Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvo Pärt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Arvo Pärt
Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal - ja vokaalsümfooniliste žanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne .) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika žanreid (passioon, missa , psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste . Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli.
Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused  dodekafoonia , helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaažitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile ", 1963, 2. sümfoonia, 1966).
Pärast kollaažiteost " Credo " (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."[2] Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968–1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia ( 1971 ), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga .
1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" ( Aliinale ). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum  kelluke ). Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on " Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", " Cantus in Memory of Benjamin Britten " ja " Tabula rasa ".
Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides.
Arvo Pärdi elust
Kronoloogia
1935 sündinud 11.septembril Paides
1938 Rakverre kolimine
1945-53 Rakvere Muusikakool , klaverõpingud Ille Martini juures, esimesed kompositsioonikatsetused
1950-54 Rakvere Gümnaasium
1954 Tallinna Muusikakool, kompositsiooniõpingud Harri Otsa ja Veljo Tormise juures
1954-56 ajateenistus Nõukogude armees-mängis sõjaväeorkestris oboed, löökpille ja klaverit
1957-63 Tallinna Riiklik Konservatoorium, Heino Elleri kompositsiooniklass
1958-67 Eesti Raadio, helireźissöör
1967-80 vabakutseline helilooja
1968 ’’Credo’’, esimese loomeperioodi lõpp
1968-76 loominguline ümberorienteerumine
1976 ’’Aliinale’’, tintinnabuli-tehnika sünniaeg
1976-77 15 tintinnabuli-kompositsiooni, sh. ’’Tabula rasa’’, ’’Cantus in Memory of Benjamin Britten’’ ja ’’Fratres’’
1980 emigreerumine Viini, leping kirjastusega Universal Edition
a-st 1981 Berliinis vabakutseline helilooja
1981-82 DAAD stipendiaat
a-st 1984 loomingule koostöö plaadifirmaga EMC, kes on teinud kõigi tema suurteoste autoriseeritud esmasalvestused
Tunnustusi
Audoktor
1990 Eesti Muusikaakadeemia
1996 Sidney ülikool
1998 Tartu Ülikool
2002 Durhami ülikool
2003 San Martini ülikooli humanitaarteaduskond
Auliige
1991 Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia
1996 American Academy of Arts and Letters
2001 Belgia Kuninglik Kunstide Akadeemia
2003 Suurbritannia Kuninglik Kirikumuusika Kool
2004 Accademia Nazionale di Santa Cecilia
Grammy nominatsioonid
1989 ’’Passio’’, parim kaasaegne heliteos
1991 ’’ Miserere ’’, parim kaasaegne heliteos
1997 ’’ Kanon Pokajanen’’, parim kaasaegne heliteos
2003 ’’ Orient & Occident’’, parim kaasaegne heliteos
2003 ’’Orient& Occident’’(ECM 1795), parim klassikaline album
Preemiaid, stipendiume ja aunimetusi
1962 Noorte heliloojate võistluse esikoht- kantaat ’’Meie aed’’( Moskva )
1978 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
1978 Eesti NSV muusika- aastapreemia
1981 DAAD(Deutscher Akademischer Austausch Dienst) stipendium (Berliin)
1989 Eesti NSV muusika-aastapreemia
1989 Classival Edison Award – CD ’’Passio’’ (ECM 1370)
