Ostutehingute arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Ostutehingute arvestuse korraldus 3 Dokumenteerimine 4 Ostuettemaksete arvestus 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead kuidas kajastatakse ostutehinguid raamatupidamises; ·oskad koostada ostutehingutega kaasnevaid lausendeid; ·tead ostutehingus kasutatavaid dokumente; ·oskad kajastada ostuettemakseid; ·tead kuidas inventeerida tarnijatega seotud arveldusi. 2 Ostutehingute arvestuse korraldus Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või
Hinnaelastsuse arvutamine ; E > 1 jäik; E<1 elastne 1. E= 2. Turundusjuhtimiseetapid : · Turundusplaan · Turundustegevus · Kontroll 3. Turuleidmise etapid: a.i.1) Turu üldhinnang turusuurus ja arengusuunade määramine a.i.2) Turu segmentimine max. turu jagamine sihtturgudeks (mehed, naise,d noored, vanad jne.) aluseks on tarbija käitumine a.i.3) Sihtturu valik valitakse 1 segment, kellele hakatakse toodet arendama a.i.4) Positsioneerimine enda asukoha määramine turul 4. Marketing mix: · Price · Product · Promotion · Place 5. Hinna tähtsus: · ettevõttele kasumi kujundaja · ühiskonnale suunad resurssid kõige ratsionaalsema tootja kätte 6. Hind on väärtus rahas väljendatuna. Väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamisest tulenevate kasude vastu. (nt õppem...
amortisatsioon ja ebatõenäolised arved. Toetusi pole ettevõte saanud, aga kui töötukassa kaudu on inimene tööle tulnud makstakse 6 kuud 50% töötaja palgast. Iga kuu lõpus tehakse ettevõttes tööaja kava ning vastavalt sellele ka tasustatakse. Puhkuse saab vastavalt seadusele (palgasummad: kalendripäevade arv* puhkusepäevad). Ka haigusleht kajastatakse vastavalt seadusele ( 1-3. haiguspäev ei tasustata. Tööandja maksab 4.-8. päev, 70% keskmisest palgast). Arveldusi klientide ja tarnijatega jälgitakse raamatupidamisprogrammi ,,Merit" abil. Programmis on kõik laekumised ilusti näha. Loomulikult tuleb kõik ostuarved kokku korjata ja need enne kuu lõppu programmi sisestada. Programm näitab ära ka võlgnevused. Ettevõte on käibemaksukohustuslane. Ettevõttes ei tehta erisoodustusi, kingitusi ega muud sellist, mis tekitab lisamaksustamist. Maksuametile peab iga kuu 20. kuupäevaks esitama käibedeklaratsiooni (KMD), 10. kuupäevaks
5. mootorsõiduki maks 6. loomapidamismaks 7. lõbustusmaks 8. parkimistasu RAHA raha on akumuleeritud töö. Ülesanded: 1. vahend kaupade ja teenuste vahenduseks 2. arvestusühik hindade, hüvede ja kohustuste ühtse mõõdupuuna 3. rikkuse kogumise vahend omadused 1. püsiv väärtus 2. kaasaskantavus 3. äratuntavus 4. jagatavus 5. turvalisus 6. kulumiskindlus PANK raha koondav ja säilitav, laene andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pank on äriettevõta. PEAÜLESANNE on kasumi teeninine. Riigi rahastabiilsuse eest vastutab keskpank e emissioonipank. Emissioon väärtpaberite ringlusse laskmine. Meie keskpank on Eesti Pank. Eestipanga presidendi nim ametisse vabariigi president, panga nõukogu nim riigikogu. VÄÄRTPABERID väärtpaberid on panga või fondi amerlikus vormis välja antud dokumendid, mis tõendavad osamaksu tasumist või laenu andmist
Raha ja pangandus Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Finantssüsteem (financial system)( )- süsteem, mis koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2
Moskva ametkondade poolt sõlmitud lepingute ümbervormistamine 21. Rahareformi mõju oli tunda ammu enne selle toimumist, sest a. rublatsooni riikide ettevõtted venitasid tarnetega, et saada rublade asemel kroone b. rahareformi otsuses ei tahtnud paljud Eesti ettevõtted oma toodangut enam rublade eest müüa ja tootsid suures osas lattu c. EV valitsus keelas ettevõtetel toodangu müügi rublade eest 22. Krooni üledevalveerimine a. raskendas arveldusi Lääneriikidega b. muutis imporditava tooraine ja materjalid odavaks c. muutis imporditava tooraine ja materjalid kalliks 23. Eesti tööstustoodang vähenes a. kolm aastat järjest (1991- 1993) b. neli aastat järjest (1990-1993) c. viis aastat järjest (1990-1994) 24. Aastatel 1991-1992 oli peamiseks tootmist piiravaks teguriks a. tooraine ja materjalide nappus b. tööjõu puudus c. vananenud seadmed 25
Üldnõukogu koosneb ECB presidendist, asepresidendist ning kõikide ELi liikmesriikide (sh ka majandus- ja rahaliidus mitte osalevate) keskpankade juhtidest. Euroopa Keskpankade Süsteemi (ESCB) koosneb ECBst ja Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankadest. Maastrichti leping on Euroopa Keskpankade Süsteemile seadnud järgmised nõuded: 1. Välja töötade ja ellu viia EMU riikide rahapoliitikat; 2. Juhtida arveldusi mitte EMU riikidega; 3. Hallata EMU riikide välisvaluutareserve; 4. Tagada EMU-siseste arvelduste toimimine; 5. Kontrollida krediidiasutuste tegevust; 6. Tagada EMU riikide finantssüsteemide stabiilsus; Neid ülesandeid viib praktikas ellu Euroopa Keskpank, kes võtab vastu rahapoliitika teostamiseks vajalikke õigusakte. Viimaste rakendamine on EMU riikide jaoks kohustuslik. Kasutatud materjal: 1. Euroopa Keskpanga koduleht
