Arvo Pärdi sünnipäevakontsert, retsensioon (2)

Laupäeval, 11. septembril, aastal 2009 toimus Paide spordihallis seoses Pärdi 75. sünnipäeva puhul peetud pidunädalatega “ Arvo Pärdi sünnipäevakontsert”. Kontsert sai alguse kell 12, sest täpselt sel ajal 75 aastat tagasi sündis Arvo Pärt. Kogu üritus kestis umbes ühe tunni ja 15 minutit. Kontserdil astusid üles Tütarlastekoor Ellerhein , ETV tütarlastekoor, Rakvere, Tapa ja Järvamaa lastekoorid ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kes mängis Paides esimest korda. Dirigentideks olid Paides samuti esimest korda dirigeerinud Neeme Järvi ning Aarne Saluveer .
Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta alustas oma muusikaõpinguid 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis ning juba 14-15 aastaselt suutis ta iseseisvalt heliteoseid komponeerida. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat, kus oli tema kompositsiooniõppejõuks Veljo Tormis. Aastatel 1958-1967 töötas ta Eesti Raadios helirežissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajaks aastal 1963 võis pidada teda juba elukutseliseks heliloojaks. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat „Meie aed” ja oratoorium „Maailma samm” esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlustel. Pärt kuulus Eesti Heliloojate Liitu aastatel 1957-1979 ja on seda taas alates aastast 2005. Pärdi looming jaotatakse kahte perioodi. Suurema tuntuse on saavutanud just nimelt teise perioodi tööd, sest varajasemad tööd valmisid neoklassikalises stiilis või mõjutatuna teistest heliloojatest. 1976. aastast hakkas ta kirjutama kellahelinale sarnanevat muusikat. Harmoonia on lihtne ning tihti võib kohata kaunistamata noote ning kolmkõlasid. 1980 aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude liidust ning peale peatumist Viinis asus ta elama Lääne-Berliini, mis on tema elukohaks siiani.
Esimesena tuli ettekandele Arvo Pärdi loodud 3. sümfoonia. See teos on pühendatud Neeme Järvile ning see oli ka pöördepunktiks Pärdi loomingus ehk see iseloomustab üleminekut ühelt stiililt teisele. Sel ajal hakkas ta süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja koguni lääne muusika juurteni. Ta uuris ka Gregoriuse laulu ning polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Pärdi 3. sümfoonia algas rahulikult üksnes puhkpillidega. Aegamööda lisandusid ka teised pillid . Kogu teose ajal oli tunda põnevust, sest ei osanud ette aimata mis juhtuma hakkab. Kohati meenutas teose kõla multifilmi või põnevusfilmi, sest tundus, nagu toimuks varitsus ning seejärel muutus meloodia kurvemaks nagu keegi oleks saanud surma. Meeleolu teose vältel vaheldus mitmeidki kordi ning terve selle aja oli seda väga huvitav kuulata. Teos lõppes justkui ehmatusega, sest see oli väga järsk ning ootamatu. Ilmselt meeldis teos kogu rahvale väga, sest lõpus kõik tõusid püsti ning plaksutasid kõigest jõust.
Järgnevalt tulid lavale rahvariides tütarlapsed, keda dirigeeris Sirje Grauberg ja klaveril saatis Katrin Aesma. Kõik esituses kõlanud lastelaulud on Arvo Pärt pühendanud oma emale. Lastelauludest kuulusid esitusse „Mina olen juba suur“, „ Konnad “, „Lepatriinu laul“, „Nukul pole nime“ ning „Koolitee“. Laulud olid kõik rütmikad ja lõbusad ning neid kuuldes oli äratundmisrõõm suur.
Viimasena tuli lavale spetsiaalselt Arvo Pärdi sünnipäeva pidustuste puhul kokku pandud koor, mis koosnes sajast Järvamaa lastekoori liikmest. Nende hulgas koorid nagu Sirje Graubergi Laulukooli lastekoor Sirjelind ja mudilaskoor Siisike, Paide Ühisgümnaasiumi lastekoor, Paide Gümnaasiumi lastekoor ning ka Järvamaa Tütarlastekoor. Kaasa tegid veel ka tütarlastekoor Ellerhein, kellele oligi viimane teos pühendatud, ETV tütarlastekoor, Tapa valla lastekoor, Virumaa Tütarlastekoor ning Väike-Maarja gümnaasiumi lastekoor. Ettekandele tulnud kantaati „Meie aed“ dirigeeris Aarne Saluveer ning pillidel saatis ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Kantaat koosneb neljast väga toredast osast. Nii suure hulga lauljate esituses kõlas see eriti võimsalt ning kuigi ma eriline koorimuusika austaja ei ole, siis see esitus mulle isegi meeldis.
Kokkuvõttes oli see kontsert väärt külastamist küll, eriti arvestades fakti, et see oli täiesti tasuta. Kuna ma varem sellist muusikat kuulamas käinud ei ole, siis oli see ka meeldivaks üllatuseks, et see ei olegi nii igav kui arvata võis. Saalis valitses mõnus õhkkond, sest enamus kuulajaid olid vanemad inimesed ning oskavad sellist muusikat eriliselt austada. Kõigele vaatamata ei meeldinud mulle koht, kus kontsert korraldati. Spordihoones kontserti kuulates ei tekkinud seda pidulikku tunnet , mida ma seesuguselt peenelt kontserdilt ootasin ning oleksin soovinud ka väga oma silmaga Arvo Pärti näha, kuid teda kahjuks isiklikult kontserdil ei viibinud.
3
Paide Gümnaasium, Jana Lodjak, 11R