Arvo Pärt (0)

Referaat
Arvo Pärt
Kuressaare 2010
Lühitutvustus
Arvo Pärt on maailmanimega helilooja , kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat ( Emic , 2010).
Õpingud
Arvo Pärt on eesti helilooja, kes sündis 11.septembril Paides .
Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis , õppides seal klaverit . Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954- 1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooni õppejõuks temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis . 1963 aastal lõpetas ta Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. ( portaal Koolielu).
Töötamine Eestis
1958–1967 töötas Pärt Eesti Raadios helirežissöörina (Vikipeedia, 2010).
Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor , pianist Bruno Lukk II kursust tundengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja “Partiita” (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki – kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale.
Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat “Meie aed” ja oratoorium “Maailma samm” esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Tema esimest orkestriteost “Nekroloog” (1960) mängiti peagi pärast valmimist Moskvas ja Leningradis, samas kui Eestis teost moodsate kompositsioonivõtete pärast teravalt kritiseeriti – esimest korda eesti muusikas oli Pärt kasutanud dodekafoonilist tehnikat . 1963. aasta sügisel käis Pärt esimese eesti heliloojana festivalil “Varssavi sügis”, mis oli tollal üks olulisemaid uue muusika foorumeid. Sealt saadud muljete mõjul valmis orkestripala “Perpetuum mobile” (1963), eesti avangardse muusika tähtteos
Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks, ta oli neist uuenduslikum, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii see kestis 1968 aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi “ Credo ”. Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja (Portaal Koolielu).
1976. aastal sündis pika vaikuse järel taas muusika – valmis klaveriminiatuur „ Aliinale ". Selle palaga oli Pärt ilmselgelt leidnud oma helikeele ning teoses esmakordselt kasutatud kompositsioonitehnika on inspireerinud tema loomingut tänapäevani. Tehnika, millele Pärt andis nimetuse Tintinnabuli (ladina k. „kellukesed"), ei seisne mitte niivõrd progressiivses keerukuses, kuivõrd helimaterjali äärmuslikus lihtsustamises ja taotluses keskenduda vaid kõige olulisemale (Rahvusvaheline Arvo Pärdi keskus, 2010).
Saksamaal
1980. aasta jaanuaris emigreerus Arvo Pärt Nõukogude Liidust , kus tema töötamine oli ideoloogilistel põhjustel muudetud võimatuks. Esmalt läks ta koos perekonnaga Viini, 1982 aastast elab ta aga Berliinis. Pärdi muusika ettekanded Nõukogude Liidus keelati, suur osa tema hilisematest teostest kuulus vaimuliku vokaalmuusika valdkonda, mis oli tervikuna põlu all.
Pärdi esimesed tintinnabuli-stiilis lood olid maailmas tuntuks saanud tänu mitmele Nõukogude Liidust pärit tippinterpreedile. Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi ülimenukaid salvestisi. Väga oluline on olnud Pärdile ka kauaaegne koostöö maailma ühe muusika tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble. Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Tõnu Kaljuste .
Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga . Nii näiteks püsis tema “Te Deum” (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy- auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse – Ameerika Kunstide Akadeemia auliikme nimetuse (1996). Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige (Portaal Koolielu).
Kasutatud kirjandus:
http://www.emic.ee/helilooja/arvopart
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/part/elu.ht m
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/part/elu2.ht m
http://part.cma.ee/index2.php?lang=est&main_id=48
http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt