Kiirmenetluses kasutatav põhikiri (äriseadustik) (1) Kiirmenetluses kasutatava osaühingu põhikirja ning selle valikandmed kehtestab justiitsminister määrusega. (2) Kiirmenetluses kasutatavas põhikirjas tuleb sätestada vähemalt käesoleva seadustiku § 139 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7 nimetatud andmed. Osakapital näidatakse kindla suurusena. Osaühing ei saa kiirmenetluses kasutatavasse põhikirja ise täiendavaid sätteid lisada. (3) Kiirmenetluseks kasutatav põhikiri asendab asutamislepingut ja käesoleva seadustiku §-s 139 sätestatud põhikirja. (4) Kiirmenetluseks kasutatava põhikirja digitaalallkirjastavad kõik asutajad, näidates ühtlasi igaühe osa nimiväärtuse. (5) Kiirmenetluseks kasutatavat põhikirja ei saa kasutada erinõuetega tegevusalal tegutsev osaühing, mille puhul seadus nõuab põhikirjas lisaks käesolevas seadustikus sätestatule täiendavate andmete näitamist. (6) Muus osas rakendatakse kiirmenetluseks kasutatava osaühingu põhikirja suhtes
kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik 9 asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub Äriseadustiku §-s 300 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist. Kui aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt seltsi esindama õigustatud juhatuse liikmed. Aktsiaseltsi äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, milles näidatakse
Nõukogu olemasolu on vabatahtlik. 4. Vastutus- osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. 5. Lõpetamine- osanike otsusel, kohtulahendiga, osaühingu pankroti väljakuulutamisega, teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Osaühingu eelised: Kiire ja lihtne asutada Madalad algkapitali nõue (2500 eurot) Osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest puudub. Aktsiaselts Aktsiaseltsi asutamiseks on vaja asutamislepingut ja põhikirja. Edasi tuleb esitada juhatuse, nõukogu liikmete ning audiitorite nimekiri ja tõendid aktsiakapitali sissemaksete ning riigilõivu tasumise kohta. Eripäraks on aktsiaseltsi puhul nõue märkida aktsiad väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsil on kohustuslik omada audiitorit. 1. Minimaalne algkapital- 25 000 eurot, võimalik teha mitte rahalist sissemakset. 2. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 1 asutaja. 3
MAASTRICHTI LEPING 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn 3 samba poliitikas: I sammas majanduskoostöö, mida laiendati senisest veelgi. II sammas- ühine välis- ja julgeolekupoliitika. III sammas õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas. LISSABONI LEPING ehk reformileping. Kirjutati alla 13.dets 2007.a Lissabonis EL-i tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja liidu välistegevuse sidusust. G-8 maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus. IMF valuutafond IBRD maailmapank Küpros, Malta, Austria, Iirimaa, Rootsi ja Soome kuuluvad EL-i aga mitte NATO-sse Albaania, Horvaatia, Island, Norra kuuluvad NATO-sse aga mitte EL-i + USA, Kanada, Türgi kuuluvad NATO-sse
vähem ambitsioonikas, ei kasuta nimetuses mõistet põhiseadus ega viita Euroopa Liidu sümbolitele – hümnile, lipule, tunnuslausele. Kindlasti ei ole tegemist põhiseadusliku akti kui sellisega. Samal ajal sisaldab ta nagu Euroopa põhiseaduse leping materiaalses mõttes sätteid, mis sisuliselt omavad konstitutsioonilist iseloomu. 3) Lissaboni lepinguga muudeti ELi lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut. Sellega viidi mitu uut poliitikavaldkonda ELi institutsioonide ainupädevusse, mis tähendab, et neis valdkondades on Lissaboni leping ülimuslik ELi liikmesriikide põhiseaduse ja seaduste suhtes. Eesti suveräänsust aitaks kaitsta Eesti põhiseaduse muutmine või täiendamine lähtudes Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetest ja Eesti huvidest globaliseeruvas maailmas. Kuidas mõjutab teema: Teie (edaspidist) tegevust;
või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus.
Stardikontole tehtud aktsia- või osakapitali sissemaksete kohta väljastab pank tõendi, mis tuleb esitada Äriregistri ametnikule. OÜ asutamiseks vajalikud dokumendid 1. Asutamisleping Ettevõtte asutamisel notari juures vormistatakse eraldi asutamisleping, mille peavad kõik asutajad allkirjastama. Üldiselt kasutab notar oma lepingu põhjasid ning teil tuleb notarile edastada vaid vajalikud andmed. Elektroonilise registreerimise korral ei ole vaja asutamislepingut notariaalselt kinnitada, ning elektroonilise kiirmenetluse korral digiallkirjastatakse tüüppõhikiri , mistõttu on sellel ka asutamislepingu tähendus. 2. Põhikiri ja osanike leping Põhikirjas ettenähtud kohustuslikud tingimused on sätestatud äriseadustikus. Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, kui seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused, kuid need ei tohi olla seadusega vastuolus. Vastuolu korral kohaldatakse seaduses sätestatut. 3. Avaldus
Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes. f. Amsterdam 1999 lepingu muudati päris palju. NT muudeti valdkonnad, vahetati artiklide numbreid (seega kaasuste lahendamisel on vaja vaatam ka aastad).Eesmärk: reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.Peamised muudatused: muudeti ELi lepingut ja EÜ asutamislepingut, nende lepingute artiklite numeratsiooni, lisati kahe kõnealuse lepingu konsolideeritud versioon. Läbipaistvam otsuste tegemine (rohkem hakatakse kasutamakaasotsustamisega hääletamismenetlust). g. Nice 2003 Nice'i lepingu eesmärk oli reformida Euroopa Liidu institutsioonilist struktuuri, et see vastaks liidu uue laienemise vajadustele. Eesmärk: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud
25. märtsil 1957 Roomas kirjutas kuuik alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamislepingule ja Euroopa aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingule. Lepingud jõustusid 1958. 7. veebruaril 1992 sõlmiti Maastrichtis Euroopa Liidu leping, mis jõustus 1993. 1997. aastal sõlmisid liikmesriigid Amsterdami lepingu, mis jõustus 1999. 2001. aastal sõlmisid liikmesriigid Nizza lepingu, mis jõustus 2003. Amsterdami ja Nizza lepinguga muudeti EÜ asutamislepingut ja EL lepingut. 2007. aastal sõlmisid liikmesriigid Lissaboni lepingu, millega muudetakse EL lepingut ja EÜ asutamislepingut. Leping jõustus 1. detsembril 2009. EÜ asutamisleping nimetati ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks. Alates Lissaboni lepingust ei kasutata enam mõistet Euroopa Ühendus. Euroopa Liidu tegevust reguleerivad kaks lepingut Euroopa Liidu leping (edaspidi ELL) ja Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL). EL INSTITUTSIOONID, NENDE PÄDEVUS, ÜLESANDED JA KOOSSEIS.
vastutuse, avatuse, läbipaistvuse ning osaluse rangete standardite suhtes; ● muuta EL tõhusamaks ning suutlikkus tegelema praeguste ülemaailmsete probleemidega (kliimamuutus, julgeolek ja jätkusuutlik areng). Lissaboni leping ehk reformileping on leping, mis kirjutati alla 2007. aasta 13. detsembril Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut"eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust" ning jõustus 1. detsembril 2009, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Iirimaa tegid ratifitseerimisotsuse parlamendid. Iirimaal tuleb põhiseadusega potentsiaalselt konfliktsed välislepingute ratifitseerimiseks luba saada rahvahääletuselt. 2008. aasta 12
Peamised muudatused: Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes. f.Amsterdam 1999: Eesmärk: reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.Peamised muudatused: muudeti ELi lepingut ja EÜ asutamislepingut, nende lepingute artiklite numeratsiooni, lisati kahe kõnealuse lepingu konsolideeritud versioon. Läbipaistvam otsuste tegemine (rohkem hakatakse kasutama kaasotsustamisega hääletamismenetlust). g. Nice 2003: Eesmärk: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Peamised muudatused: komisjoni koosseisu muutmise meetodid ning hääletamissüsteemi ümbermääratlemine nõukogus. h
abiga ühiselt investeerida. See tähendab et osta väärtpabereid, paigutada raha muudesse finantsinstrumentidesse, rahaturufondidesse. 1997a võeti vastu esimene investeerimisseadus. Parem riskide hajutamise võimalus on läbi investeerimisfondide. Fondivalitsejal peab olema tegevusluba ja fondijuhid kes siis vastutavad omakorda fondi valitseja eest. Tegevusloa taotlemisel nõutakse fondi valitsejalt asutamislepingut ja teatud kindlaks määratud miinimum summa ulatuses kapitali olemasolu 125 000 eurot ja pensionifondide puhul 730 000 eurot, vabatahtlike fondide ja kohustuslike fondide puhul 3 000 000 eurot. 6 Fondivalitsemine- fondi osakute või aktsiate väljalaske või tagasiostmise korraldamine, investeerimispoliitika kindlaks määramine, fondivara üle arvestuse pidamine, tulu arvestamine ja jaotamine, sisekontroll.