buss lahkub alles kell 16, ei pruugi soovida oma tube kell 12 vabastada. Sellistes situatsioonides organiseerib hotell klientide pagasi kas ühte hotellituppa või pagasiruumi ning selle eest lisatasu ei võeta. Kasu on mõlemapoolne: kliendid ei pea oma raskeid reisikohvreid kaasas tassima, hotell saab siiski tegelda tubade koristamisega järgmiste klientide tarbeks ning hotellis viibivate külastajate vajadused on täidetud. Külastajad teevad kogu hotellis viibimise kestel arveldusi hotelliga ja mõni neist võib toimuda veidi enne hotellist lahkumist. Hilised kulutused (late charges) on kliendi kulutused teenustele, mis on tehtud vahetult enne tema hotellist lahkumist. Seetõttu on oht, et kulutused võivad vastuvõttu kliendi arvele jõuda kas vahetult enne tema lahkumist või halvemal juhul juba pärast kliendiga arveldamist ja hotellist välja registreerimist. Sellistel juhtudel on hotellil suhteliselt raske seda raha kliendilt kätte saada.
............................................................ 16 12 Omakapitali arvestus............................................................................................................17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 17 SISSEJUHATUS Praktika temaatika sisaldab ettevõttega tutvumist, raamatupidamise töökorralduse ja tööjaotuse uurimist, rahaliste vahendite arvestust, arveldusi aruandvate isikutega, varude arvestust, materiaalse põhivara arvestust, immateriaalse põhivara arvestust, lühiajaliste kohustuste arvestust, töötasu arvestust, pikaajaliste laenukohustuste arvestust ja omakapitali arvestust. XXXX OÜ-s oli minu juhendajaks juhatuse liige , kes aitas mul oma teoreetilisi oskusi proovile panna ning samas vajadusel mõista raamatupidamise reaalse tegevuse ning teoreetilise osa erinevusi. Praktika käigus tekkis nii mitmeidki jooksvaid küsimusi, kuid
.........................................11 Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu.............11 3.1 Inventeerimine................................................................................................................12 Linnavalitsus ja tema hallatavatel asutustel on kohustus inventeerida oma varasid sh ka bilansiväliselt arvestatavaid varasid ja arveldusi vähemalt üks kord aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Inventeerimise põhiülesandeks on tegeliku olemi väljaselgitamine, teha kindlaks üleliigsed ja kasutult seisvad, hävinenud või kadunud varad. Hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust, lähtuvalt järelejäänud elueast........................12 Inventuuri viib läbi inventeerimiskomisjon, mille läbiviimiseks linnapea või abilinnapea käskkirjaga moodustatakse asutuse teenistujatest komisjon..
Tuleb kehtestada ettevõttesisesed nõuete hindamise põhimõtted ja tegevusplaan. Põhimõtete koostamisel tuleks lähtuda ettevõtja antavatest maksetähtaegadest: üldjuhul on makse tähtaegadeks 730 päeva ja seega võiks öelda, et kui antud tähtajaks nõuded laekunud ei ole, on need maksetähtaja ületanud nõuded ning nendega tuleks viivitamatult tegelema hakata. "Muud lühiajalised nõuded". Kui juhatuse liige teeb sularaha arveldusi sagedamini on soovitav määrata sise-eeskirjadega kindlaks arvelduste ja aruandluse kord ning luua raamatupidamises selle jaoks eraldi konto. Paljudes väikestes äriühingutes kus kogu sularaha ongi juhatuse liikme käes kasutatakse taolist arvelduste kontot tihti kassakonto asemel. Sellise kuluaruande konto eelis on see, et erinevalt kassast võib saldo olla nii deebetis kui ka kreeditis. Kui arvelduste saldo pikemat aega näitab juhatuse liikme võlgnevust äriühingule
Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument (inventuurileht), milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: KASSA INVENTEERIMINE(2) 1. inventuuri läbiviimise kuupäev; 2. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3. sissetuleku- ja väljaminekuorderi viimane number; 4. sularaha jääk (numbrite ja sõnadega) ja erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 5. komisjoni liikmete allkirjad. Sularahata arveldused(1) Sularahata arveldusi liigitatakse makse garanteerituse järgi lihtmakseteks ja dokumendimakseteks makse algataja järgi tsekiarveldusteks ja ziiroarvelduseks (makse sooritatakse ostja maksekorralduse alusel) Sularahata arveldused(2) · Lihtmakse põhineb usaldusel ning raha ja kaup liiguvad teineteisest sõltumatult. Võib juhtuda, et müüjal on pärast kauba üleandmist raha kättesaamisega raskusi: Lihtmaksete vormid on maksetsekk ja maksekorraldus.
