Lähteülesanne: Palun selgita, mis on teooria roll uurimistöös! Teooria seob uurimistöös sisulised uuringud mõtlemisraamistikuga ja annab uuringutele reaalse tähenduse ja väärtuse. Kroos'i järgi saab teooriat saab luua peamiselt neljal viisil: 1. oletuste baasilt loogiliselt järeldades; 2. vaatlustulemuste üldistamisest (põhjustatud teooria); 3. eelnevate empiiriliste uuringute baasil; 4. eelnevate teoreetiliste uuringute (teooriate) baasil - meta-teooria De Vaus'i (1996) järgi sisaldavad väärtuslikud uuringud kahte seotud protsessi: teooria loomine ja teooria testimine. Teooria loomine algab vaatluste kogumist, mille alusel teooria luuakse. Seega ei põhine teooria lihtsalt "tugitoolis spekuleerimisel", vaid baseerub vaatluste põhjal tehtud järeldustel. Pärast teooria loomist on aga oluline kontrollida teooria paikapidavust omakorda täiendavate vaaltuste abil. Teooria testimiseks soovitab De Vaus (1996) teostada uuringuid või süvaintervjuusid
teatrite superstaariks. Ta on praegu kõige mängitavaim prantsuse dramaturg Euroopas. Yasmina Reza seitsmest näitemängust on jõudnud Eestisse vaid kaks, ,,Kunst" ja ,,Kaks versiooni elust." Näidendi ,,Tapatöö jumal" lavastas autor Pariisis ise ning selle esietendus toimus 2006. aastal Sveitsis. Eestlastele tõi näidendi ,,Tapatöö jumal" teatrilavale näitlejad nagu Kersti Kreismann, Sulev Teppart, Piret Rauk ja Jüri Aarma. Kunstnikuks oli Jaak Vaus ning prantsuse keelest eesti keelde tõlkis Margus Alver. Kui laval kardinad avati, olid näitlejad juba oma kohtadel ning otsekohe hakkas tegevus pihta. Omapärane oli see, et ei olnud pea- ja kõrvaltegelasi, vaid kõik olid võrdväärsed. Meeldejäävaim neist oli Jüri Aarma, kes mängis abielus advokaati, kelle poja vägivaldne käitumine kaks perekonda omavahel selgust tooma viis, millest tingitud juhtumid olid iga probleemse sündmuse aluseks.
Linnapea 31. oktoober 2009, kell 13.00 Lavastaja: Andres Lepik Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov Lavastaja assistent: Gert Kark Peaosas: Andres Tabun Teistes osades: Kadri Lepp, Merle Liinsoo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask (külalisena), Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu
Eesti teatris Bertolt Brecht "Ema Courage ja tema lapsed." Lavastaja: Herbert Schenk (Saksamaa) Osades: Silvia Laidla, Kadri Oim, Indrek Ojari, Tanel Begmann, Dajan Ahmet, Triin Tüvi, Heino Pall Kunstnik: Dagmar Kase Muusikaline kujundus: Dede Noodla, Tanel Bergmann Bertolt Brecht «Härra Punttila ja tema sulane Matti» Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi Tõlkija: Debora Vaarandi Lavastaja: Kalju Komissarov Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov "Härra Punttila ja tema sulane Matti" Rahvatükk, kus nalja ei kaaluta mitte apteegikaaluga, vaid kotiviisi nagu kartuleid. Kujutlegem end hetkeks valgesse Soomemaa suveöösse, kus varane lüpsitüdruk kolistab ämbriga, kukk teeb esimesi kiremisharjutusi ja kasetukk lõhnab nii meeliülendavalt... Ja selles sulnis rahus vaarub ringi end lahkeks joonud mõisaomanik