asutamisleping, kandeavaldus, sidevahendite andmed, panga tõend osakapitali sissemakse kohta või mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt, riigilõivu tasumise tõend, tegevuslitsents, kui ettevõtte põhikirjaline tegevus kuulub litsentseeritavate tegevusalade nimekirja. Aktsiaseltsi, nagu ka osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist/ juriidilist isikut. Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Ühe asutaja puhul asendab asutamislepingut asutamisotsus. Asutajad peavad enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avaldust tasuma täielikult oma aktsiate eest. Sissemaks aktsiakapitali võib olla rahaline või mitterahaline. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda panka asutamisel oleva aktsiaseltsi nimel avatavale stardikontole. Aktsiad tuleb registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris ja asutamisel tuleb äriregistrile esitada Eesti väärtpaberite keskregistri teatis aktsiate registreerimise kohta.
asutamisleping, kandeavaldus, sidevahendite andmed, panga tõend osakapitali sissemakse kohta või mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt, riigilõivu tasumise tõend, tegevuslitsents, kui ettevõtte põhikirjaline tegevus kuulub litsentseeritavate tegevusalade nimekirja. Aktsiaseltsi, nagu ka osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist/ juriidilist isikut. Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Ühe asutaja puhul asendab asutamislepingut asutamisotsus. Asutajad peavad enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avaldust tasuma täielikult oma aktsiate eest. Sissemaks aktsiakapitali võib olla rahaline või mitterahaline. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda panka asutamisel oleva aktsiaseltsi nimel avatavale stardikontole. Aktsiad tuleb registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris ja asutamisel tuleb äriregistrile esitada Eesti väärtpaberite keskregistri teatis aktsiate registreerimise kohta.
psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Juriidilisel isikul on asukoht. Juriidiline isik on kas eraõiguslik(Äriühingud-(OÜ, AS, täisühind, usaldusühing, tulundusühing), mittetulundusühing) või avalik- õiguslik (riik, kohalik omavalitsus). Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut
täita osaühingu vara arvel; kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks
- kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse
loogilisest järjestusest äriühingu asutamine ning registreerimine peaks koosnema. Vastavalt EAS-i alustava ettevõtja portaali infole on asutamiseks vajalikud toimingud alljärgnevad : a) Asutamislepingu ja põhikirja koostamine Enne asutamisdokumentide vormistamist peab olema kindlalt kokku lepitud äriühingu omanikud ja juhatus. Kui äriühingu asutab ainult üks füüsiline isik, siis tuleb tal koostada asutamisotsus ja põhikiri ning asutamislepingut asendab asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Kui asutajaid on mitu, peavad nad asutamislepingu tingimused ja põhikirja kokku leppima omavahel. Asutamislepingu (asutamisotsuse) üheks osaks on asutatava osaühingu põhikiri. Kuna põhikiri määrab ära osanike edasised õigused ja suhted, on põhikirja regulatsioon väga oluline just mitme osanikuga äriühingu puhul.
FIE-na tegutsemise miinused: 1. FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga; 2. sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel. FIE asutamine FIE asutamiseks on vaja esitada avaldus äriregistrile. Eelduseks on äritegevuseks sobiva pangakonto olemasolu. FIE registreerimise avalduse saab esitada äriregistrile elektrooniliselt või notari kaudu. FIE asutamisel ei ole tarvis koostada asutamislepingut ega põhikirja. FIE asutamisel tuleb tasuda riigilõiv 12,78 eurot. Elektroonilisel registreerimisel kiirmenetlusega saab FIE registreeritud paari tunniga, kuid arvestada tuleb ajakuluks siiski üks tööpäev. Enne FIE asutamist tuleb vastata järgnevatele küsimustele: 1) Milline saab olema FIE ärinimi? FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime või talu nime ning täiendit FIE. Samuti on lubatud nimele lisada viide tegevusalale.