1997 Vene sõltumatu kultuuriauhind ’’Triumf’’(Moskva)
1998 EV kultuuripreemia
1998 EV Riigivapi II klassi teenetemärk
2000 Herder Preis(Saksamaa)
2001 Commandeur de l’Ordre des Arts et des Lettres de la République Francaise
2003 C.A. Seghizzi nim. auhind kooriloomingu eest (Itaalia, Gorizia)
2003 Classical Brit Award-teos ’’Orient & Occident’’
2003 Borderland Award (Poola, Sejny)
2005 Musical America’s Award, USA aasta helilooja
2005 Euroopa kirikumuusika auhind (Saksamaa)
Arvo Pärdi looming
Orkestrimuusika
1960 ’’Nekroloog’’ op.5
1963 ’’Perpetuum mobile’’ op.10
1963/64 Sümfoonia nr.1 ’’Polüfooniline’’
1964 ’’Collage teemal B-A-C-H’’ keelpillidele , oboele, tśembalole ja klaverile
1966 ’’Pro et contra ’’ tśellole ja orkestrile
Sümfoonia nr. 2
1971 Sümfoonia nr.3
1976 ’’ Kui Bach oleks mesilasi pidanud’’klaverile, puhkpillikvintetile, keelpilliorkestrile ja löökpillidele
1977 ’’Cantus in Memory of Benjamin Britten’’keelpilliorkestrile ja kellale
’’Fratres’’tromboonile, keel-ja löökpillidele;’’Fratres’’viiulile, keel-ja löökpillidele; ’’ Tabula rasa’’viiulile, vioolale, keelpillidele ja ettevalmistatud klaverile;’’Tabula rasa’’ kahele viiulile, keelpillidele,ettevalmistatud klaverile
1985 ’’Psalom’’ keelpilliorkestrile
1988 ’’Festina lente ’’keelpillidele ja harfile
1991 ’’ Silouans Song ’’keelpilliorkestrile, ’’Fratres’’keel-ja löökpillidele; ’’Summa’’keelpilliorkestrile
1992 ’’ Trisagion’’keelpilliorkestrile; ’’Fratres’’viiulile, keel –ja löökpillidele
1994 ’’Concerto piccolo teemal B-A-C-H’’trompetile, tśembalole,klaverile ja keelpilliorkestrile; ’’ Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler’’keelpillidorkestrile
1995 ’’Darf ich’’sooloviiulile, kellale in Cis ja keelpillidele;’’An den Wassern zu Babel’’tromboonile ja kammerorkestrile; ’’ Fratres’’tśellole, keel-ja löökpillidele;’’ Pari intervallo’’klarnetile, tromboonile ja keelpillidele
1999 ’’Mein Weg’’14 keelpillile ja löökpillidele
2000 ’’Orient & Occident’’ keelpilliorkestrile
2002 ’’Fratres’’ kitarrile, keel-ja löökpillidele
2003 ’’Lamentate’’klaverile ja orkestrile
2004 ’’Fratres’’ puhkpilliorkestrile
Vokaalsümfooniline muusika
1959 ’’Meie aed’’ kantaat lastekoorile ja sümfooniorkestrile
1968 ’’Credo’’ klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile
1984 ’’ Te Deum’’ kolmele koorile, ettevalmistatud klaverile, keelpillidele ja helisalvestusele
’’Wallfahrtslied/Pilgrims’ Song ’’ meeskoorile ja keelpilliorkestrile
1991 ’’ Berliner Messe ’’ segakoorile ja keelpilliorkestrile
1994 ’’Litany’’ solistidele, segakoorile ja orkestrile
1998 ’’ Como cierva sedienta’’ sopranile või naiskoorile orekstriga
1999 ’’Cantique des degrés’’ segakoorile ja orkestrile
2000 ’’ Cecilia, vergine romana ’’ segakoorile ja orkestrile
2003 ’’ In principio’’ segakoorile ja orkestrile
2004 ’’ Da pacem Domine’’ segakoorile ja orkestrile
Instrumentaalne kammermuusika
1965 ’’Quintettino’’puhkpillikvintetile
1976 ’’Pari intervallo’’ neljale plokkflöödile
1977 ’’ Arbos ’’ plokkflöödile ja 3 trianglile; ’’Fratres’’ kammeransamblile; ’’Fratres’’ puhkpillioktetile ja löökpillidele; ’’Summa’’ keelpillikvartetile; ’’Summa’’ viiulile, 2 vioolale ja tśellole
1978 ’’Spiegel im Spiegel’’ viiulile ja klaverile; ’’Spiegel im Spiegel’’ vioolale ja klaverile; ’’Spiegel im Spiegel’’ tśellole ja klaverile; ’’Spiegel im Spiegel’’ metsasarvele ja klaverile
1980 ’’Fratres’’ viiulile ja klaverile
