Ühiskond, rahvusvaheline suhtlemine (organisatsioonid) (1)

ÜHISKOND – RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE
ÜRO – Ühinenud rahvaste Organisatsioon on 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon .
Eesmärk on internatsionaalse rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga ülemaailmsete probleemide lahendamine.
ÜRO-s hetkel 192 liikmesriiki, Eesti ühines 17.sept 1991
Peakorter asub New Yorgis
Põhikiri jõustus 24.okt.1945 (seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana)
Peasekretär on Ban Ki- moon (Lõuna-Korea)
NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline liite, millele pandi alus 4.aprill 1949. aastal Põhja-Atlangi lepinguga (Washingtoni leping).
NATO liikmeid on 28, Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal
Eesmärgiks on tagada (eelkõige liikmesriikide) inimestele turvalisus ja vabadus. NATO soovib kriise ja probleeme lahendada diplomaatilisel teel, kui see ei õnnestu, on NATO-l olemas väed sõjaliseks sekkumiseks. NATO sõjalise jõu moodustavad liikmesriikide sõjaväed.
Washingtoni lepingu artikkel 5 järgi võetakse kallaletungi ühe NATO liikme vastu kui kallaletungi kogu liidu vastu.
Hetkel on NATO üksused rahu valvamas Afganistanis , Iraagis , Kosovos ning Somaalia lähedastes vetes võitlemas merepiraatluse vastu. NATO pakub abi ka Aafrika Liidule lahendamaks Aafrika siseseid kriise.
NATO püüab tegeleda ka küberturvalisusega(nt rajati Tallinna NATO küberkaitse kompetentsikeskus)
NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär, kelleks on Anders Fogh Rasmussen.
22 ja 23 aprillil 2010 toimus Tallinnas mitteametlik NATO välisministrite kohtumine .
1966.aastal väljus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ja organisatsiooni peakorter viidi Pariisist Brüsselisse.
WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust.
Loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega ühinenud riikide baasil.
Eesti liitus WTO-ga 13.nov.1999.a
WTO peadirektor on alates 2005. aastast prantslane Pascal Lamy.
SRÜ – Sõltmatute Riikide Ühendus on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja ukraina 8.dets 1991. Need riigid deklareerisid, et NSVL on sügavas kriisis ja saadedakse laiali.
SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar - ja kultuurialaseks koostööks endiste NSVL liiduvabariikide vahel.
SRÜ liikmed – Armeenia , Azerbaidzaan, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova , Venemaa, Tadzikistan, Usbekistan , Türkmenistan, Ukraina.
OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon on organisatsioon mis loodi 1975.aastal ühiselt NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt.
OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal.
OSCE Nõukogu asub Viinis .
OSCE püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele.
OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister.
EUROOPA LIIT – on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki.
1952.a asutasid 6 Euroopa riiki (kohe päras II ms) Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) need 6 riiki olid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Hollan Lukemburg
1973 ühinesid Suurbritannia , Taani, Iirimaa
1980ndatel aastatel Kreeka, Hispaania ja Portugal .
1995 Ühinesid Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik , Austria Vabariik.
2004 laienes 10 riigi võrra EESTI, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi , Slovakkia , Sloveenia, Ungari, Küpros, Malta.
2007 ühinesid Rumeenia Bulgaaria
Kanditaatriigid on Türgi, Horvaatia Makedoonia.
Euroopa Liidu president on Herman van Rompuy.
Euroopa Liidus peab olema tagatud 4 õigust: tööjõu, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumine.
EL-i liikmemaks on 1,2% riigi SKT-st ja eelarvesse läheb ka 1,4% käibemaksust. ?
EUROLE ÜLEMINEKU KRITEERIUMID: *inflatsioonimäär ei tohi ületada 3% *Riigivõlg ei tohi olla üle 60% SKT-st * Riigieelarve defitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st
Euro võeti kasutusele 2002 aastal, Eestis võeti euro kasutusele 1.jaanuar 2011
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU – ELi seadusandlik organ. Koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seadusi. Teostab seadusandlikku võimu. Teeb koostööd Euroopa Parlamendiga.
EL Nõukogu tagab liikmesriikide üldise majanduspoliitika kooskõlastamise. Määralteb ja rakendab ühise välis- ja julgeolekupoliitika . Sõlmib ühenduse ja liidu nimel rahvusvahelisi kokkuleppeid Eli ja rahvusvahelise organisatsiooni vahel.
Eesistujamaaks on hetkel Ungari, kes juhib Nõukogu.
EL Nõukogus kehtib häältesüsteem. Kokku on 345 häält, Eestil on 4 häält
EUROOPA KOMISJON – presidendiks on Jose Manuel Barroso . Ülesanded: *EL õigusaktide rakendamise järelvalve *Uute EL õigusaktide väljatöötamine *ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine.
Euroopa Komisjoni kuulub 27 liiget nn. volinikku. Eestist kuulub sinna Siim Kallas (valitsus määrab).
Euroopa Komisjon on EL täitesaatev jõud.
Komisjoni asukoht on Brüsselis (Belgia), kuid tema talitusi on ka Luxembourgis.
EUROOPA KOHUS – Ülesanne on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust.
Lahendab EL institutsioonide, ettevõtjate, liikmesriikide ja eraisikute kaebusi.
Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist ehk 27 kohtunikku. Eestist on seal Uno Lõhmus.
Euroopa Kohus asub Luksemburgis.
EUROOPA KESKPANK – Üks EKP põhiülesandeid on hoida hindade stabiilsust europiirkonnas, säilitades euro ostujõu. See tähendab, et inflatsioon tuleb hoida kontrolli all.
*Teostab ühist rahapoliitikat *Määrab kindlaks euro vahetuskursi teiste vääringute suhtes *Haldab liikmesriikide valuuta - ja kullareserve
Eestit esindab Andres Lipstok
Euroopa Keskpank asub Frankfurdis.
MAASTRICHTI LEPING – 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn 3 samba poliitikas: I sammas – majanduskoostöö, mida laiendati senisest veelgi. II sammas- ühine välis- ja julgeolekupoliitika. III sammas – õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas.
LISSABONI LEPING – ehk reformileping. Kirjutati alla 13.dets 2007.a Lissabonis EL-i tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja liidu välistegevuse sidusust.
G-8 – maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus.
IMF – valuutafond
IBRD – maailmapank
Küpros, Malta, Austria, Iirimaa, Rootsi ja Soome kuuluvad EL-i aga mitte NATO-sse
Albaania , Horvaatia, Island , Norra kuuluvad NATO-sse aga mitte EL-i + USA, Kanada , Türgi kuuluvad NATO-sse