· avaldus · sidevahendite andmed · panga tõend osakapitali sissemakse kohta · tõend riigilõivu tasumise kohta (va elektroonilise registreerimise korral) 3.1. Asutamisleping Ettevõtte asutamisel notari juures vormistatakse eraldi asutamisleping, mille peavad kõik asutajad allkirjastama. Üldiselt kasutab notar oma lepingu põhjasid ning teil tuleb notarile edastada vaid vajalikud andmed. Elektroonilise registreerimise korral ei ole vaja asutamislepingut notariaalselt kinnitada, ning elektroonilise kiirmenetluse korral digiallkirjastatakse tüüppõhikiri , mistõttu on sellel ka asutamislepingu tähendus. Asutamislepingu jaoks on vaja järgmist infot: · asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala; · asutajate nimed ja elu- või asukohad; · osakapitali kavandatud suurus; · osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel;
Iirimaal korraldatakse selleks referendum. Leppe on ratifitseerinud järgmised liikmesriigid: Ungari , Sloveenia , Malta , Rumeenia , Prantsusmaa , Bulgaaria , Poola , Slovakkia , Portugal , Taani , Austria , Läti , Leedu Eestis läbis Lissaboni lepingu ratifitseerimise eelnõu 9. aprillil esimese lugemise. Leping loodetakse ratifitseerida juunis. Oodatav lepingu jõustumise aeg on 1. jaanuar 2009. Lissaboni leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, on esitatud pdf-formaadis ja selle pikkus on 287 lehekülge. Tekst koosneb reformilepingu tekstist ja protokollidest. Euroopa Liidu "vanad" liikmesriigid: Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia Ühendatud Kuningriik, Itaalia, Portugal, Hispaania, Iirimaa, Luksemburg, Austria, Belgia, Kreeka, Soome, Rootsi, Taani, Holland. 1. mail 2004.a liitunud riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Tsehhi, Ungari, Malta, Küpros. 1
lõppkuupäeva. Ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral. Äriõigus FIE asutamiseks on vaja esitada vaid avaldus. Eelduseks on äritegevuseks sobiva pangakonto olemasolu. FIE registreerimise avalduse saate esitada äriregistrile elektrooniliselt või notari kaudu. FIE asutamisel ei ole tarvis koostada asutamislepingut ega põhikirja. 32. Täisühing. Usaldusühing. Täisühing ja usaldusühing on Eestis küllaltki vähelevinud äriühingute vormid, mis sobivad suurema hulga osanike kaasamiseks ning osanike majandustegevuse toetamiseks. Täis- ja usaldusühingu eelisteks on: lihtne ja kiire registreerimine; minimaalse põhikapitali nõude puudumine. Asutamine: Täisühingul peab olema
Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. · Registreerimine · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; · Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) Aktsiaselts · Asutamine · Aktsiaseltsi võivad asutada üks või mitu teovõimelist füüsilist või juriidilist isikut. · Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Ühe asutaja puhul asendab asutamislepingut asutamisotsus. · Asutajad peavad enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avaldust tasuma täielikult oma aktsiate eest. · Sissemaks aktsiakapitali võib olla rahaline või mitterahaline. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda panka asutamisel oleva aktsiaseltsi nimel avatavale stardikontole. Mitterahalised sissemaksed tuleb aktsiaseltsile üle anda vastava lepinguga. Aktsiaselts · Aktsiaseltsi registreerimiseks on vajalik esitada järgmised dokumendid:
uurimistulemusi täpsustada või isegi vaidlustada. Selleks pole aga erilist põhjust, sest viimastel aastatel on Euroopa poliitika-, õigus- ja majanduskeskkonnas muutunud väga palju föderaalriigistumise suunas. Need on olulisel määral vähendanud kõikide liidu liikmesriikide, eriti aga väiksemate ja võlakriisis rahvusriikide suveräänsust. Näiteks 2009. aastal hakkas kehtima ELi Lissaboni leping, millega muudeti ELi lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut. Sellega viidi mitu uut poliitikavaldkonda ELi institutsioonide ainupädevusse, mis tähendab, et neis valdkondades on Lissaboni leping ülimuslik ELi liikmesriikide põhiseaduse ja seaduste suhtes. Varem kehtinud alusleppega võrreldes suurendati Lissaboni leppega ELi pädevust 68 poliitikavaldkonnas, kusjuures 49 valdkonda olid uued ja 19 valdkonnas hakati kasutama kvalifitseeritud enamusega hääletamist, mis tähendab, et märgatavalt
kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse
tööpiirkonnas registreeritud ärinimedest. Millisel tegevusalal alustate tööd? Kas vajate tegevuslubasid või litsentse? Milline saab olema FIE aadress? Avaldus FIE-na tegutsemiseks FIE asutamiseks on vaja esitada vaid avaldus. Eelduseks on äritegevuseks sobiva pangakonto olemasolu. FIE registreerimise avalduse saate esitada äriregistrile elektrooniliselt või notari kaudu. FIE asutamisel ei ole tarvis koostada asutamislepingut ega põhikirja. 1.2 Kuidas FIE-t registreerida? FIE elektrooniliseks registreerimiseks ettevõtjaportaalis vajate digitaalseks allkirjastamiseks tehnilisi vahendeid (ID-kaart ja ID-kaardilugeja). Kui Teil on FIE registreerimisel täidetud alljärgnevad tingimused, saate asutada FIE kiirmenetlusega: kõigil asutamisega seotud isikutel on Eestis registreeritud elukoht; riigilõiv on tasutud elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaalis;
· Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused, proportsionaalsus, õiguskindlus,õiguspärase ootuse põhimõte, võrdsusprintsiip, ettevaatusprintsiip,menetlusnormide järgimine, jne.) · Rahvusvahelised lepingud 2009 Lissaboni leping leping, mis kirjutati alla 2007. aasta 13. detsembril Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut "eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust" ning jõustus 1. detsembril 2009, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Eesmärk : muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega (nt kliimamuutused) tegelemisel suudetaks olla üksmeelel. · Algselt volinikud oleks olnud 2/3 riikidel. 1/3 oleks ilma voliniketa olnud.
perega. Ettevõtlusega alustamiseks tuleb mõelda sellele, missugusel tegevusalal alustatakse tegutsemist ja missugune saab olema ärinimi. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime või talu nime ning täiendit FIE. Samuti on lubatud nimele lisada viide tegevusalale. FIE asutamiseks on vaja esitada vaid avaldus. Registreerimisavaldus on võimalik esitada äriregistrile elektrooniliselt või siis notari kaudu. FIE asutamisel ei ole tarvis koostada asutamislepingut ega põhikirja, samuti ei pea tegema sissemakseid põhikapitali. Vajalik on ainult pangakonto olemasolu ning elektrooniliselasutamisel tasuda riigilõiv 12,78 eurot. Notari kaudu registreerumisel tuleb tasuda lisaks riigilõivule ka notaritasu. FIE kuulub küll raamatupidamiskohustuslaste hulka, kuid kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni (16 000 EUR) võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena. See on suhteliselt lihtne ja seetõttu
Aktsiakapital peab olema vähemalt 25000EUR. Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi põhikirja, neis peavad olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Kui aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Välismaa äriühingu filiaali ärinimi koosneb äriühingu ärinimest ja sõnadest Eesti filiaal. Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. Filiaal ei ole juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. Seaduses sätestatud juhtudel peab äriühing saama loa Eestis filiaali asutamiseks
ÄS §-s 243 lg 2. Kuigi seadus ei kehtesta asutamislepingule ajalist kehtivust, saab väita, et ta kaotab pärast aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist oma praktilise tähenduse ning kõiki seni asutamislepinguga reguleeritud küsimusi hakkab lahendama põhikiri. Asutamisleping on mitmepoolne leping. Austamislepingul on kahekordne toime organisatsiooni moodustamine, asutajale kohustused äriühingu suhtes. (RKTKo 22.10.2002 otsus nr. 3-2-1-113-02) TsÜS § 27 lg 2: 40 lg 1 p. 2 : asutamislepingut vaidlustada ei saa pärast registrisse kandmist. Võimalik on ainult sundlõpetamine. Asutamislepingule kirjutavad alla asutajad ja registrisse kandmise avaldus võib sisalduda juba asutamislepingus. Aktsiaseltsi sisesuhted on reguleeritud põhikirjaga, mis kinnitatakse asutamislepinguga. Põhikirja kinnitamine tähendab seda, et lisaks vastava tahte väljendamisele loetakse põhikirja asutamislepingu lisaks ning see moodustab