1982 ’’ Fratres’’ 4,8 või 12 tśellole
1986 ’’Arbos’’ 8 puhkpillile ja löökpillidele
1989 ’’Fratres’’ tśellole ja klaverile
1989 ’’Fratres’’ keelpillikvartetile
1991 ’’Psalom’’ keelpillikvartetile
1992 ’’ Mozart -Adagio’’ viiulile, tśellole ja klaverile
2003 ’’ Passacaglia ’’ viiulile ja klaverile
Instrumentaalsaatega vokaalteosed
1976 ’’An den Wassern zu Babel’’ soolohäälele või segakoorile ning orelile
1977 ’’Missa syllabica’’ Segakoorile ja orelile; ’’Cantate Domino canticum novum’’ segakoorile või solistile ning orelile; ’’ Sarah Was Ninety Years Old’’ kolmele häälele, löökpilldele ja orelile
1980 ’’De profundis’’ meeskoorile, löökpillidele ja orelile
1982 ’’Passio’’ solistidele, segakoorile, instrumentaalkvartetile ja orelile
1984 ’’ Es sang vor langen Jahren’’ aldile või kontratenorile, viiulile ja vioolale; ’’Pilgrims’ Song’’ meeshäälele ja keelpillikvartetile
1985 ’’Stabat Mater’’ solistidele, viiulile, vioolale ja tśellole
1989 ’’Miserere’’ solistidele, segakoorile, ansamblile ja orelile
1990 ’’Berliner Messe’’ segakoorile või solistile ja orelile; ’’The Beatitudes’’ segakoorile ja orelile; ’’Beatus Petronius’’ kahele segakoorile ja kahele orelile; ’’Statuit ei Dominius’’ kahele segakoorile ja kahele orelile
2000 ’’My Heart ’s in the Highlands’’ kontratenorile või aldile ja orelile;’’Littlemore Tractus’’ segakoorile ja orelile
2002 ’’Salve Regina ’’segakoorile ja orelile;’’Kaks hällilaulu’’ kahele naishäälele ja klaverile
2004 ’’ Anthem of St. John the Baptist’’segakoorile ja orelile
2004/05 ’’L’Abbé Agathon’’ Sopranile, 4 vioolale, 4 tśellole
2005 ’’Vater Unser’’poiss-sopranile ja klaverile
A cappella koorimuusika
1963 ’’Solfeggio’’ segakoorile
1977 ’’Missa syllabica’’ segakoorile; ’’Summa’’ segakoorile või solistidele
1984 ’’Zwei slawische Psalmen’’ segakoorile või solistidele
1988 ’’Sieben Magnificat-Antiphonen’’ segakoorile
1989 ’’Magnificat’’ segakoorile
1990 ’’Bogoroditse Djevo’’ segakoorile
1992 ’’And One of the Pharisees’’ 3 häälele või 3-häälsele koorile
1996 ’’Dopo la vittoria’’segakoorile;’’I am the True Vine’’ segakoorile
1997 ’’Kanon Pokajanen’’segakoorile; ’’Tribute to Caesar ’’ segakoorile; ’’The Woman with the Alabaster Box’’ segakoorile; ’’Triodion’’ segakoorile
1998 ’’Zwei Beter’’naiskoorile
2000 ’’Which Was the Son of..’’ segakoorile
2001 ’’ Nunc dimittis’’ segakoorile
2002 ’’ Peace upom you, Jerusalem’’ naiskoorile
2003 ’’Most Holy Mother of God’’ neljale häälele
Orelimuusika
1976 ’’ Trivium ’’
1980 ’’Pari intervallo’’; ’’ Annum per annum’’
1989 ’’Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler
Klaverimuusika
1956/57 Tantsud lastenäidendite muusikast
1958 Kaks sonatiimi op.1
1958 Partita op.2
1964 ’’ Diagrammid ’’ op.11
1976 ’’Aliinale’’
1977 ’’ Variatsioonid Arinuśka tervenemise puhul’’
1984 ’’Hymn to a Great City’’ kahele klaverile
Arvo Pärdi jaoks on väga oluline, kuidas tema teoseid interpreteeritakse, esitatakse. Ta teeb koostööd maailma parimate muusikute ja orkestritega.
Arvo Pärti on hakatud nimetama 21 .sajandi Mozartiks.
KASUTATUD ALLIKAD
-’’Arvo Pärt peeglis’’ vestlused , esseed ja artiklid, koostanud Enzo Restagno,2004
-www.tg.edu.ee/files/docs/30/46.doc‎
Arvo Pärt #1 Arvo Pärt #2 Arvo Pärt #3 Arvo Pärt #4 Arvo Pärt #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-07-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tzoann Õppematerjali autor
Arvo Pärdi kronoloogia, tunnustused, looming.

