Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"tormilind" - 6 õppematerjali

Tormilind

Kasutaja: Tormilind

Faile: 0
thumbnail
7
ppt

Doveri kalju

Doveri kalju Dover Cliff Doveri kalju Asub Inglismaal, 129 km kaugusel Londonist Kuni 503 m kõrgused ja u. 14 km pikkused kaljud on tekkinud kiiresti voolavate jõgede erosiooni ja toetuseta jäänud ülemiste kihtide allakukkumise tagajärjel. Asukoht Kaljud koosnevad peamiselt pehmest, valgest lubjakivi väga peeneteralisest struktuurist Tegemist järskrannikuga Rannanõlv ka järsk Lainete poolt kulutav tegevus Setted viiakse lainete poolt eemale Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale. Taimed ja Putukad merikapsas randköömen kollane meremagun mitmed metsikute orhideeliigid liblikaid ja ööliblikaid Briti suurim rohutirtsuliik. jää-tormilind(Fulmarus glacialis) kaljukajad sinilind Kasutatud materjal http://en.wikipedia.org/wiki/White_cliffs_of_Dover http://www.miksike.ee/docs/referaadid/doveri_kaljud_eve lin.htm

Keeled → Inglise keel
25 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ahto Walter

Ahto Walter Aasta 1930. Ahto ja Kõu Walter purjetasid jahil Ahto (endine Auli) üle Atlandi ookeani Eestist Ameerikasse. 1930 aasta 7.augustil ei andnud Tallinna sadamakapten Ahtole kaugesõiduks luba ning vennad Ahto ja Kõu klaarisid jahi piirivalvepunktis lühemaks kalastusretkeks... ja läksid vastu ookeaniavarustele. Kaks noort Eesti poissi Atlandi ookeani vallutama. Ajalehed ei kirjutanud sellest veel midagi. Vennad purjetasid Läänemerest Põhjamerele ja sealt Inglismaale. Londonis tervitasid Ahtot ja Kõud suure hallooga inglise ajakirjanikud. Mööda Inglismaa lõunarannikut seilates jõudsid nad Torquaysse, kus poiste noorus ja Ahto sarm võlusid kohalikku purjetajaskonda nii, et nendest said Torquay Kuningliku jahtklubi auliikmed. Uuesti teele asudes jõudsid nad 22 päevaga Funchali Madeirasse; sealt edasi Las Palmassesse, kus nad toiduvarusid kogudes valmistusid Atlandi ookeani ületamiseks....

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
11
odp

Antarktis

Antarktis Markus Kitt 10.b 2011 Abiootilised tegurid Elukeskkond ·Antarktise elukeskonnaks on jää ja lumi, see on tingitud aastaringsest külmast. Temperatuur ·Antarktis on kõige külmem piirkond meie planeedil. Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku -5...-25, sõltuvalt asukohast. Temperatuur tõuseb üle nulli vaid suvekuudel ja seda ka ainult soojemates piirkondades. Sademed ·Antarktis on külmunud kõrb, kus esineb sademeid väga vähesel hulgal, enamjaolt lumena. Pidevalt puhuvate tugevate tuulte tõttu on mahasadanud lumehulga täpne mõõtmine väga raske. Ida-Antarktise platoo suurematel kõrgustel esineb lund harva ning sademeteks on väiksed jääkristallid, mida esineb aastas vaid paari sentimeetri jagu. Tsüklonite põhjustatud suurimad lumesajud esinevad Antarktika poolsaare läänerannikul. Paari suvekuu jooksul on mandri rannikupiirkondades sademeteks tavalisel...

Geograafia → Geoloogia
14 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Polaaralad 2003

seetõttu ei külmu. Termatoom elab merepõhja läheduses ja toitub väiksematest kaladest ja loomsetest jäänustest, ka hülge väljaheidetest. Kui veetemperatuur tõuseb 10 kraadi siis ta sureb. Polaaralal elavad loomad sõltuvad merest ja polaarmered on rikkad planktonist. Antarktikas on elutingimused karmimad kui Arktikas. Randtiir kasvatab pojad üles Arktikas ja lendab siis maailma teise otsa Antarktikasse uuesti suve nautima. Kormoran on lind , kes ajab vee all ujudes kalu taga. Tormilind läheb vaid pesitsusajaks maale ja pritsib vaenlast maost pärit õlise vedelikuga. Pimedus , pakane, lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Külmakõrbe avarustel hakkab jää sulama, kuid igikelts ei sula kunagi täiesti, vaid ainult maapinnale, taimed kasvavad vaid 1 kuu jooksul. Osoonikiht peab kinni suurema osa Päikese kahjulikust ultraviolettkiirgusest, Antarktika kohal on suur osooniauk, mille kaudu tuleb Maale ultraviolett kiirgus, mis hävitab ookeani ülemistes kihtides

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Arvo Pärt ja Rakvere Gümnaasium.

Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga

Kategooriata → Uurimistöö
70 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Etoloogia täiendmooduli konspekt

Etoloogia täiendmooduli konspekt ÜRGEMA NEEDUS. SUGUPOOLTE ERINEVUSEST JA KONFLIKTIST (R. Mänd) · Sugulise sigimise ja sugude tekkimine eluslooduses. Alguses olid neitsid (esimesed 3-4miljardit aastat). Rakk kasvas ­ geneetiline materjal kahekordistus ­ rakk jagunes ­ siis hakati seksima ­ kaks erineva DNAga rakku liitusid (sügoot=viljastatud munarakk, ­ tekkis uus olend nt taim, inimene, seen), suurenesid, jagunesid ­ toimus veelkord raku jagunemine (toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine) ­ ja algas jälle otsast peale. Täiskasvanud organism on ajutine ,,elumasin" geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud, mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid. Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea ...

Bioloogia → Bioloogia
65 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun