Kontaktmaagia - põhineb usul, et eemalseisva isikuga või olendiga on võimalik kontakti saada temaga kokku puutunud või talle kuulunud eseme kaudu. Innovatsioon – viiakse sisse uuendusi, et muuta kultuuri paremaks Akulturatsioon – negatiivne nähtus, elu halvemaks minek Revilisatsisoon – kultuuri uuendamine, parandamine, et vähendada või peatada akulturatsiooni ehk elu halvemaks minekut. Assimileerumine – erinevad ühiskonnad tulevad kokku, esile tuleb kõige tugevam ja ainult see jääb ellu, teised sulanduvad kokku. a + b + c = a Sulatusahi – mitu ühiskonda saavad kokku, moodustavad mingi täiesti uue ühiskonna. a+b+c=x Kultuurimosaiik – kultuurid ei sulandu, moodustavad mosaiigi, eksisteerivad koos. a+b+c=a+b+c Kolonialism – ülemvõim teise rahva või piirkonna üle, mis asub sageli emamaast kaugel. Algas maadeavastustega 15.sajandil
tänapäevani säilinud igapäevase suhtluskeelena. Edasised ajad kujunesid asunikele muutlikeks. Kord on keelustatud, kord lubatud emakeelset kooliõpetust ning suhtlust Eestimaaga. Eestlaste rahvaarvu Siberi külades on kõigutanud sõdadesse mobiliseerimine, tagasiränne Eestisse, suures ulatuses represseerimised ja vangistamised Nõukogude võimu poolt, viimastel aastakümnetel aga noorte lahkumine küladest linnadesse ja assimileerumine. Kuid veel tänapäevalgi võib nii mõneski sajandivanuses külas kohata eestlasi. Eestlaste ühtekuuluvustunnet on eri aegadel aidanud alal hoida ja tugevdada eestikeelne haridus-, usu- ja kultuurielu, side Eestimaaga, ühtne kompaktne külakogukond ning eraldumist soosivad kohalikud olud Siberi mitmerahvuselises ühiskonnas. Võõrsil on oldud üle sajandi.
albaanlased, kreeklased, slaavalsed, balti hõimud, germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Nad kasvatasid hobuseid, veiseid, lambaid ja tundsid põlluharimist, kasutati vankreid. Hõimupealike juhtimisel rännati paremate karjamaade otsingul ühest kohast teise. Ca 2000 eKr hakkas osa indoeurooplasi oma senistest asupaikadest välja rändama. Nad jõudsid V- Aasia poolsaarele, Kesk-Aasiasse, Indiasse ja Iraani mägismaale. Osaliselt toimus seniste asukatega assimileerumine rahulikult, aga enamasti vägivaldselt. Umbes 1700 eKr tekkis esimese indo-euroopa rahvana riik ja tsivilisatsioon hetiitidel. Tuleb lisada, et kõrgkultuur tekkis ainult nendel indoeurooplastel, kes elasid-asusid juba olemasolevate tsivilisatsioonide naabrusesse. Hetiidid on rahvas, keda on mainitud Piiblis ja keda peeti tegelikkuses mitte olemasolevaks, sest Piiblis on nimetatud palju erinevaid rahvaid, keda tegelikkuses ei ole. 1834 .a. leiti Ankarast 80 km Hetiitide pealinna varemed
teel 38. Kontaktmaagia – füüsiline kontakt olendi enda või millegigi olendilt omandatud, nt juuksekarv 39. Evolutsionism - Kultuuri unilineaarne areng, Metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon, 40. Funktsionistlik vaade – kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus muudetakse ühest tüübist teise 41. Innovatsioon – progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi 42. Akultratsioon – senisest kultuurist loobumine 43. Assimileerumine – kultuuride kokkusulandumine ühte domineerivasse kultuuri 44. Kultuurimosaiik – etniliste gruppide kohtumisel säilib kõikide osapoolte kultuuriidentiteet 45. Doominoteooria – muutused ühes valdkonnas toovad esile muutusi teises valdkonnas 46. Frazier – kultuurimuutused toimuvad läbi kultuurikontaktide ja etapiti erinevates ühiskonnavaldkondades 47. Enkulturatsioon – sisenemine kultuuri õppimise teel 48
· Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke · Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutada viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu 6. Mil moel säilis eesti keel ja kultuur, kuigi Eestisse asus elama hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid? · Võõrad asusid elama enamjaolt laialipillatult eestlaste hulka, võtsid peagi omaks kohaliku keele ja kombed · Kui sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks, siis toimus kiire assimileerumine · Võõrasustus säilus aladel, kus elati kompaktselt koos päritolumaa lähedal (venelased Peipsi ääres, rootslased Lääne-Eestis) 7. Arutlege, mis põhjustas vaadeldaval perioodil rahvaarvu tagasilööke? · Sõjategevus ja rüüstamine: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda, Põhjasõda · Viljaikaldused ja näljahädad: 1601-1603, Suur näljahäda 1696-1697 · Haigused: tüüfus ja düsenteeria Suure näljahäda ajal, katk 1710-1711 8
Kui Ingerimaa 1617. aastal Stolbovo rahuga Rootsi koosseisu läks, pagesid paljud sajandite vältel tasapisi õigeusklikeks saanud vadjalased luteri usu eest ise Venemaale. Tühjaks jäänud maadele asutati luteriusulisi soome (karjala) talupoegi (ingerisoomlased). Tühjaks jäänud alad asustati Kagu-Soomest pärit luterlike talupoegadega, kuid ametivõimude ponnistustest hoolimata jäid vadjalased õigeusklikeks ning (ingeri)soomlastega nad ulatuslikult ei segunenud. Assimileerumine venelastega hoogustus veel enam aga peale Põhjasõda, kui piirkond läks taas Vene riigi valdusse ning peamiselt läänemeresoomlastega asustatud territooriumile rajati Peterburi linn. Võime oletada, et nn. etnograafilisel asualal püsis vadja keel ja iseteadvus kauem, sest see territoorium asus suurtest kauba- ja liiklusteedest eemal ning oli omaaegsete keskustega majanduslikult ja poliitiliselt nõrgemalt seotud.