Sarnased õppematerjalid

Arvo Pärt
7
docx

Arvo Pärt

Elust ja tegevusest Eestis Arvo Pärt sündis 11.09.1935 Paides. Ta alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusika- koolis ning juba 14-15-aastaselt oli võimeline kom-poneerima. Aastail 1954-1957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusi- kateooriat ning ta õpetajaks oli temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1955. aastal pidi Pärt aga Riigiteenistujana oma kohust täitma ning oli aasta aega oboemängija ning trummar sõjaväebändis.1956. aastal sai ta naasta õpingute juurde Tallinna Muusikakoolis ning aastal 1957, kui lõpetas muusikateooria eriaala, astus ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille ta 1963. aastal lõpetas. 1958

Muusika
Arvo Pärt
11
doc

Arvo Pärt

............................................. 9 Pilte....................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte.............................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat.

Muusika
Arvo pärt
12
rtf

Arvo pärt

Arvo Pärt Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Elust Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios.

Muusika
ARVO PÄRT
10
pdf

ARVO PÄRT

Arvo Pärt Sheryl Tammoja Haridus ja elukäik sündinud 11.septembril 1935 Paides muusikaõpingud - Rakvere Muusikakool Ille Martini klaveriklassis 1958­1967 töötas Eesti Raadios helirezissöörina 1963 võis pidada teda kogenud ja küpseks heliloojaks 1959-1979 ja taas 2005.a Eesti Heliloojate Liidu liige 1980 asus elama Lääne-Berliini koos perega 2005 naasis kodumaale, Eestisse Arvo Pärdile pühendatud skulptuur Rakveres; noorusaegadel käis helilooja Turu platsil telefoniposti otsas asuvast valjuhääldist raadiosaateid ja muusikat kuulamas. Arvo Pärdi sünnikohta tähistav paeskulptuur Paides. Looming Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid

Muusikud
ARVO PÄRT
2
docx

ARVO PÄRT

ARVO PÄRT Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärt õppis aastail 1954­1957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 1957­1963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Aastail 1958­1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios, seejärel sai temast vabakutseline helilooja. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Eestist Viini ja aasta hiljem reisis

Muusika
20 sajandi II poole muusika ettekanne - Arvo Pärt
7
odp

20.sajandi II poole muusika ettekanne - Arvo Pärt

20.sajandi II poole muusika ettekanne Arvo Pärt Arvo Pärt 1935-20?? Elutee Arvo Pärt, kes on sündinud 11.septembril 1935 Paides, on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. 1938. aastal asus elama Rakverre. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika poolest. 1945 ­ 1953 õppis ta Rakvere Muusikakoolis Ille Martini juures, kus algasid esimesed katsetused heliloomingu alal ning 1950­1954 õppis Rakvere Keskkoolis. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat

Muusikaajalugu
Referaat Arvo Pärt
6
docx

Referaat Arvo Pärt

Sisukord: Lehekülg: 1 Sisukord 2 Sissejuhatus 2.3 Arvo Pärdi elulugu 3-6 Teosed 7 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjal Sissejuhatus: Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärdi elulugu: Ta sündis 11. September Paides, kus ta kuulutati aukodanikuks 24. September 2009 aastal. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 14­15- aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Arvo Pärt õppis aastail 1954­1957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 1957­1963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni.

Muusikaajalugu
Urmas Sisask - Referaat
7
doc

Urmas Sisask - Referaat

Urmas Sisask referaat Elulugu Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga ­ sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14-aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue lag

Muusikaajalugu




Kommentaarid (1)

ergoasd profiilipilt
ergoasd: Hea
09:48 15-09-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun