidurdusjõutegurhüdro- võipneumokäituril erinev Duo-duplex pidur (kahepoolsetoimegakaksispidur) Piduriomadused: · hõõrdkateteühtlanekulumine · mõlemadklotsid on aktiivsed · pidurdusjõutegur C* = 3,0 Duo-servo pidur (kaksis-servo pidur) Piduri omadused: · mõlemad klotsitoed liikuvad · ujuvadklotsid · pidurdusjõutegur C* = 5,0 Pealejooksev piduriklots koormab liikuva tugilaagri abil teist piduriklotsi, mis muutub samuti pealejooksvaks. Seega toimub edasi- ja tagasisõidul võrdne pidurdustegevus 87. Ketaspidurid Ketaspidurid Tänapäeval kasutatakse nii esi- kui tagaratastel peamiselt ujuva sadulaga ketaspidureid. Ujuva sadulaga pidurid Ujuv sadul saab liikuda ratta telje sihis kahel tihendatud juhtsõrmel, mis kinnituvad sadula tugiraami.
annaabi.ee 