sisemigratsioon Igasugused haigused Poola koliniseerimispoliitika Poola riigi soov tühjaks jäänud ala kiiresti uusasukatega(poolakatega) täita. Nende arvates oli see kindlaim viis vallutatud maa hoidmiseks. Sisemigratsioon Inimesed läksid tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Sisserännanute assimileerumine-Võõrad asusid elama laialaipillutatult eestlase hulka, võttes peagi omaks kohaliku keele ja kombed ehk siis ühesõnaga kohanemine. Suur näljahäda 1696 1697. a. Hiline kevad ja lausvihmad tõid ikalduse. Siis oli veel talv ja sellele lisandusid veel haigused. (Tüüfus) Venelased varauusaja eestis: · 18. saj Eestis moodustasid venelased 0,6% rahvastikust (püsiasutus) · Kõige suurem kontigent oli seotud Eestis paiknevate sõjaväeosadega. Rahuajal
Selle all mõistetakse teise kultuuri omaksvõttu ja sellel on kolm tasandit: 1) keele ülevõtmine; 2) institutsionaalne sulandumine (välise käitumise omaksvõtt seoses osalemisega tööalases tegevuses, poliitikas jm); 3) abielu kaudu toimuv perekondlik assimilatsioon „lõpetab“ kultuuri omaksvõtu ja inimene hakkab sarnanema ühiskonna tavaliikmega. Osaline assimileerumine. Inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) Tööl tegutseb ta vastavalt „väliskultuuri“ normidele ja väärtustele; 2) kodus ja sõprade ringis aga oma kultuurist lähtudes. Tasakaalustatud assimileerumine. Suudetakse lülituda uude kultuuri, andes selle arengusse olulise panuse ning säilitades oma kultuuri. Koloniseerimine. See tähendab teise kultuuri (riig)
balti algkeeles *ognas (< ld agnus); lms algk: *okna > *voonna > voon ‘tall’ Hilistes laen- ja omasõnades ületaotlusena: sks Luft > ee pluhvt; asks rulle > ee trull; espetsiaalne; hauhind. 1.3. Hääliku lisamine sõna lõppu Nt vokaaltüve moodustamine sõnade laenamisel (lähtekeeles konsonandiga lõppevate sõnade puhul), nt (-a) luht: luhta ; (-u) ehk+u ; (-i) print: prindi 13. Häälikute assimileerumine eesti keeles. Assimilatsioon – hääliku muganemine, sarnastumine naabruses oleva hääliku või häälikutega – häälik omandab naaberhäälikute omadusi. Liigitused: ulatuse alusel: täielik (häälik muutub naaberhäälikutega identseks) / osaline (häälik omandab mõningaid naaberhäälikute omadusi); suuna alusel: progressiivne (eelnev häälik mõjutab järgnevat) / regressiivne (järgnev häälik mõjutab eelnevat);
oleks kui kultuur säiliks ka siis kui inimestel on halvem elada. (sama arengut võidakse tõlgendada nii innovatsiooni, kui akulturatsioonina sõltuvalt vaatepunktist). Revitalisatsioon – Anthony Wallace, 1956. – püüe vanu traditsioon taastata läbi religioosse, oma kultuuri uuendamine, et elujärku parandada (nt pöördutakse traditsiooniliste uskumuste poole tagasi, et parandada enda sotsiaalset ja majanduslikku olukorda). 3 viisi kultuurimuutuste seletamiseks : 1) assimileerumine a+b+c =a (eri ühiskonnas saavad kokku, sulanduvad domineeriva a sisse) 2) sulatusahi a+b+c=x (tekib uus ük läbi teiste sulandumise) 3) kultuurimosaiik a+b+c=a+b+c (rahvuslik kirevus säilib) Doominoteooria - kuvandatakse mingi esialgne kultuuriseisund, üks muudatus toob kaasa teiste muutumise, muutus toimub ühes aspektis, edasi aga toimub ise juba teistes tänu esimesele. John Bodley 1982 kultuurimuutuste pealesurumine 3s etapis. (kolonialistide poolt)
Nad kohanevad kultuuriga, kuid ei pruugi selles osaleda (nagu venelased Eestis, kuubalased Miamis arendasid oma äri ja tööstuse ning jäid eraldiseisvaks grupiks). Akultureerumine esineb kui vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna intiimsematesse sots.gruppidesse (nt juudid, kes on suurte firmade juhatajad kuid ei kuulud elitaarsete klubide liikmeks). Assimileerumine tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sideme kaudu. Selle ulatus sõltub vähemuse füüsilistest ja kultuurilistest erinevustest võrreldes domineeriva grupiga (heledanahalistel inglise keelt kõnelevatel inimestel on kergem USAs kui mustanahalistel). Amalgeerumine ehk kokkusulamine esineb, kui kõik kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid. Kõige traditsioonilisemaks vormiks on segaabielud. 8
vähemusgruppide isoleerimist enamusest ühiskonnast võimul olevate gruppide poolt, Kohanemine- on protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineeriva kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme. Akultureerumine esineb kui vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva õhiskonna normid, väärtused, käitumismallid , kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna sotsiaalsetesse gruppidesse. Assimileerumine- tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu. Amalgeerumine- kokkusulamisprotsess, esineb kui kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid. Eelarvamused- arvamuse kujundamine ilma eelnevate teadmisteta. Diskrimineerimine- inimeste ebavõrdse kohtlemise praktika, tihedalt seotud mõistega eelarvamused. Diskrimineerimise mõju- eelarvamused ja diskrimineerimine võivad rikkuda inimese elu, tervise ja mõjutada tema