taldriku, sest läks oma mehega riidu. Kui lavale ilmus Martini ja Alli poeg Tanel, oli näha, et tegu on noore inimesega, sest ta oskas liigagi hästi teismelist mängida. Kõige rohkem jäi meelde koht, kus ta mantlit nagisse korduvalt viskas. Näitlejate grimassid, liigutused ja koomika muutsid lavateose huvitavaks igaühele. Kõikidel olid rollid paigas ning keegi ei jäänud toppama. Minu arvates said näitlejad oma tööga hästi hakkama. Etenduse kunstnikutöö tegi Jaak Vaus. Lava oli leidlikult kujundatud, eemal asetsesid igasugused talurahva taburetid, veeämber, igivana külmkapp ja suur ahi. Üleüldine kujundus tekitas väga hubase tunde. Samuti meeldis lava ülaosas olnud aken, sest tundus nagu keegi jälgiks toimuvat. Kunstnik oli oma tööga minu arvates hästi hakkama saanud, sest üleliigseid detaile lavakujunduses ei olnud ja üldmulje jäi hea. Muusikaline kujundaja on Imre Sooäär. Muusikal ei olnud väga suur roll, aga Chelsea
mulje ning umbes kolmveerand näidendit oli naeratus suul ning põnev olla. Vahtisin isegi kartulikoorte kaussilendamist suu ammuli peas, sest see oli pisidetailidega, nagu näiteks salajane taburettide äravahetamine, ülilõbusaks muudetud. Ma arvan, et Allik tahtis publiku näidendi sisu üle juurdlema panna ning seda läbi lihtsate elementide, mis kõigile peaksid tuttavad olema. Näidendi kunstilise kujundamisega tegeles Jaak Vaus, kes kasutas lihtsaid ja samas leidlikke nippe. Laval olid igasugused talurahvale sobilikud asjad: vanad taburetid, päevinäinud külmkapp, suur ahi, veeämber kopsikuga... Tekkis tunne, nagu tegevuse toimumine selles külakeses oleks tõeline olnud ja publik ei istunud mitte Kuressaare linnateatris, vaid viibis kohapeal ja nägigi seda sama talumaja. Terve lava tekitas hirmus koduse tunde, kui mitte nostalgiahoo
lepinguid, kaubanduse jne osas. Euroopa Liit on nii suur organisatsioon, et ta saaks kaubanduslikult ka ilma Šveitsita hakkama. Kas lepingud on piltlikult öeldes kommipalakesed, millega meelitatakse Šveitslasi hea elu peale ja liituma. Kasutatud kirjandus: (31.07.2007), A Brief Survey of Swiss History, Federal Department of Foreign Affairs, http://web.archive.org/web/20090626222448/http://www.eda.admin.ch/eda/en/ho me/reps/ocea/vaus/infoch/chhist.html, (6.11.2014) Eurostat (2013), http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/statistics/search_database, (17.10.2014) (20.07.2014), The Worlf Factbook, Central Intelligence Agency, https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sz.html , (23.10.2014) The Federal Administration, (21.10.2014), https://www.eda.admin.ch/dea/en/home/europapolitik/ueberblick.html, (04.11.2014)
Lavastaja: Kalju Komissarov Lavastuskunstnik: Jaak Vaus Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Muusikajuht: Peeter Konovalov Koreograaf: Oleg Titov Grimmi-ja parukameistrid: Ülle Konovalov, Jaana Kukk, Merle Saluveer Helimeistrid: Üllo Kaur, Rain Kõrbe, Üllar Priks Valgusmeistrid: Tiina Barbo, Liila Väli, Villu Konrad, Evald Laur Lavameistrid: Riho Otsma Etenduse juht: Kaisa Sein Autorid Eppu Nuotio Kirjanik ja stsenarist. Kirjutanud 480 stsenaariumi telefilmidele, laste-ja draamalavastustele jne; kokku 26
EESTI RAHVA PILLID Referaat Jaana Vaus Tallinn 2009 PUHKPILLID Puhpillid on kõige arvukam pillirühm eesti rahvapillide seas. Enamik neist pillidest olid tööriistad, omades kindlat funktsiooni ja neid tohtis kasutada ainult karja väljasoleku perioodil - Jüripäevast (23. aprill) Mihklipäevani (29. september). Muul ajal oli nende kasutamine keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit, loomasarved, kõrred, putked, pilliroog, savi, puulehed, linnuluu jne
