Henrik Visnapuu (1890-1951) Vanemad Isa Ema Kasper Visnapuu Eeva Visnapuu 1856-1928 1857-1928 Pärines 6-lapselisest perest Pidas erinevaid ameteid, mis võimaldas koguda väikese varanduse Oli äkiline Lapsepõlv Sündis Leebiku vallas Maardinal Isa tööotsingud paiskasid pere ühest kohast teise Väikest kasvu, kõhnavõitu, teravate näojoontega Tagsihoidlik, häbelik ja vähese jutuga Hoidis kõrvale poiste müramisest Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima Sipe kooli korrapidajana oli auahne Tekkis kiindumus noorema klassiõe Mari Lentso vastu Haridustee 1899 a sügisel alustas õpinguid Reola vallakoolis 1902-1903 Ropka ministeeriumikool 1903-1905 Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool 1905 Tartu linnakool, klassikursus jääb lõpetamata 1906- 1907 Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogika klass 1915 lõpet...
Eestlaste peremehetunne praegusel ajahetkel Eestlane on üks veider elukas. Pole oluline, milline on sajandinumber või riigivõim, eestlane on oma põhiiseloomujoontelt ikka ühesugune. Needsamad põhiiseloomujooned on aga ühel või teisel moel seotud peremehetundega, vaikse ning järjekindla sooviga toimetada oma Eestimaal ise, oma maalapikesel ning elamispinnal ise, tülitamata teisi ja vastu hakates tülitajatele. Ei ole see suurt teistmoodi meiegi sajandil. Kuidas seda arvamust lahti seletada? Kunagi ammu olime metsarahvas ning elasime Põhjala hõredalt asustatud põlislaantes. Mets oli meie sõber, kus liikusid ringi saakloomad ning sai tarbepuitu. Hädaaegadel pakkus mets kaitset ja varju. Tõenäoliselt sealt on pärit eestlase arusaam inimese ja looduse võrdväärsusest ning soov oma elukeskkonda kaitsta. 1980-tel oli fosforiidisõda. Tänapäeval toob iga nädal mõne televisiooni- või ajaleheuudise, kuidas koondutakse kellegi vastu,...
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 8.a klass Maadeavastajate nimelised kohad Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2006 Sissejuhatus Reisikihk ja uued elamused on mind alati köitnud, nii otsustasin koostada referaadi meresõitjatest ja maadeuurijatest, kelle nimi on antud mõnele väinale, merele, mäele jne. Maadeavastajad on riskialtid ja eesmärgikindlad, seetõttu tahtsin teada rohkem nende elust, reisidest ja kohtadest, kus nad käisid. Ameerika 15 sajandi lõpus 16 sajandi algul jõudsid hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikule. Hispaanlastega kaasa olnud itaallasest maadeuurija Americo Vespucci uuris uut rannajoont üsna pikalt. Veidi hiljem sattus Brasiilia rannikule Portugali ekspeditsioon. ...
Having a job while studying Students want to work, while they are studying,but is it good or bad, if you study and work at the same time? In some cases it is good, when you have a job. You can earn money and not depend on your parents. Then you can make new friends, if it is a serious job, you can meet people, who are older than you, and they will help. Job makes a person to be more responsible. When you are young, you can try to work in different job areas and when you grow up, it is easy for you to make a choice, where you would like to work. And the last, I think, when you have a job, it is interesting and exciting for you to try something new. But there are some negative aspects of having a job while studying. Some students try to work a lot, to earn a lot of money. So they are always very tired and forget about school. Then they think that their job is more valuable than school, and they want to leave s...
KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. ,,kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , veeaur(H2O), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O), osoon(O2). Miks on kasvuhooneefekt kahjulik ? Kui maakera keskmine õhutemperatuur kasvab, siis kõrbealad laienevad, liustikud polaaraladel sulavad ja Maailmamere tase tõuseb. Ookean ujutab üle laialdased maismaa-alad. Parasvöötmes sajab rohkem, kõrbealad aga laienevad. Kasvuhooneefekti mitm...