võimul olevate gruppide poolt. (de jure ja de fakto) Kohanemine- protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineeriva kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme ja väärtusi. Kohanevad kultuuriga, kuid ise selles ei osale Akultureerumine- vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva ühiskonna poolt. Assimileerumine- sisenemine domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu. Amalgeerumine- e kokkusulamine on protsess, kus grupid ja rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuuri või rassi GLOBALISEERUMINE Maailma muutumine seotuks ja vastastikku sõltuvaks. Kujunevad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed sidemed, mis ületavad riikide piire. Konflikti oht rahvusriigi ja demokraatliku poliitika loogika vahel. Suurfirmade konkurents.
40. Mida nimetatakse kontrakultuuriks? Näited Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele. subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud 41. Nimetage Geert-Hofstede kultuuridimensioonid. võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 42. Mis juhtub erinevate kultuuride kokkusaamisel? Akulturatsioon, assimileerumine, akommodatsioon. Seletused ja näited. Akulturatsioon- võõraste kultuurielementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad. Assimilatsioon (assimileerumine)- võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühteulamine, üks kultuur kaob Akommodatsioon- väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära. 43. Mida tähendab kultuuribarjäär? Näited juurde
Teatavasti fikseerivad need, mis looma või linnu liha toiduks kasutada (kosser), kuidas loomi tappa, kuidas toimida haige või vigastatud loomaga, kuidas liha töödelda 9 ning milliseid toiduaineid koos kasutada. Perekondlikus ringis ei tähistata juudi kalendripühi, olgugi et sabat, hannuka ja paasapüha seda eeldaksid. Emakeel Eesti juutide puhul on tihtipeale võimatu öelda, mis on nende emakeel. Keeleline assimileerumine on toimunud üldiselt vene keele kasuks ja ka teiste juutidega suhtlemiseks valitakse sageli vene keel. Paljud Eesti põlisjuudid nimetavad emakeeleks jidisit, ka siis, kui keeleoskus on vähene või koduseks keeleks mõni muu keel. Eestisse hiljem saabunutel (st enamikul) on emakeeleks vene keel ja jidisiga neil enamasti side puudub. Seega osatakse vene keelt hästi, eesti keelt keskmiselt, jidisit halvasti ning heebrea keelt peaaegu üldse mitte
kultuuri. Läbi nende muutuste liigub muutub maailm kultuurilise mitmekesisuse poolest vaesemaks · revitalisatsioon (Anthony Wallace) inimesed muudavad oma kultuuri vabatahtlikult püüdes oma ühiskonna seisundit parandada, muutusi korraga palju. Ebaõnnestunud innovatsioon või akulturatsioon viivad halvema elu juurde. Võti positiivne areng taastada on suunduda tagasi oma endise kultuuri juurde. · assimileerumine a + b + c = a . Püsima jääb tugevaim rahvas, teised sulanduvad ja kaotavad oma eripära. · sulatusasi a + b + c = x. Ükski etniline grupp pole domineeriv, seotus emamaaga kaob, tekib uus identiteet. Ameerika. · kultuurimosaiik a + b + c = a + b + c. Kultuurilised eripärad säilitatakse. Mingit unifitseerimist ei toimu. Peavad olema sarnased, et keegi ei saaks domineerima hakata, kuid samas piisavalt erinevad, et kultuuriline eripära
Briti saarel (Danelaw) ja Normandias (Rollo), viimane küll frankiseerus. Normannid rajasid oma riigi Sitsiilias. Nomaadide retked vaibusid 10. saj lõpuks. Ungarlaste retked lõppesid Lechi lahinguga 955. 10. saj ristiusustati suurem osa Skandinaaviast. 11. saj I poolde tekkis Skandinaavia suurriik, mille valitsejaks oli Knud Suur. Ida pool tekkis Vana-Vene riik. Slaavlaste tuumikala oli Dnepri ja Visla vahel. Slaavlaste liikumisega põhja poole kaasnes ugri elanikkonna assimileerumine. 9. saj II poole sai alguse nn slaavlaste võiduristimine (Kyrillos ja Methodios). Vennad leiutasid kaks slaavi tähestikku: kirillitsa ja glagoolitsa. Seoses ristiusustamisega sai alguse ka slaavlaste riiklus. 862 rajas Rjurik Vene riigi. Tema järglane Oleg vallutas 882 Kiievi ning allutas suurema osa slaavlaste terr-st. Skandinaavia ülikkond venestus. Feodaalkorra kujunemine-Feodalism kui termin tuleneb läänikorraldusest, kus senjöör annab vasallile lääni.