Reformileping • Reformilepinguga muudetakse kehtivaid aluslepinguid, eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust. • Põhiseaduse kontseptsioonist loobutakse. • Reformilepinguga lisatakse olemasolevatesse aluslepingutesse, mis jäävad kehtima, 2004.aasta VVK raames kokkulepitud uuendused. • Reformileping sisaldab kahte põhiklauslit, millega muudetakse vastavalt Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut. • Euroopa Liidu lepingunimi jääb samaks ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu nimeks saab Liidu toimimise leping, kusjuures liidul oleks juriidilise isiku staatus. • Sõna "ühendus" asendatakse igal pool sõnaga "liit"; määratakse kindlaks, et need on kaks liidu aluslepingut ning liit asendab ühenduse ja on selle õigusjärglane. Euroopa Liidu leping • Euroopa Liidu lepingul ja Liidu toimimise lepingul ei ole põhiseaduslikku iseloomu. Vastavalt 2004
Mis puutub kõnesoleva raamotsuse sisusse, siis väidab komisjon, et selle artiklites 1–10 sätestatud meetmed seonduvad kõik kriminaalõigusega ja puudutavad tegevusi, mida tuleb ühenduse õiguse kontekstis pidada taunimisväärseks. Nõukogu väidab teise võimalusena, et ühendusel puudub pädevus kinnitamaks siduvalt kriminaalkaristuste raskust ja liike, mille liikmesriigid on kohustatud ette nägema siseriiklikus õiguses, ning järelikult ei ole nõukogu rikkunud EÜ asutamislepingut ja EL lepingut, võttes vastu raamotsuse 2005/667 artikli 1, artikli 4 lõiked 1, 4, 5, 6 ja 7, artikli 6 lõike 1 punkti a ja lõiked 2 ja 3 ning artiklid 7–12. 1981, Casatti?? Otsus 70ndad Amsterdam lahend 80ndad komisjon vs Kreeka – Greek maize case Millistes valdkondades enne Lissaboni lepingut veel kriminaalõiguslikult reguleeriti? Keskkonnaõigus, terrorism, lapsporno, narkootikumid, küberkuriteod, korruptsioon, rahatähtede võltsimine.
· FIE, TÜ, UÜ või OÜ, AS, TulÜ registriandmete muutmiseks · Kanne 1 tööpäeva jooksul, praktikas 2 tunni jooksul. Kui avalduses on puudusi, mille kõrvaldamiseks antakse täiendav tähtaeg, muutub kiirmenetlus tavamenetluseks (ÄS § 53 lg 2); · Riigilõiv 2900 krooni. · Vt ka: Ekanded.eer.ee · Justiitsministri 28.12.2005 määrus nr 59 "Kohtule dokumentide esitamise kord". · E-kannete portaali kaudu tüüppõhikirja koostamine. Asendab asutamislepingut (ÄS § 1391 lg 1-3); · E-kannete portaalis kandeavalduse ja kandeväliste andmete täitmine, muud dokumendid salvestatakse manustena; · Põhikirja, kandeavalduse ja kõigi lisatavate dokumentide digitaalne allkirjastamine (ÄS § 33 lg 11 ja § 1391 lg 4), Kui ei saa digitaalallkirjastada, tuleb lisada notari kinnitatud digitaalne koopia; · sissemaksete tasumine üksnes rahaline sissemakse (ÄS § 53lg 5 p 4). Tavamenetlus:
Kuidas tuleb määruskaebus lahendada? Äriregister peab kontrollima, kas on sama kaubamärk. Paragr. 27 tsiviilõigustiku üldosa seaduses: (2) Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Ei saa kustutada äriregistrist, kui kanne on juba tehtud, kuid saab sundlõpetada avalduse alusel, kuna asutamisdokumendis olid sees vead. Tuleb kuidagi pettuse läbiviimist tõetada samuti. Kandeavaldust ei saa kunagi tühistada. Tuleb viidata et asutamisdokumendis tõsised vead. 3. Osaühingu põhikirjaga nähti ette, et osa iga 1 eurot annab ühe hääle ning lisaks on osaühingu
Asutajaks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik (§ 137, 242) . Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu, mille lisaks on ühingu põhikiri (§ 138, 234) . Nii asutamisleping kui ka sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt allkirjastatud, seega vastutab notar ka põhikirja sisu õigsuse ja seaduslikkuse eest. Põhikirja saab.muuta üldkoosoleku otsusel ilma asutamislepingut muutmata, muudatus kantakse registrisse juhatuse avalduse alusel. Sissemakse, st tasu osa või aktsiate eest võib olla rahaline või mitterahaline (N: know-how, kinnisasi) . Mitterahalise sissemaksega tasumise võimalus peab olema ette nähtud põhikujas. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja äriühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet
mõlemat menetlusviisi vastavalt sellele, kuidas konkreetsel erijuhul on ettevõtjal seda majanduslikult mõttekam sooritada. Kande aluseks olevad dokumendid esitatakse registrit pidavale kohtule täiselektrooniliselt ning kindlatele esitamis- ja vorminõuetele vastavalt. Ainult selline andmete edastusviis võimaldab tehniliselt läbi viia dokumentide kiire automaatkontrolli ja viia registri töömaht esitatud dokumentide läbivaatamisel miinimumini. Osaühingu notariaalselt tõestatud asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja asendab kiirmenetluses tüüppõhikiri. Tüüppõhikiri on alternatiiv vabatekstilisele notariaalsele asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale. Tüüppõhikirja alusel asutamisest jäävad aga välja eriseaduste alusel loodavad osaühingud, sest tüüppõhikirjaga pole võimalik näha ette kõiki erisusi ja lisatingimusi, mida eriseaduste alusel loodavad osaühingud peavad oma põhikirjaga sätestama. Protsessi sammude kirjeldus
MTÜ-d, mittetulunduslikud ühistud, erakonnad, ametiühingud, usuühingud. Registriosakonna koosseisus: kohtunikuabid, registrisekretärid ja tehnilised töötajad. Kanded ja määrused teevad reeglina kohtunikuabid, erandjuhtudel ka kohtunikud. Registri koosseis Kolm osa: 1) Registrikartoteek sisaldab juriidilise isiku põhiandmeid. 2) Äritoimik ehk avalik toimik säilitatakse äriühingu põhikirja, asutamislepingut jm dokumente, mis on registripidajale esitatud. 3) Registritoimik (kinnine toimik) säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta jm juriidilise isiku kohta käivaid dokumente, mida ei säilitata äri- või avalikus toimikus. Registriandmete õigsuse eest vastutab ettevõtja ise. Registrit peetakse täiselektrooniliselt arvates märts 2002. Andmeid vaadates: Millistele andmetele tuginetakse ja millised andmed on ebaõiged.
Saksamaal kohaldatakse seltsingu sätteid. Juhatuse liige on märatud asutamisepinguga, siis on selgtsingu esindaja on tema. Peaks tulenema täiendav volitus tema jaoks seltsingu esindamiseks. Teine võimalus ütleme, et tegu on aktsiaseltsiga ja sealt tuleneb see, et juhatuse liige võib esindada. Vutt kaldub esimese konseptsioon poole, meil puudub selle kohta praktika. Kalle saal jur´06 nr 6 artikkel KOHUSTUSLIK!!!!!!! Asutamisleping tsüs § 27 lg 2 asutamislepingut ei saa pärast reg kande tegemist enam tühistada, ta jääb alati kehtima. Kui asutamisel on mingid defektid, siis on võimalik jur isik sundlõpetada. Meil ei sa aolla ühing tühine. Meil on: oli, mis oli, se ekehtib, aga lõpetame selle ära. Me kaitseme 3ndaid isikuid natukene paremini. 9 Asutamislepingu õoguslik tähendus kui kaua kehtib üldse leping? Kui kaua kehtib müügileping? Mis tähendus tal on
Pole eraldi dok ega avaldusi, et eraldi kannet vaidlustada saaks - § 599. Seda, millega avaldus rahuldati, ei ole võimalik vaidlustada, kuna isik sai mis ta soovis. Kui registris valeandmed, siis esitada avaldus kande muutmiseks, et kanne muutuks õigeks. St, et sellele lahendile ei ole võimalik üldse määruskaebust esitada (TsMS § 371 lg 2 p 2). A võiks saada esitada uue kandeavalduse, teatud eelduste olemasolul. TsÜS § 27 lg 2: hetkel kohaldamisele ei tule, asutamislepingut ei saa pärast registrisse kandmist tühistada, on kehtiv igal juhul, kui on kantud registrisse. Mis on tühistamisavalduse õiguslik tagajärg? Tühistamisavaldus on vastuolus seadusest tuleneva keeluga, õiguslik tagajärg puudub, st tühistamisavaldus on tühine. Tuleb kohaldamisele TsÜS § 40 lg 1 p 2: juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa
asi). §27. Juriidilise isiku kestus ja asutamise vaidlustamine (1) Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. §28. Juriidilise isiku põhikiri (1) Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või seaduses sätestatud juhtudel ühinguleping. (2) Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. ASide puhul kehtib kahesugune asutamine: · Aktsiate märkimiseta asutajad ise tasuvad aktsiate eest.