Koolivägivald on tänapäeval väga aktuaalne ja selle tagajärjed ei ole just naljakad, ka surma on saadud. Seda esineb igas riigis, igas koolis, nii vaimselt kui füüsiliselt. See on nähtus, millega aina rohkem õpilasi kokku puutub. Õpilaste vahel on füüsilist kui ka vaimset vägivalda päris palju. Sageli väljendub see tõukamistes, togimistes, pilkamistes, asjade äravõtmises ja peitmises. Kõik algab kodust. Ka lapse enesehinnangu loomine. Kui vanematel on madal enesehinnang, siis nad toodavad samasugust madalat enesehinnangut ka lastele. Samamoodi on ju ka õpetajatega, kes paigutavad end lastest kõrgemale nad siplevad tegelikult madala enesehinnangu käes ning alandavad ja kritiseerivad teisi. Suurim oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, kellel on näiteks prillid või on paksem kui eakaaslane, õpib paremini kui teised või kes on füüsiliselt nõrgem ning ei suudeta kiusajatele vastu astuda. Ka need kel...
Amadeus Tegu oli filmiga, mis kirjeldas Wolfgang Amadeus Mozarti elulugu läbi Antonio Salieri silmade, kes pidi Mozartist elama üle 30 aasta kauem ning kelle jaoks oli see suurim piin maailmas. Mozart oli igatpidi kadestamist väärt, nimelt oli tal erakordne taktitunnetus ja kuulmisoskus, hämmastav mälu ning oskus lõbutseda. Kõige enam ei mahtunud Salierile pähe see, et poiss oli võrratult andekas. Ta suutis mängida mängleva kergusega nii viiulit kui ka klaverit. Kui Salieri oli Mozartile teinud vastuvõtupala ning noor jõnglane seda esimest korda kuulis, võis ta selle automaatselt teistkordselt esitada, ilma ühegi veata. Ta suutis isegi Salierile nina alla hõõruda erinevaid variante kuidas pala paremini oleks võinud kirjutada. Suurem osa filmist näitab, kuidas kadedusest roheline Antonio Salieri proovis Mozarti teoste loomistehnikatele pihta saada. Ta teadis, et Mozartil v...
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni Kool on tänapäeval üks osa elust. See on ka väga suur osa meie elust. Haridus on elule põhja panev ning igas arenenud riigis iga laps peab saama vähemalt põhikooli hariduse, juba see iseenesest kestab üheksa aastat. Gümnaasiumiharidust tahtev noor peab koolis käima aga 12 aastat ja sellele oleks kasulik käia veel mõned aastad ka ülikoolis. Seda kõike oleks kokku siis umbes 16 kuni 17 aastat koolis käimist. Selline pikk rutiin võib hakata juba tüütuks muutuma umbes põhikooli lõpus. Pidev õppimine muutub kurnavaks ning selle tulemusena õpilase õpihuvi kaob ning hinded halvenevad. Sellega omakorda kaasnevad probleemid koolis ning vanematega. Kui on eraelus probleeme juba palju, on õpilane stressis ning kõik läheb allamäge. Seega, tuleb mõelda välja moodus, kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni, ilma et see peaks segama tema elu väljaspool kooliasju, probleeme kaasama...
Kas ja kuidas mõjutab kunst minu elu? Johanna Oras 12.a Et vastata küsimusele ,,Kas ja kuidas mõjutab kunst minu elu?", tuleb alustuseks seletada sõna ,,kunst" tähendust. Kõige üldisemas mõistes on kunst oskus mõnel loomingulisel alal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ja filmikunsti. Kõigi nende alagruppide põhjal tuleb tõdeda, et kunst mõjutab kindlasti minu ja kõigi teiste elu. Ma usun, et kunst mõjutab minu elu erinevatel etappidel erinevalt, sest see sai alguse koos inimühiskonnaga kiviajastul ning on kasvanud üles koos inimsuguga. Ma arvan, et kunst mõjutas mind kõige rohkem varases nooruses, sest siis arenevad inimesed kõige rohkem. Lapsed õpivad siis maailma tundma läbi erinevate kunstiliikide. Näiteks püü...