Assimilatsioon. Selle all mõistetakse teise kultuuri omaksvõttu ja sellel on kolm tasandit: 1) keele ülevõtmine; 2) institutsionaalne sulandumine (välise käitumise omaksvõtt seoses osalemisega tööalases tegevuses, poliitikas jm); 3) abielu kaudu toimuv perekondlik assimilatsioon "lõpetab" kultuuri omaksvõtu ja inimene hakkab sarnanema ühiskonna tavaliikmega. Osaline assimileerumine. Inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) tööl tegutseb ta vastavalt "väliskultuuri" normidele ja väärtustele; 2) kodus ja sõprade ringis aga oma kultuurist lähtudes. Tasakaalustatud assimileerumine. Suudetakse lülituda uude kultuuri, andes selle arengusse olulise panuse ning säilitades oma kultuuri. Koloniseerimine. See tähendab teise kultuuri (riigi) esindajate poolt reaalselt
surnutel mitmed asupaigad) Kristluse kihistused läänemeresoome ruumis: Venemaa kristianiseerimine 988. aastal, kloostrite rajamine 13. saj. ristisõda läänest 16. saj. Moskoovia misjonid Loode-Venemaal 16.-17. saj. protestantism Läänemere ääres 18. saj. hernhuutlik liikumine 19. saj. ekstaatilised usuliikumised 20. saj. Nõukogude võim 21. saj. valikuline sekulariseerumine Protestantistlikus kultuuriruumis Kas algsete usuvormide assimileerumine (pirunkirkko, hiisi jne). Halvustav tähendus Või algsete usuvormide isoleerumine (hiis, vanapaganad) Kujunenud piir kristliku ja mitte-kristliku vahel Õigeusklikus kultuuriruumis Spetsiifiline sümbioos algsete ja kristlike usuvormide vahel: Rahvapärases usuelus tähtsam piir mitte kristliku ja mitte-kristliku, vaid inimliku ja ambivalentse teispoolsuse (metsikus, surmavald) vahel, kus kristlikud ja paganlikud elemendid võivad asuda mõlemal poolel. Piiride (taas)kehtestamine rituaalides
Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele areng ja minevikukäsitlus. Eelärkamisaja I periood u 1800-1830. Estofiilide tegevus eesti kultuuri arendamisel. Eesti keele uurimine, eestikeelne kirjasõna. Nimekaimad estofiilid:
lms [*o > vo]: otta- > votta- > võtta-; balti algkeeles *ognas (< ld agnus); lms algk: *okna > *voonna > voon ‘tall’ Hilistes laen- ja omasõnades ületaotlusena: sks Luft > ee pluhvt; asks rulle > ee trull; espetsiaalne; hauhind. Hääliku lisamine sõna lõppu • Nt vokaaltüve moodustamine sõnade laenamisel (lähtekeeles konsonandiga lõppevate sõnade puhul), nt (-a) luht: luhta ; (-u) ehk+u ; (-i) print: prindi 13. Häälikute assimileerumine eesti keeles. Assimilatsioon – hääliku muganemine, sarnastumine naabruses oleva hääliku või häälikutega – häälik omandab naaberhäälikute omadusi. Liigitused: ulatuse alusel: täielik (häälik muutub naaberhäälikutega identseks) / osaline (häälik omandab mõningaid naaberhäälikute omadusi); suuna alusel: progressiivne (eelnev häälik mõjutab järgnevat) / regressiivne (järgnev häälik mõjutab eelnevat);
Sellises võitluses positsioonide pärast on näiteks viisakuse kohta antavatel hinnangutel oluline osa. Konvergents (vastastikune lähenemine, kokkuminek) toimib kultuuridevahelises suhtluses enamasti mitte keskele kokku, vaid suuremat sümboolset kapitali omava kultuuri suunas, st suhtlejad omandavad/on sunnitud omandama selle kultuuri normid, millel on rohkem kapitali, sh eriti sümboolset kapitali. Kui toimib sümboolne vägivald, on (osaline) assimileerumine uude kultuuri (st konvergents selle kultuuri suunas) vabatahtlik, st kultuuri omandaja on protsessis ise kaasosaleja. Kui vägivalda vägivallana tajutakse (nt füüsiline vägivald, majanduslik sundseis jne), on assimileerumine pinnapealne ja ajutine (näide: vajadus Venemaal kraadi kaitsta viis vene kultuuri normide ajutisele omaksvõtmisele, mis aga lõppes kohe kaitsmise järel; teine näide: intervjuul jt "väravahoidmissituatsioonides kultuuride vahel tuleb paratamatult omaks võtta
Teateallika aspektid: 1) Edastaja usaldusväärsus. 2) Kuidas infot struktureeritakse ja milline on selle mõju. 3) Emotsionaalne mõju. 4) Haridustase. Esmamõjud veenmise puhul pole tugevad, nad ilnesid ainult olukordades (Hovland): 1) Kui katsealused ei teadnud, et lisaks esitatule tuuakse välja teinegi seisukoht. 2) Kui katseisikuil paluti võtta avalikult kohustus seisukohavõttuks enne teise teate kuulmist. - Assimileerumine - protsess, milles see, kelle ome seisukohad on sarnased talle esitatavatega, püüavad teadet rõhutada nii, et need kaks seisukohta tunduksid veel lähedasematena. Väga äärmuslikel positsioonidel olevatel inimestel on palju väiksem omaksvõtuala kui neil, kelle seisukohad on mõõdukamad. Inimeste, kes identifitseerivad end tugevasti ühe arvamusega, on väga väike omaksvõtuala - neil on raske taluda seisukohtade suurt varieeruvust.
3) elemendid ühendavad rahvaid ja olemas kõigis kultuurides: sport, tantsud, haridus, kunst, naljad, hügieenireeglid jne. 9. Etnotsentrism ja kultuuri relativism - Kohut mõistmine teiste kultuuride üle, oma on parem jne. Relativismis kultuur mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja kontekstis. 10. Kultuuride koostöö ja pinged: viis kitsaskohta - geto isoleerimine kohalikust kultuurist; assimilatsioon teise kultuuri omaksvõtt; osaline assimileerumine tööl ja kodus erinev käitumine; tasakaalustatud assim uue omaksvõtt ja samas vana säilitamine; koloniseerimine teise kultuuri esindajate oma kultuuri juurutamine. 11. Isikutüübid erinevates ühiskondades Riesmani järgi - traditsioonide poolt juhitav konservatiivne, jäigad reeglid; sisemiselt juhitav oma siseveendumused; teiste poolt juhitav välised faktorid, infost mõjutatud. 12
o larüngaal pl nom tunnusena, nt miheq ‘mehed’; epenteetiline palatalisatsioon; keskkõrged vokaalid pole nasaalide ees kõrgenenud, nt emä; Võnnu kagu- ja lõunaosa on võrupärased; Võnnus on levinud võrupärane he-sisseütlev, nt kerikkohe ‘kirikusse’; räpinapärasd ze-tunnuslelised sg 3. pöörde vormid, nt juup – jooze ‘joob’; e-minevik, nt ande ‘andis’; hääldus: o NA diftongide täielik assimileerumine, nt käänüq ‘käinud’; o järgsilbi o; o st saava käände lõpuna; Kambja (tavapärasem): o p-tunnuseline sg 3. pööre, nt jup ‘joob’; o i-minevik, nt jättivä ‘nad jätsid’; o oleviku lõputa juu, kand; o se-minevik, nt andse; Lõunarühm Otepää, Rõngu, Sangaste. kõige iidsemad lõunaeesti keelejooned; palju afrikaatse, nt tsuits ‘suits’; kaasrõhulistes silpides pikad vokaalid ja diftongid, nt inimisile ‘inimestele’;
kultuurilisest mõistest. Identiteediotsinguis oli oluline juurte otsimine, kuivõrd aga ajalugu puudus (loe: oli äraolelemise, väikeste võitude ja väikeste kaotuste ajalugu), tuli luua müüt. Eesti müüdis ammutatakse minevikust mingid seigad, millele antakse ajalooline tähendus (ristimisvee mahapesemine = kanged ja jonnakad). Olulisel kohal Eesti erilisust rõhutavad asjaolud - puudustest ja nõrkustest tehakse tugevused (seisukohtade jäikus = jonn; assimileerumine = “mis ka ei olnud - me jäime püsima” jt); kuivõrd Eesti on nii väike, siis saavad tühistest lahinguvõitudest sõjaga võrdsed sündmused (Ümera lahing), kaotatud lahinguid seevastu serveeritakse “meeleheitliku vastupanuna”. Nähtavasti võib väita, et pärast seda, kui maarahvas enda omasest maausust ilma jäi, ei ole ükski usk olnud neile küllalt omane, et seda tõeliselt omaks, eestlaste usuks pidada. Kristluse kõrvale jäid püsima elemendid varasemast
Caracalla edikt 212. a.- kodanikuõigused kõigile elanikele, oli hoobiks roomakesksele korraldusele Diocletianuse tetrarhia- jaotatakse valitsemine, poliitline võitlus Theodosiuse surm(395):Ida-Rooma (Konstantinoopolis) ja Lääne-Rooma keisririik (Milaanos, Ravenna) a) Tugevalt latiniseeritud piirkonnad: Itaalia, suurem osa Pürenee poolsaarest, Lõuna-Gallia, vähem Põhja- Gallia, Illüüria, Kartaago. Gallias ja Ibeerias oli kiire linnade assimileerumine. Kartaago latiniseerus kiiresti ja oli kultuuriliselt hästi arenenud piirkond. b) Nõrgalt latiniseeritud piirkonnad: Britannia, mõned mägirajoonid. Ladina keelt rääkis rooma sõjavägi, kadus koos sõjaväelastega (5. saj. pKr) ja rohkem ei juurdunud. c) Täiesti latiniseerimata piirkonnad: kogu Vahemere idabassein (kreeka keele alad), mõned piirkonnad Euroopas (Germaania). Seal säilis kreeka keel ja kultuur. Germaania Reinist idapoolsed alad ei latiniseerunud
gruppide poolt. Eristatakse kahte tüüpi segregatsiooni: (i) de jure (seaduslik) ja (ii) de facto (tegelik aga mitte ilmtingimata seaduslik) segregatsioon. Kohanemine protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineeriva kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei pruugi tingimata muuta oma norme ja väärtusi. St nad kohtuvad domineeriva kultuuriga ilma selles täielikult osalemata. Akultureerumine (kultuuriline assimileerumine) vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna ,,intiimsematesse" sotsiaalsetesse gruppidesse. Assimileerumine (struktuurne assimilatsioon) sisenemine ühiskonna domineeriva kogukonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu. Amalgeerumine (kokkusulamine) esineb kui kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid
nende riideid, suhelda nendega). Tekib tõrjumine. Taaselustamine ei vii kunagi täpselt alguspunkti tagasi, vaid tuleb mingi täiesti uus olukord, aga inimeste püüdlus on jõuda tagasi algse olukorra juurde. Taaselustamine ei ole domineeriva ühiskonna poolt välja pakutud, vaid tuleneb allasurutute omal initsiatiivil, igas ühiskonna elus aspektis üritatakse ära kaotada need domineerivad ühiskonna aspektid. · Assimileerumine: a + b + c = a 17 Kõik muudetakse ühetaoliseks, üks domineeriv kultuur. (Nõukogude Liidu näide, püüdlus, et kõik muutuksid venelaste sarnaseks, see oli nagu määratletud, et venelased olid kõikiühendav rahvus) · Sulatusahi: a + b + c = x Tulemuseks hoopis mingi uus ühiskond, uus ühiskond, tekib uus kultuuriidentiteet. Klassikalise ameerika ühiskonna järgi tuleb see. Kui sinna emigeerusid erinevad
k langeb vormidest välja fonotaktilistel põhjustel. Sarnane on ka mõskma ‘pesema’ , kuid sellel puudub NA lihtminevik. S s sattus laadivahelduse objektiks, kuna varem asendas seda -ti (-ti > -si). 1) s kadu, nt käsi, mesi, tõsi, lüsi, süsi; 2) asendumine homorgaanse häälikuga pole eriti levinud, esineb vaid üksikutes sõnades, nt viis : viie, reis : reie; 3) assimileerumine rs : rr, nt sõnades tõrs, kõrs ja vars. 25. Vältevaheldus. 1) vältemuutus – astmemuutus, mille korral muutub ainult sõna välde, st häälduskestus, nt hõõruda : hõõrun, katsuda : katsun; (ka mets, pall); 2) pikkusmuutus – astmemuutus, millega kaasneb sulghääliku või s-i pikkuse muutumine, nt vaat : vaadi). Eristatakse a) nõrgenevat pikkusmuutust, kus k, p, t, ss muutub g, b, d, s-ks, nt pank : panga, kauss : kausi;
versiooni sellest - eri keele rääkijad tõlgendavad sündmusi erinevalt (kas panna kokku sinine ja kollane nöör või sinine kepp ja sinine nöör) * Masing: eestlastel pole tulevikku nii suur tung kui näiteks indogermaanidel. Poliitantropoloogia Ühiskonna struktuur Sotsioloogiaga sarnased mõisted (kohanemine, akulturatsioon, staatus jne). Chicago koolkonna mudel: kontakt-konkurents-kohanemine-assimileerumine Staatus ja roll. Ühiskond on ühiste huvidega inimeste sotsiaalne süsteem, mis koosneb erinevatest positsioonidest staatustest. Sellele sobiliku käitumise eeskiri roll. Siirderiitused. Laps kasvades vahetab staatusi. Siidrumine ühest staatusest teise on ühiskonnas reguleeritud. Staatused: · Omandatud: saavutatakse isikliku tublidusega. · Päritud: ei saa muuta, on vanematelt kaasa saadud. · Universaalsed: kehtivad kõikjal(ametiga seotud, suulised nt).
· Akulturatsioon senisest kultuurist loobumine. Nt põlisrahvaste muutumine kultuurikontaktides tulenevalt. Rahvas jääb indiviididena alles, kuid eitakse, et kasulikum on üle võtta domineeriva kultuuri vaated. · Revitalisatsioon (A. Wallace, 1956) traditsioonilise kultuuri taaselustamine, mille keskseks elemendiks on religiooni taaselustamine. Revitalisatsioon võib haarata kõiki elu valdkondi (ka kaubandus jne). 1) Assimileerumine: a + b + c = a Kultuuride kontakti tulemusena jääb järgi vaid üks kultuur teised sulanduvad domineerivamasse. 2) Sulatusahi: a + b + c = x Kultuuride kontakti tulemuseks on täiesti uus kultuur, milles on erinevate kultuuride tunnuseid (nt Ameerika või NSVL) 3) Kultuurimosaiik: a + b + c = a + b + c Erinevate kultuuride kontakti tulemusena jäävad kõik kultuurid alles. Doominoteooriad
Üks ühiskond on domineeriv ja teine on allutatud,nõrgem loobub oma kultuurist. Indiviidid jäävad ellu, kuid võtavad üle tugevama ühiskonna kultuuri. Sama arengut võidakse erinevast positsioonist vaadatuna tõlgendada erinevalt. *Revitalisatsioon (Anthony Wallace 1956) – püütakse oma kultuuri uuendada läbi religioosse taaselustamise. Ühel hetkel loodetakse elu parandada, võti leitakse usulises uuendamises. Kultuurimuutuste liigid 2 *Assimileerumine: a+b+c =a (tähed on erinevad kultuurid, b ja c sulanduad) *Sulatusahi: a+b+c = x. Tekib rahvas keda algses olukorras polnud üldse olemas, areneb uus etniline moodustis. Sellest räägiti ameerikas. *Kultuurimosaiik: a+b+c=a+b+c. Kultuuriline kirevus säilib, ei sulanduta üksteise hulka. Doominioteooriad Kui kuvandatakse esialgne stabiilne kultuuriseisund, esimene muudatud toimub ühes aspektis ja see toob kaasa teiste kultuurielementide muutuse. Muudatus
Suure rühma moodustavad soomeugri keelte kõnelejad, neid on 23m. Järgmise rühma moodustavad turgi keelt kõnelevad rahvad, keda on alla 10m. Kõige väiksem rühm on baski keele kõnelejad, keda on 660k. 19. sajandil üritasid rahva kujunemise lugu välja selgitada keeleteadlased. Keelepuud näitavad kuidas keeled ja rahvad on laiali läinud. Mingi keele kõnelejad võisid olla agressiivsed ja kui nad rändasid mingi teise rahva juurde, allutasid nood. Toimus assimileerumine. Arheoloogid vaatsid millal mingi kultuur on kuhugi sattund. Soomeugri kujunemise teooria - juba 19 sajandi keskpaiku tehti avastused. Mattias Castren kirjutas, et meie peame end tõsiselt harjutama mõttega, et oleme põlatud mongolite järeltulijad (soomlased). Kunda kultuuri asjadel polnud mingeid sarnasusi ida poolt leitud esemetega. Arvati, et kundalased ei olnudki soomeugrilased vaid hoopis mingid protoeurooplased. Kunda kultuuri loetigi protoeuroopa rahvastiku hulka kuuluvaks
Etnolingvistilise vitaalsuse modelleerimine valem V=U(M1-M2)/r, kus V tähistab etnolingvistilist vitaalsust, U utilitaarsust, M1 ja M2 vastavalt uuritava vähemus- ja enamusrühma sotsio-kultuurilist staatust, r nende rühmade vahelist kultuurilist distantsi. Kui V≥0, siis on rühm vitaalne, kui V<0, siis on rühmal kalduvus assimileeruda seda rohkem, mida väiksem on V väärtus. Ometi ei sõltu assimileerumine ainuüksi rühmade staatuserinevusest. Näiteks türgi immigrantrühma staatus Saksamaal on selgelt madalam sakslaste omast, kuid ometi ei toimu türklaste hulgas kiiret assimilatsiooni. Üks põhjus on selles, et türklased erinevad sakslastest sotsio-kultuuriliselt vägagi palju: niihästi rassiliste joonte, religiooni kui ka kommete ja tavade poolest. Kui rühma utilitaarus on minimaalne, siis on ta täiesti konservatiivne ja muutustele suletud. Sellised
Suhtlemine: 1) teabevahetus e. kommunikatsioon 2) inimeste vastastikune tajumine ja tunnetamine 3) vastastikune mõjutamine · Kommunikatsiooniprotsessi omadused 1) suhtluspartnerite vastastikune mõju 2) kommunikatsioon põhineb reeglitel 3) kommunikatsioon on isiklik 4) kommunikatsioon on seerialine Muutused, mis toimuvad sõnumi seerialisel edasikandumisel: tasandumine, teravdumine, detailide lisandumine, assimileerumine, oletuse muutumine kindlaks, detailide kombineerimine tervikuks, sündmuste järjekorra muutmine, detailide kohandamine, fraaside kohandamine · Suhtlemiskliima organisatsioonis Suhtlemiskliima kirjeldab peamiselt seda, kuidas töötajad tajuvad suhteid ja suhtlemist organisatsioonis. See on organisatsioonikultuuri osa. Suhtlemiskliima koosneb 5 tegurist: Toetus, osalev otsustamine, usaldusväärsus, avatus ja siirus, selged tegevuseesmärgid. · Info liikumine organisatsioonis
Poolel. Maal neid pm ei ela, tegelevad kaubandusega nt. Esimesed juudid saabusid illegaalselt Vene tsaaririigi läänealadelt, kus nad võisid elada. Juutide kogukond tekkis kõigisse Eesti n.ö vanadesse linnadesse. Iseseisvumine eraldas Eesti juudi kogukonna juudid Venemaa ja Läti keskustest. 1926 kultuurautonoomia. Praegune juudi kogukond pärineb paljuski Vene aladelt pärast 2. MS siia elama asunud juutidest. Paljud liikunud edasi Iisraeli. Jidisit(keel) vallatakse vähe Keeleline assimileerumine pigem vene keele poole. Jidisit vallatakse vähe. Emakeelsus 2000 rahvaloenduse järgi: jidis, 248 eesti, 1728 vene. Rootslased- eesti mõistes räägitakse valdavalt rannarootslastest või siis eestirootslastest. Enamik neist elab lääne- ja loode eesti saartel. Tulid 13-14 saj. Pärast teist maailmasõda lahkusid. Eriseisuses ei tunnistanud end pärisorjadena. Hiiurootslased-1781 tüli mõisaomanikuga ja umbes tuhat rootslast küüditati Reigi piirkonnast Lõuna-Venemaale. Asustus lõppes 2
1) teabevahetus e. kommunikatsioon 2) inimeste vastastikune tajumine ja tunnetamine 3) vastastikune mõjutamine 26 Kommunikatsiooniprotsessi omadused 1) suhtluspartnerite vastastikune mõju 2) kommunikatsioon põhineb reeglitel 3) kommunikatsioon on isiklik 4) kommunikatsioon on seerialine Muutused, mis toimuvad sõnumi seerialisel edasikandumisel: tasandumine, teravdumine, detailide lisandumine, assimileerumine, oletuse muutumine kindlaks, detailide kombineerimine tervikuks, sündmuste järjekorra muutmine, detailide kohandamine, fraaside kohandamine Suhtlemiskliima organisatsioonis Suhtlemiskliima kirjeldab peamiselt seda, kuidas töötajad tajuvad suhteid ja suhtlemist organisatsioonis. See on organisatsioonikultuuri osa. Suhtlemiskliima koosneb 5 tegurist: Toetus, osalev otsustamine, usaldusväärsus, avatus ja siirus, selged tegevuseesmärgid. Info liikumine organisatsioonis
lühem teenistus. Kui tehakse esimesed hingeloendid, 1782, siis on rahvaarv enam-vähem korrektne, hinnanguline osa jääb järjest väiksemaks. Seega võib öelda, et inimesi oli ca 485 000. Liivimaa Eesti osas elas 280 000 inimest ja Eestimaa kubermangus 205 000 inimest 1782. aastal. Alles sajandivahetuseks, 1800. aasta paiku, saavutati poole miljoni tase. Teataval määral rootslaste osakaal rahvastikust vähenes, kuna toimub assimileerumine. Kõik rannarootsi piirkonnad ei olnud ainult rootsikeelsed ning toimub eestistumine (v.a saartel, kus olid terved rootslaste kogukonnad). Juurde tuleb venelasi. Peamiselt venelased asuvad Peipsi äärde, ka linnarahvastikus hakkab venelaste osakaal kasvama. Linnades elas sel ajal inimesi ainult 5%, tegemist oli agraarühiskonnaga, Lätis oli sel ajal linnarahvastikku juba 12%. Sajandi alguses oli asustustihedus umbes 4 inimest ruutkilomeetrile. 18. sajandi
eelmisel rahvaloendusel lasid kirja panna venelastena, on nüüd taas hakanud väärtustama oma handi päritolu. Linnarahvastiku osakaal hantide seas on aastail 1989-2002 tõusnud 29,8%-lt 34,6%-ni ning emakeelsus on samal ajal langenud 60,8%-lt 44,2%-ni. 1989. aasta seisuga elas oma (Handi-Mansi) autonoomse ringkonna piires 53,4% hante, 2002. aastaks oli see protsent tõusnud 59,7-ni. Seega on autonoomiast kasu, sest väljapool selle piire on assimileerumine kiirem. Samas moodustavad handid vaid tühise osa (umbes 1%) oma autonoomse ringkonna rahvastikust. Piirkonnas domineerib naftatööstusega seotud venekeelne elanikkond. Väljapool Handi-Mansi autonoomset ringkonda elab hante enim (umbes 7000) Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis moodustab osa nende ajaloolisest asualast. (Jääts 2006) Vahetult enne nafta- ja gaasimaardlate avastamist ning massilist migrantide saabumist, 1959. aasta rahvaloenduse
Assimilatsioon. Selle all mõistetakse teise kultuuri omaksvõttu ja sellel on kolm tasandit: 1) keele ülevõtmine; 2) institutsionaalne sulandumine (välise käitumise omaksvõtt seoses osalemisega tööalases tegevuses, poliitikas jm); 3) abielu kaudu toimuv perekondlik assimilatsioon “lõpetab” kultuuri omaksvõtu ja inimene hakkab sarnanema ühiskonna tava- liikmega. Osaline assimileerumine. Inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) tööl tegutseb ta vasta- valt “väliskultuuri” normidele ja väärtustele; 2) kodus ja sõprade ringis aga oma kultuurist lähtudes. 87 Tasakaalustatud assimileerumine. Suudetakse lülituda uude kultuuri, andes selle aren- gusse olulise panuse ning säilitades oma kultuuri. Koloniseerimine. See tähendab teise kultuuri (riigi) esindajate poolt reaalselt
3) vastastikune mõjutamine. Kommunikatsiooniprotsessi omadused: 1) suhtluspartnerite vastastikune mõju, 2) kommunikatsioon põhineb reeglitel, * Peatükk baseerub primaarselt M.Suurevälja ,,Ametisuhtlemise" ainekonspektil (2002). 60 3) kommunikatsioon on isiklik, 4) kommunikatsioon on seerialine. Muutused, mis toimuvad sõnumi seerialisel edasikandumisel: · tasandumine, · teravdumine, · detailide lisandumine, · assimileerumine, · oletuse muutumine kindlaks, · detailide kombineerimine tervikuks, · sündmuste järjekorra muutmine, · detailide kohandamine, · fraaside kohandamine. Suhtlemiskliima organisatsioonis Suhtlemiskliima kirjeldab peamiselt seda, kuidas töötajad tajuvad suhteid ja suhtlemist organisatsioonis. See on organisatsioonikultuuri osa. Suhtlemiskliima koosneb 5 tegurist: toetus, osalev otsustamine, usaldusväärsus, avatus ja siirus, selged tegevuseesmärgid.
annaabi.ee 