asi). §27. Juriidilise isiku kestus ja asutamise vaidlustamine (1) Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. §28. Juriidilise isiku põhikiri (1) Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või seaduses sätestatud juhtudel ühinguleping. (2) Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. ASide puhul kehtib kahesugune asutamine:
hoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Korteriühistu asutamine - toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita. Korteriühistu registreeritakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Korteriühistu võib asutada ühe või mitme maja korteriomandite majandamiseks. Korteriühistu põhikiri - võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Korteriühistu liikmed - korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud.
Eelasutamisühing on käsitletav eellepinguna. Eelühingu staadium algab asutamis- või ühingulepingu sõlmimisega ja lõpeb juriidilise isiku registrisse kandmisega. Eelasutamisühingu staadium ei ole obligatoorne, eelühingu staadium aga on vältimatu. Eelühing omab piiratud õigusvõimet. · Juriidilise isiku asutamine Asutamise aluseks on asutamisleping(-otsus) või ühinguleping. Tegemist on mitmepoolse eriliigilise võlaõigusliku lepinguga. Asutamislepingut (-otsust) ei ole võimalik vaidlustada (ega tugineda selle tühisusele) pärast juriidilise isiku kandmist registrisse (TsÜS § 27 lg 2). Asutamisel oleva ja registrisse kantud ühingu vahel valitseb kontinuiteet. Asutamisel oleva ühingu õigused ja kohustused lähevad valmis juriidilisele isikule üle, kui tegutseja omas õigust tegutsemiseks. · Juriidilise isiku ja tema organi liikmete vastutus
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 avalik-õigusliku juriidilise isiku eksistentsi kindla tähtajaga. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamise aluseks on asutamisleping (või asutamisotsus) ja selle lisana kinnitatav põhikiri või ühinguleping. Samuti on võimalik eraõigusliku juriidilise isiku tekkimine nii ühinemine kui ka jagunemise kaudu. § 28. Juriidilise isiku põhikiri Käesoleva paragrahvi eesmärk on sätestada eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse
deklaratsioonina. Harta põhieesmärk on kaitsta inimeste põhiõigusi Euroopa Liidu õigusaktide ja nende kohaldamise taustal liikmesriikides. Euroopa Liidu põhiõiguste harta on esimene õigusakt Euroopa Liidu ajaloos, milles on terviktekstina sätestatud kodanikuõigused ning kodanike ja liidu territooriumil elavate muude isikute poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused. Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratomi) asutamislepingut on muudetud ainult kohati. Need muudatused on esitatud Lissaboni lepingule lisatud protokollides. 48 Euroopa'Liit'(1)' Euroopa'Liidu'alusdokumendid' Euratomi' Euroopa'Liidu' Euroopa'Liidu' asutamisleping' leping' toimimisleping' Euroopa'Liidu' põhiõiguste' harta' 02.09
sissemaksega. Oluline on põhikirjas sätestada ka osanikevahelise kokkulepped. Kui osaühingu põhikirja muudetakse pärast osaühingu äriregistrisse kandmist, jõustub põhikirja muudatus mitte vastava osanike otsuse vastuvõtmisest, vaid muudatuse kandmisest äriregistrisse. Kiirmenetluses kasutatav põhikiri ÄS § 1391 sätestab kohustuslikud tingimused Kiirmenetluses kasutatav põhikirja kohta. Oluline siinjuures on, et kiirmenetluses kasutatav põhikiri asendab asutamislepingut ja asutamislepingu lisana koostatavad põhikirja. Põhikirja sisu ja selles kajastatavad valikandmed kehtestab justiitsminister oma määrusega (Kohtutele dokumentide esitamise kord, Justiitsministri 28. detsembri 2005.a määrus nr 59). Lisaks määruses kehtestatud nõuetele pead põhikiri sisaldama endal sa ÄS § 139 lg 1 p 1,2,4 ja 7 tulenevaid tingimusi. Siinjuures osakapital peab olema ära näidatud kindla suurusega. Põhikirjas tuleb kajastada ka
Tasumisega viivitamisel kohaldatakse vastavalt seadusele. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Kui 23 aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt seltsi esindama õigustatud juhatuse liikmed. Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige
annaabi.ee 