docstxt/124076678459200.txt
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM koostaja IX b klass LENIN Referaat Juhendaja: ............ Tallinn 2007 Sissejuhatus: Arvatavasti poleks toimunud Oktoobrirevolutsiooni ilma Leninita.Kui poleks olnud oktoobrirevolutsiooni poleks olnud ka sotsialismi ehitamist Venemaal,poleks toimunud sotsialistlike revolutsioone mitmel maal, poleks olnud sotsialismileeri ega sotsialistlikku maailmasüsteemi.Tähendab kogu elu sel sajandil oleks olnud täiesti teistsugune ilma Leninita. Järgnevas referaadis olen püüdnud anda väikese ülevaate sellest, kes oli Lenin. Lenini noorus ja perekond: Vladimir Iljits Uljanov (e. Lenin) sündis 22.aprillil 1870 Simbirskis.Tema isa Ilja Uljanov oli kalmõkk, kes oli lõpetanud Kaasani ülikoooli ning töötas Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektorina ja peale seda direktorina. Kuna Ilja Uljanov oli tööalaselt edukas sai t...
Eduard Bornhöhe elulugu Eduard Bronhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 5.veebruaril 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Tema isa oli seal valitseja ja aidamees, ema oli luulearmastaja inimene ja sealhulgas Eduard Vilde tädi. 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a. kaubakontori õpilasena Peterburis, kust Bornhöhe peagi siirdus raudteekontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees lootust hakata õppima maalikunsti, milleks tal olid väljapai...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKAJA NAINE Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Naiste elu keskajal polnud lihtne. 90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust, mis kurnas neid vaimselt ja kehaliselt. Selle tõttu pidi naine ka enamuse oma elust tegelema lastega ning nende kasvatamisega. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Abielu peeti väga tähtsaks. Ilma naiste tootva tööga poleks toime tuldud, neil oli väga suur osatähtsus. Levinuimaks naiste ametiks sai tavalisim teenijaamet. Nende palk oli oluliselt väiksem kui meestel ning vahel palgati neid seepärast ka rohkem. Vaesemad naised valisid raha teenimiseks lihtsama ning räpasema tee prostitutsiooni. Mõned naised otsustasi...
Edward Benjamin Britten Laura Elulugu Sündinud 22.november 1913 Juba 9aastase lapsena kirjutas ta oma esimesed teosed 1933. lõpetas Londoni Kuningliku Muusikakolledzi Mõni aeg hiljem tutvus luuletaja Wystan Hugh Audeniga Ta suri 4.detsember 1976 Tema teosed Night male (1936) Variations on a Theme of Frank Bridge (1937) Ceremony of Carols (1942) Serenade (1943) Peter Grimes (1945) Billy Budd (1951) Suveöö Unenägu (1960) William Shakespeare järgi Muud huvitavat Britteni suurim eeskuju oli Henry Purcell Mitmetes teostes avaldas ta Purcellile austust Ta on esimene Briti helilooja, kes pööras selja traditsioonilisele "inglisepärasusele" ja võttis täielikult omaks mandriEuroopa kultuuri ajaloos Brittenit pärjati mitmete autasudega Tänan kuulamast! =)
Uus-Meremaa REFERAAT Antsla2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................4 2.Riigi arengutaseme iseloomustamine.......................................................................................6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse......................................................................7 4.Rahvastik..................................................................................................................................7 5.Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis....................................................................................8 6.Energiamajandus ..............................................................................................
Rahvusköök Vene köök Sisukord lk 1. Vene köögi iseloomustus........................................................................................3 2. Menüü põhjendus..................................................................................................5 3. Retseptid................................................................................................................6 3.1 Eelroog.................................................................................................................6 3.2 Põhiroog...............................................................................................................8 3.3 Järelroog.............................................................................................................10 4. Tööplaan........................................................