L.Reintam Arno Piho (1924-1975) – muldade toiterežiim-Kuusiku Ragnar Kokk ja Igna Rooma – Riiklik Projekteerimis Instituut “Eesti Põllumajandus Projekt” praeguseks RE “Eesti Maauuringud” Rein Kask – Eesti Maaviljakuse Instituudi mullauurimisosakonna juhataja Endel Kitse – EPMÜ mullateaduse instituut; mullafüüsika, mullavesi ja hüdroloogilised konstandid; sügavkobestamine Ragnar Sepp, Erich Lõhmus, Mart Vaus – metsamullad Elmar Kaar – rikutud mullad Paul Kuldkepp – agrokeemia Loit Reintam – muldade genees, Euroopa mullakaart, ülemaailmselt kuulus 4 5
Enamiku teoste jaoks on Sisask saanud inspiratsiooni kosmosest ning nii kannavad need teosed ka vastavalt nende tähtkujude või taevakehade nime, mis on teda inspireerinud. Seejuures kasutab Sisask kahte meetodit: üks põhineb astronoomilistel vaatlustel saadud emotsionaalsetel kogemustel, teine matemaatilisel helireal, mille ta tähti ,,kuulates" ja planeetide liikumist jälgides enda mõeldud logaritmsüsteemi valemiga välja arvutas. (MTÜ Crescendo 2008; Vaus-Tamm 2008; UST 2009) Teine meetod põhineb helide võnkesagedusel: mida lähemal on tähed Linnutee tuumale, seda väiksem on nende tiirlemisperiood ja seda kõrgem heli. Päike ja kogu nähtav tähistaevas, mis liigub ümber Linnutee tuuma perioodiga 240 miljonit aastat, annab madala re-noodi, mis on 59 oktavit suurest oktavist allpool. Maa heli on do-diees suurest oktavist 31 oktavit allpool. Pärast
Tartu Ülikool Usuteaduskond Hereetilised õpetused ning nende mõju kristluse arengule antiik- ja varakeskajal Greta Vaus Referaat Tartu 2009 Et jõuda üldse mingisuguste õpetusteni, siis nii õigete kui valeõpetusteni, tuleks alustada meie esimestest teadaolevatest suurtest mõtlejatest. Tsiteeriks siin vanakreeka filosoofi Platoni (surnud 347 eKr) dialoogist ,,Pidusöök" kirjutist armastusest kauni keha vastu, teades Platoni veendumusest, et jumalik maailm on staatiline ja muutusteta:
A. Malle Kundla poolt. (leheküljed nummerdamata). Käsikiri O. Kirsi valduses. 9. RESTAGNO , E. Arvo Pärt peeglis. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. 10. TEDER, T. Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios.- Muusika. 2005 nr. 8-9, lk 47. 11. Tiit Vartsi kiri O.Kirsile 30. Jaanuarist 1994. Säilitatakse Rakvere Muuseumis 12. TÕNSAU, KAIRI. Arvo Pärt. Rakvere Gümnaasium. Rakvere, 2008.[Õpilasuurimus, säilitatakse Rakvere Gümnaasiumi raamatukogus] 13. Vaike Toming(Vaus), mälestused kirja pandud 1994. A. Odette Kirsi poolt (leheküljed nummerdamata). Käsikiri O.Kirsi valduses. 14. Vikipeedia, Arvo Pärt. http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt (04.04.2010) 16 LISA 1 Sünnipäevakontsertite plakat Foto: Ragnar Viikoja LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a
Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks; täiendanud L.Reintam Arno Piho (1924-1975) muldade toitereziim-Kuusiku Ragnar Kokk ja Igna Rooma Riiklik Projekteerimis Instituut "Eesti Põllumajandus Projekt" praeguseks RE "Eesti Maauuringud" Rein Kask Eesti Maaviljakuse Instituudi mullauurimisosakonna juhataja Endel Kitse EPMÜ mullateaduse instituut; mullafüüsika, mullavesi ja hüdroloogilised konstandid; sügavkobestamine Ragnar Sepp, Erich Lõhmus, Mart Vaus metsamullad Elmar Kaar rikutud mullad Paul Kuldkepp agrokeemia Loit Reintam muldade genees, Euroopa mullakaart, ülemaailmselt kuulus Spiku2 Mulla orgaaniline osa - Kujuneb mullatekkeprotsessis, ja algab taimede asumisega kivimile. Kuumutamisel põleb künnikihis tavaliselt 2-3%...20%. Mineraalmuldade tahkest faasist >90% anorgaaniline aine, turvasmuldadel <50% Sünteesivad ainult rohelised taimed CO2, H2O ja mineraalsooladest päikeseenergia toimel. Osa mulla org
annaabi.ee 
