Arvo Pärt (7)

Kool

Arvo Pärt

Referaat

Nimi
Klass
Tallinn 2008

Sisukord

Arvo Pärt 1
Referaat 1
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Elulugu 3
Kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus 6

Sissejuhatus

Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja . Arvo Pärdi loomingut mängitakse kõikidel kontinentidel, tema teosed kõlavad sageli kaasaja muusika festivalidel. Pärdi muusika on siiras ja vahetu, see puudutab hingekeeli, mis on inimeste poolt tihti unarusse jäetud, mida ei tunta või pole julgetudki uurida. Tema muusika ülim lihtsus, muusikalise mõtte pidev puhastumine kõigest ülearusest, helikeele siirus – kuulaja tajub teda lähedasena, omana. See on muusika, mis ei tunne keele- ega mandrite piire, see muusika on avatud hingega inimesele.

Elulugu

Arvo Pärt sündis 11. septembril 1935. aastal Paides . Kahe ja poole aastaselt sai tema koduks Rakvere. Kooliteed alustas helilooja Rakvere Linna I Algkoolis, aastatel 1950–1954 õppis ta Rakvere I Keskkoolis . Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusika-koolis. Juba 14–15-aastasena oli ta võimeline komponeerima. Arvo Pärdi muusikaõpetaja oli Jaan Pakk, kelle käe all mängis ta orkestris ja ansamblites. Rakvere Lastemuusikakooli lõpetas Arvo Pärt 1953. aastal Ille Martini klaveriklassis.
Aastatel 1954–1957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis . Vaid aasta peale õppima asumist sellesse kooli segati tema haridusteed ja ta kutsuti sõjaväkke. Seal täitis ta oma kodanikukohust, mängides sõjaväe orkestris oboed ja väikest trummi. Ta pöördus tagasi keskkooli aasta enne edasipürgimist Tallinna Riiklikku Konservatooriumi.
1957–1963 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis paistis , et ta raputab noote varrukast. Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote.
Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks . Nii näiteks võttis konserva-tooriumi professor , pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja " Partiita " (1958– 1959 ) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki – kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale.
Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat "Meie aed" ja oratoorium "Maailma samm" esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Tema esimest orkestriteost "Nekroloog" (1960) mängiti peagi pärast valmimist Moskvas ja Leningradis, samas kui Eestis teost moodsate kompositsioonivõtete pärast teravalt kritiseeriti – eesti muusikas oli Pärt kasutanud dodekafoonilist tehnikat . 1963. aasta sügisel käis Pärt esimese eesti heliloojana festivalil "Varssavi sügis", mis oli tollal üks olulisemaid uue muusika foorumeid. Sealt saadud muljete mõjul valmis orkestripala "Perpetuum mobile " (1963), eesti avangardse muusika tähtteos. Selle teose pühendas ta Luigi Nonole, kes aitas teose ka Euroopa kontserdilavadele. Pärast 1965. aastal festivalil "Varssavi sügis" toimunud "Perpetuum mobile" ettekannet algas Pärdi muusika rahvus-vaheline levik.
Aastatel 1958–1967 töötas Pärt Eesti Raadios helirežissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks. Konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks.
Pärt kujunes kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks , ta oli neist uuendusmeelseim, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii kestis see 1968. aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi Mäejutluse tekstil põhinev "Credo". Pärast menukat esiettekannet teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja. Pärdi biograaf Paul Hiller ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."
See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansi ajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga . Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom.
Pärast kolmeaastast loomepausi, mil helilooja uuris vana sakraal-muusikat, valmis 1971 . aastal keskaegsest vokaalmeloodikast inspiree-ritud Sümfoonia nr. 3 – stiilipöörde esimene tähis.
1976. aastal valmis Arvo Pärdil seitse teost erinevatele koosseisudele. Need jõudsid kuulajani " Hortus Musicuse" kontserdil 27. X 1976 ühise pealkirja all "Tintinnabuli" – autor nimetas seda avatud oopuseks. Ta lubas seda jätkata ning on seda teinud tänini.
Tintinnabuli (ladina keeles 'kellukesed') on helilooja Arvo Pärdi 1976. aasta paiku välja kujunenud isikupärane miniatuuristiil. Kõneldes oma uuest väljenduslaadist, pidas Pärt väga oluliseks vaikuse kuulamist oma muusikas: "Enne kui keegi midagi ütleb, peaks ta võib-olla mitte midagi ütlema. Minu muusika on esile kerkinud peale seda, kui ma olen kaua vaikinud, vaikinud sõna otseses mõttes." Pärdi tintinnabuli-muusikas on palju õhulist faktuuri, rohkelt pianissimot ja pause. Tegemist on Pärdi leiutatud kompositsioonitehnikaga, kus meloodia - ja harmooniahelid on omavahel väga ranges seoses ning kogu kompositsioon allub matemaa-tilisele loogikale.
Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid.
Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda kolmkõlanoote. Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev " Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). Kogu muusikaline materjal piirdub siin kõigest laskuva minoorse helirea ning minoorse kolmkõla helidega. Olulisemad instrumentaaltööd uues stiilis on veel "Tabula rasa " (1977), "Fratres" (1977), " Festina lente" (1988).
Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instru-mentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kiriku-muusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid , näiteks ” Missa syllabica” (1977/1996), psalme ”Stabat mater ” (1985), ”Magnificat” (1989), ”Te Deum ” (1984/1992), ”Johannese passioon ” (1982), ” Miserere ” (1989/1992). Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi populaarsemaid kooriteoseid on tsükkel "Seitse magnificati-antifooni" (1988/1991) – seitse erinevat, omaette terviklikku miniatuuri, mis moodustavad kauni tsükli.
Suure osa oma tintinnabuli-stiilis teostest on loonud Pärt väga väikesele koosseisule. Näiteks "Stabat mater" on kolmele soolohäälele ja kolmele keelpillile, " Berliner Messe" (1990/1997) neljale soolohäälele ja orelile. Seevastu on ”Te Deum”-is kolm koori, ettevalmistatud klaver ja keelpilliorkester . Suurt sümfooniaorkestrit (koos sopraniga) on ta kasutanud näiteks teoses " Como anhela la cierva" (Otsekui hirv igatseb, tekst 42. psalmist, 1999).
1980. aasta jaanuaris emigreerus Arvo Pärt Nõukogude Liidust , kus tema töötamine oli ideoloogilistel põhjustel muudetud võimatuks. Esmalt läks ta koos perekonnaga Viini, 1982. aastast alates elab ta aga Berliinis. Pärdi muusika ettekanded Nõukogude Liidus keelati, suur osa tema hilisematest teostest kuulus vaimuliku vokaalmuusika valdkonda, mis oli tervikuna põlu all.
Pärdi esimesed tintinnabuli-stiilis lood olid maailmas tuntuks saanud tänu mitmele Nõukogude Liidust pärit tippinterpreedile (viiuldajad Gidon Kremer, Tatjana Grindenko, dirigent Gennadi Roždestvenski jt.). Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi muusika ülimenukaid salvestusi. Väga oluline on olnud Pärdile ka kauaaegne koostöö maailma ühe tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble (mille omaaegne juht Paul Hiller töötab aastast 2001 Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina). Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Tõnu Kaljuste .
Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga . Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy-auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse – Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts and Letters ) auliikme nimetuse (1996). Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat „Da Pacemi“ ettekandega võitis 2007. aastal parima kooriesituse Grammy.

Kokkuvõte

Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil.
Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma : igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib viker-kaaretaoline muusikaline elamus

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt

http://www.musicolog.com/part.asp

http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/part/elu2.ht m

http://www.emic.ee/helilooja.php?id=24 #
6