How does virtual communication influence our behaviour and relationships? Virtual world is growing closer to ours every day. It has its pros, as well as cons and the industry involved in it has grown most rapidly in the last 15 year. Therefore, does virtual communication influence us positively or negatively? Becoming virtual in the means of communication has changed our lives forever. Recent studies tell that about 75% of the people in North-America use the internet and from that 95% use email and other virtual communication software. This percentage has grown over 130% from the year 2000. I bring my examples on North-America because there is the highest percentage of Internet users in population. Talking of it, what is internet? Statistics say that it is porn, but I believe that people mostly use it for communication. But can it be bad? Along with the use of the Internet, obesity also has grown dramatically...
Minu ID-entiteet Sõnastik ütleb, et identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. Inimesed saavad sellest mõistest aga erinevalt aru ja see tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Minu jaoks tähendab identiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. See näitab minu iseloomu ja seda, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid kas identiteet on alati olemas olnud ja kui tähtis on see tänapäeval? Millised on identiteedi ohud ning kuidas neid kaitsta? Identiteedi mõistet ei ole alati olemas olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud. Tuhandeid aastaid tagasi olid vaid osadel tähtsamatel inimestel nimed. Kõik see muutus alles mõned sajandid tagasi, kus nimed ja identiteedi said ka kõige tavalisemad talupojad. Tänapäeval on meil täpselt teada, kui palju inimesi on maailmas ning neil kõigil on oma nimed, isiksused ning iseloomud, mis on üksteisest eristat...
Surfing Waves carry you when you are standin on a surfboard. Surfing · Surfing is a surface water sport in which the participant is carried along the face of a breaking wave, most commonly using a surfboard. Surfboard · Surfboards are elongated platforms used in the sport of surfing. They are relatively light, but strong enough to support an individual standing on them while riding a breaking wave Learning to surf · Many popular surfing destinations offer surfing lessons and surfing camps. Surfing camps are multi day lessons that focus on the basic fundamentals of surfing. These camps are designed to take new surfers and help them become proficient riders. Typical surf instruction is performed in a one on one lesson format but can also be done in a group setting. Equipment · Surfing can be done on various pieces of equi...
Demokraatia ja diktatuur Demokraatia on ühiskonna organisatsiooni vorm. Tunnusteks on kodanikuvabadused- ja õigused, samuti rahva oluline määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi võim teiste klasside üle. Diktatuur jaguneb autoritaarseks ja totalitaarseks võimuks. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Enne esimese maailmasõja toimumist oli demokraatlikke riike vähem, kui peale sõda. Pärast demokraatlikke suurriikide võitmist kasvas nende maine. Uued riigid võtsid otsustada demokraatia kasuks. Esimestel maailmasõja aastail suurendati demokraatlikke õigusi. Parlamentaarne demokraatia kehtis aastal 1939 Norras, Rootsis, Soomes, Islandil, Suurbritannias, Iirimaal, Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Taanis ja Tsehhoslovakkias. See pü...
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 10. klass Assoorid Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................... 3 1. OLULIST ASSOORIDEST ................................................................. 4 2. ASSOORID ..................................................................................... 5 3. ASSOORIDE TRADITSIOONID.................................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................................. 10 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................... 11 2 Sissejuhatus Assoor...
OHUTUSKULTUUR Angeelika Sooba KK13-KE1 Minu esitlus Mis on ohutuskultuur? Kuidas tekkis ohutuskultuur? Ohutuskultuur Eestis Olulisemad ohutusnõuded kokkadele Õnnetused: tuli, töö, elekter Kahju hüvitamine Mis on ohutuskultuur? Ohutuskultuuriks võib pidada erinevaid viise, kuidas ohutust juhtuda ja hallata. Tegu on väga laia mõistega Peegeldab inimeste suhtumisi, uskumusi, tajumisi ja väärtusi ohutuse suhtes. Kuidas tekkis ohutuskultuur? Mõiste võeti kasutusele pärast Tšornobõli tuumakatastroofi 1986. aastal. Töötajate ja ettevõtte teadmatus riski ja ohtude osas. Ohtusid saab ära hoida! Ohutuskultuur Eestis Tulekahjus hukkunute arvu poolest Euroopas esikohal – selle aasta näit parem Ohutuskultuur Eestis häbiväärselt madal. Enamike õnnetuste põhjuseks on hooletu, ennasthävit...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS ANTONIO VIVALDI Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2005 Sissejuhatus Elulugu.............................................................................................................................................4 Lapsepõlv.....................................................................................................................................4 Töö algus......................................................................................................................................4 Muusikaga välismaale..................................................................................................................4 Edasine edu.....................................................................................
Mõistekaardid
Kuidas mõjutab kirjandus minu tõekspidamisi Räägitakse, et kirjandus mõjutab inimest. Ma olen selle väitega täiesti nõus, kuna olen seda ise tundnud. Mida rohkem loen, seda enam tunnen, et teiste kirjapandu parandab minu väljendusoskust või siis lihtsalt täiustab mingi valdkonna sõnavara. Kas see on kõik või suudab kirjanik ka lugeja tõekspidamisi ja maailmavaadet kuidagi mõjutada? Ma arvasin kunagi, et lugemine on lihtsalt üks igav kohustus, mis sunnitakse koolis peale igale õpilasele. Osaliselt olid sellised mõtted põhjustatud klassikaaslaste sarnastest väidetest, teisalt võis see tuleneda lihtsalt mõnest halvast lugemiskogemusest. Halba teost ei suudaks ilmselt parimagi tahtmise juures süvenenult lugeda ja siis võib jutt hakata liigselt venima. Õnneks õppisin aga üsna kiiresti, et on ka väga palju huvitavaid ja käestpandamatuid raamatuid. Sellise arvamuse hoidmiseks üritan pidevalt kohustusliku kirjanduse kõrvale huvitavamaid teose...
Kontserdi arvustus Käisin 18.aprillil 2010 Estonia teatris vaatamas G.Harangozo lastebaletti '' Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi'', mis oli tehtud T.Kocsaki muusikale. See ei olnud lihtsalt balett, vaid nõudis baleriinidelt ka näitlemisoskust. Peaosatäitjad olid Lumivalgekese osas Heidi Kopli, võõrasema Urve-Ly Voogand , prints Aleksandr Prigorovski ja jahimees Artjom Maksakov, Aevastaja Viktor Jelissejev, Doktor Juri Mihhejev, Õnneseen Mihhail Jekimov, Häbelik Martin Lagos Kuusk, Unimüts Jonathan Hanks, Ninatark Daniel Kirsipuu ja Toriseja Sergei Fedossejev. Muusika oli vastavalt sisule ja tegelaskujule väga erinev. Loomulikult Lumivalgekese ja printsi puhul õrn ja romantiline, võõrasema puhul aga võimas ja hirmuäratav. Esimene vaatus koosnes viiest pildist, mis vahetusid tihti vaataja silme all. Algas etendus lõbusate pöialpoistega, kes avasid muinasjuturaamatu kurja nõia pildiga. Järgnes pilt lossiaia...
Dialoogid lmatusega 9. maist on Kumus avatud Eesti saj 舐 gse suurkuju ning rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku Raul Meele n 臺 tus "Dialoogid lmatusega". N 臺 tus esitab kaasakiskuva loo Raul Meele tegevusest kunstiuuendajana aastatel 1968992 ja tema loomingu peasuundade arengu kokkuvte 1990014. Meel ttas kogu nkogude perioodi teemade ja kujunditega, mis p 舐 inesid kiiresti areneva teaduse ja tehnoloogia vallast. Ta l 臧 eb kunstiajalukku v 舖 imatu novaatorina, kes laiendas eesti kaasaegse kunsti piire. Raul Meel esindab 1970.980. aastate eesti kunstiuuenduse radikaalset tiiba ning teda tuntakse eesti kunsti kge nimekama autodidakti ja autsaiderina. Meel pis 1959964 Tallinna Tehnikalikoolis (TPI) elektriinseneriks ja tehniline taust andis talle kunsti suhtes teistsuguse vaatenurga. Tema kunstiline v 舁 jendusviis haakus h 舖 ti toona L 蒿 nes aktuaalsete suundumustega. Illegaalselt Nkog...
My favorite city, Madrid Andra Vebus Geography o Capital of Spain o The political, economic and cultural center of Spain. Sport o Football club giants Real Madrid o Circuito Permanente Del Jarama o Bullfighting Why do I like it? o Cultural o Beautiful o Historical buildings o Trees and Green o Hot summers o Winters are not that cold Thank you for Listening
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus eriala PM I B Otmar Liiver KEEVITAMINE Materjaliõpetuse referaat Olustvere 2013 Sisukord Keevitamine................................................................................................................................3 Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse..............................................................................................4 1. Elektroodkeevitamine......................
Talvehullus Marianne Harju 2010.a MARIBEL KALLAS - Peategelane. Sokolaadi pruunide juustega ja roheliste silmadega (9.b klass; nelja-viieline) MEELIS- Maribeli poiss-sõber (1,5a koos) Tumedate juustega, pikad ripsmed. Käib 11 klassis MERLE- Maribeli ema.Tema lemmikuks joogiks on must tee kolme suhkruga. PAULO- Maribeli vend, 14 aastane. Tumepruunid juuksed, rohelised silmad, pikka kasvu. Maribel kutsus teda itaallaseks, tema ilu pärast. KATI- Maribeli parimsõbranna. Punaste juustega. Käib 8 klassis. (jäi 7 klassis istuma) KRIS(KRISTOFER)- Meelise sõber,21 aastane, modell, elab üksi.
Kohati isegi liiga aus romaan käsitleb põhiliselt koolikiusamise all vaevlevat keskkooli õpilast Johannest, kes kooli vahetades satub põhjendamatult klassikaaslaste kriitika alla. Kuid kuidas kujundab koolivägivald noorte isiksust ning mis on kannatajal sellest õppida? Nii vaimne kui füüsiline väärkohtlemine võib tingida noore inimese sisemaailma kokkuvarisemise. Ka Margus Karu romaani „Nullpunkt“ peategelane Johannes oli algul eeskujulik viieline õpilane, kuid astudes Tallinna Eliitkooli, muutus tema elu drastiliselt. Johannes langes koolikiusamise ohvriks ning sellega kaasnes kaasõpilaste poolt igapäevane kehaline ja psüühiline traumeerimine. Lisades sellele veel probleemid kodus, jõudis Johannes punkti, kus soovis endalt elu võtta. Igasugune väärkohtlemine oli pannud noore mehe pinge alla, mida ta ei suutnud enam hoomata. Johannese juhtum peegeldab aga selgelt ka reaalset elu
Lapsevanemad võitlevad nagu emalõvid, et just nende võsuke parimasse õppeasutusse sisse saaks. Kooli lõpetanud inimhakatised peaksid oskama ise õppida, ise mõelda, ise unistada, ise tegutseda ja iseendaga hakkama saama. Ühesõnaga haridus peaks andma põhja edasiseks eluks. Kuid tänapäevane Eesti kool pakub kõigest akadeemilist raamatutarkust, palju tähtsamaks pean aga elutarkust. Tean ühte tüdrukut, kes oli koolis ülimalt tubli, läbinisti viieline ning eeskujulik. Loomulikult sai ta Tartu Ülikooli tasuta kohale. Ostis endale Tartus korteri ja hakkas siis iseseisvat elu harjutama. Ühel nädalavahetusel saabus ta koju ja kurtis emale, et ülikoolis on raske, kuna ta ei tea, kuidas 180 lehekülge teksti inglise keeles pähe õppida. Tegelikult ei pidanud tal see peas olema, vaid ta pidi lihtsalt raamatu sisu mõistma. Siinkohal ei ole tarvidust lisada, kui otsustusvõimetu ta on ja kui väga ikka veel sõltub oma vanematest
tulemused. Selline suhtumine on aga kaheti mõistetav. Võib-olla on sellistel õpilastel juhtumisi geneetiliselt kaasa antud parem mälu, mis on abiks mahuka materjali õppimisel. Samuti on märgata, et õppimine on kujunenud pigem ühe hinde kätte saamiseks. Sellest järelduvalt ei ole päris õige hinnata tarkust paljalt numbrite järgi tunnistusel. Öeldakse, et targim inimene on keskkooli lõpetaja. Olles ise abiturient ja viieline õpilane, võin öelda, et ei tunne ennast targana. Võin küll füüsika teoreeme pähe taguda, kuid lõppkokkuvõttes ei anna see mulle midagi. Samas võrreldes end kasvõi kolmeaastase taguse minaga, olen kindlasti palju kogenum, teadlikum ja näen oma arengut. Täiesti ühest selgitust tarkuse olemusele on raske anda, kuna pole kindlat mõõdupuud, mille järgi üks inimene on tibake targem kui tene. Osa inimesi on lihtsalt targemad reaalteadustes, teised jälle humanitaarainetes
leevendavad ainult narkootikumid. Stressi esineb tänapäeva noorte seas suhteliselt palju, eriti heade õpilaste seas. Seda sellepärast, et õpitakse liiga palju ja vaevatakse oma aju nii ära, et ta lihtsalt ei võta enam informatsiooni vastu. Kui on mitu kontrolltööd päevas, siis õpitakse kõigeks ja lõpuks sul lihtsalt ei jää enam midagi meelde. Siis, kui sa teed järgmine päev tööd, siis sul oleks aju nagu tühi ja sul ei tule mitte midagi meelde. Saadakse halb hinne ja kuna viieline õpilane sai kahe või kolme, siis tema jaoks on see suur asi ja eriti kui seda ei saa järgi teha. Eriti ei julgeta sellest ka vanematele rääkida ja langetakse masendusse, ja see omakorda tekitab pidevalt stressi, mis on samuti halb tervisele. Osad õpilased tarvitavad ka antidepressante, mis võivad omakorda terviseprobleeme tekitada. Sellega on hädas suur osa õpilasi ja see on tõsine teema, millele peaksid lapsevanemad rohkem tähelepanu pöörama.
Emal käib lihtsalt üle jõu organiseerida lapse jaoks süsteemset õpetust ning korralikku hooldamist. LAPS:Kui super-ema laps asub varakult oma vaimseid võimeid arendama, siis peaaegu-ema "Mougli" jääb intellektuaalselt maha. Kuid mitte sellepärast, et ta rumal on. Ta on pigem laisk ning otsib midagi oma. Ta soovib põikpäiselt tegeleda vaid sellega, mis talle tõelist rahuldust pakub. Koolis on ta ühtedes ainetes kolmeline, teistes viieline. Reeglina huvitavad teda humanitaaralad. Täiskasvanud elus on ta individualist, kas romantik või küünik, kes tunnetab teravalt üksindust. Kui on leidnud ennast loomingulises töös, siis võib saavutada kõrgeid tulemusi. ÄRAVAEVATUD EMA:Peab oma igapäevaseid kohustusi koormavateks ning lõpututeks. Tal pole aega ei enda, mehe ega majapidamise jaoks. Lastega tegelevad vanemad õed-vennad. Ta ei suuda oma elu korraldada. Rahata olek muudab sellise
Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem. Karmid vanemad on need, kes arvavad, et kui nad ei ole karmid, siis kasvab nende lapsest pätt või saamatu isik, nad on oma lapsesse või lastesse nii kiindunud, et ei taha neid kellegagi jagada. Nad tahavad, et nende lastest saaksid teadlased või professorid, üldiselt siis suure palgaga ja tunnustatud isikud. Aga oleme ausad, tavaliselt nii see ei lähe. Laps võib küll olla viieline õpilane, aga see ei tee temast kohe tarka inimest, ega taga talle head töökohta. Nagu ütles ka põhikoolis minu vene keele õpetaja, et tihtipeale saavad parema töökoha just need, kellel võivad hinneteks olla kasvõi kolmed aga nad on julged ja vähemalt jutt jookseb. Karmid vanemad ei luba lastel väljas käia ja sõpradega aega veeta. Laps läheb hommikul kooli ja pärast tunde sunnitakse teda käima kõikvõimalikes huviringides ja kui need läbi, siis marss õppima ja magama
selle mõnele teisele bändile- kuid just seepärast läks see teema meediasse, ning Johannes sai populaarsemaks. 3 Tegelaste iseloomustus Johannes ehk peategelane on tugeva iseloomuga kümnenda klassi poiss, kellel oli väga tugev akne. Johannes oli pärit Tallinnast, lasnamäelt, kus mõõdus ka tema lapsepõlv. Ta oli kuni kuuenda klassini viisakas ja viieline õpilane, ka klassi kõige populaarsem poiss. Peale seda algas ka tema allakäik. Tal oli ka kaks õde (üks nendest kaksikõde) ja kaks venda. Johannese probleemid said alguse tema skisofreenilisest emast. Johannes mõtles ka kõige halvematel hetkedel, mis on tema elus head, ta loetles need üles, ja tuju läks jälle veidi paremaks. Karmo oli Johannese klassivend. Ta juuksed olid lokkis. Ta oli ettearvamatu ja ülbe, nt. peale kehalise kasvatuse tundi läksid Karmo ja Johannes dusi alla
konspekt) . Siinkohal oleks minu lemmikuks Y tüüpi inimesed. Lihtsad, loovad, omapärased, teavad mida tahavad ja teevad seda tööd, millest nad naudingut tunnevad. Ja X tüüpi inimesed võib siis laiskadeks ja rumalateks pidada. Sellele määratlusele võib ka loomulikult vastu vaielda. Vanast ajast on mulle meelde jäänud selline asi, et näiteks kes ei suutnud eriti sporti teha, see oli jällegi klassipingis viieline ja see kes klassipingis nõrgem, see näitas häid tulemusi spordis. Kas see tõdemus, mida ma juba teises klassis teadsin võiski olla Douglase käsitlus inimestest? Aga kui võtta asja niimoodi et sportlane ka ju pingutab ja näeb suurt vaeva oma tulemuste nimel muudkui treenib ja treenib ka temal on eesmärk, kuigi võib-olla pole ta pädev mõnes muus asjas. Kuhu siis sellised liigitada? Isiklikult arvan, et kõigil on võimalus olla keegi, kui ainult on olemas see
Ta osales ka kõigis klassis ühistes üritustes- klassiekskursioonid, peod, laagrid ja muud. Arvo muusikaoskusest räägiti klassis aukartuse ja imetlusega. Koolipidudel Arvot tantsuplatsilt väga tihti ei leidnud, tema oli enamasti laval ning mängis orkestris või saatis mõnda lauljat klaveril. Ta oli väga abivalmis ning aitas kui vähegi oskas.[8] Koolivormi sel ajal koolis ei olnud ning poisid käisid koolis enamasti ülikonnaga. Õpiedukuselt oli ta keskpärane, ei olnud puht viieline, sest väga tähtsal kohal tema elust oli muusika ning sinna läks aega nii õpingute kõrvalt kui ka õpingute ajast. Ka suhted direktsiooniga oli head, käskirju Arvo ei saanud. Keskkooli lõpuklassi jõudes ei olnud kõik muu peale muusika enam oluline. Arvo portvell võis mitu päeva kinni olla ning enne tunde mängis ta koolis klaverit. Kooli töödes aitasid teda tihti teised klassi poisid. Selleks ajaks oli Arvo tulevane elukutse selge- see oli muusika, seda
annaabi.ee 