· määrab (üksikutel juhtudel) liini subagente; · tegeleb konteinerite liisingu ja tehnokontrolli probleemidega; · väljastab kauba veoks vastuvõtu konossemente; · osaleb liinigraafiku või sõiduplaani koostamisel; · osaleb liini tariifide väljatöötamisel; · teavitab kliente ja teisi komplekses veoprotsessis osalejaid vedajaid laevade graafikust, sõiduplaanist, liini töö üldtingimustest ja veotariifidest; · inkasseerib prahiraha, teostab arveldusi teiste laevaomanike ja maismaatranspordi ettevõtetega; · tegeleb liinioperaatorile esitatud või viimase poolt (nimel) esitatavate pretensioonide ja hagidega. Tüüpiline reisijate liiniveo vorm teostatakse järgmise skeemi järgi: laevaomanik (liinioperaator) reisioperaator (travel agent) mereagent. Laevaomaniku asemel liinioperaatorina võib olla: - turismifirma-prahtija, kes prahib reisilaeva ajaprahingu tingimustel;
Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt..) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt..). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). Finantsturgudel teostavad
majandustehingut arvelevõetud välisvaluuta kursi alusel. Nõude laekumisel või võlgnevuse tasumisel valuutakursi muutusest tekkinud kasumit või kahjumit kajastatakse muude ärikuludena või muude ärituludena. Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes või -kuludes. 4. ARVELDUSED ARUANDVATE ISIKUTEGA Aruandevaks isikuks võib olla töötaja või juhatuse liige. Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol 1350 Aruandvad isikud. Avanssi aruandvatele isikutele reeglina ei anta. Juhataja esitab aruandava isikult saadud ning seejärel tema poolt kinnitatud kuludokumendid raamatupidamisse, kus nende alusel vormistatakse lähetusaruanne. Lähetusaruandele lisatud kulusid tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamise algdokumentidele kehtestatud nõuetele (RPS §7 lg 1).
korda nädalas ja otsused võetakse reeglina vastu konsensuslikult. IMF’i üks keskseid ülesandeid on tagada rahvusvahelise valuutasüsteemi stabiilsus. Selle tagamiseks koordineerib IMF riikide majanduspoliitikat, mille keskseks positsiooniks on liikmesriikide maksebilansi tasakaalustatuse saavutamine. Kui riigi maksebilanss pole tasakaalus, siis võib valuutakurss muutuda ebastabiilseks ja selle tõttu võib riik hakata piirama rahvusvahelist kaubandust ning arveldusi. Majanduspoliitikast kui maksebilanssi tasakaalustavast hoovast aga sageli ei piisa ning seetõttu eraldab IMF liikmesriikidele ka laenusid. Suhteliselt lihtne on tasakaalustamiseks kasutada kvoodi seda osa, mis ei ületa valuutast sissemakstud summat (25% kvoodist) – seda nimetatakse reserviosaks. Piiranguid ei rakendata seetõttu, et reservi osa kasutamisel võib riik selle vahetada oma rahvusvaluuta vastu. Seega väheneb välisvaluutas reservi osa ning see taastatakse rahvusvaluutaga.
röövlite eest. ¤Samuti seostusid selliste kohtadega uskumused, et nende rüvetajaid karistab jumala viha, ¤preestrite aususesse usuti (usaldus), ¤ usutegelaste seas oli levinud ka kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võla ja omandisuhteid kirja panna. Hiljem kujunes ta kõrvaltegevusest elukutseks ehk äriks omaette. Kui panku tekkis palju siis ei olnud enam mõtet raha füüsiliselt ühest pangast teise viia, vaid hakati teostama sularahata arveldusi (pangad hakkasid ise ka raha looma). Rahamass ei sõltunud enam kullakaevanduste toodangust, vaid pangandus hakks ka ise raha nn. looma ja ringluses olevat rahamassi (rahapakkumist) kasvatama. Seega tänapäeva mõistes pangad hakkasid tekkima 14. Ja 15. Saj. Itaalia kaubalinnades (Veneetsias, Genuas). Pankade edaspidine arng on toimunud pangateenuste mitmekesistumise suunas. 16. Ja 17. Saj. tekkisid Itaalis, Madalmaades ja Saksamaal ziiropangad, mis võtsid vastu
Emissioonipank andis ringlusesse pangatähti kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. I revolutsiooniline pööre panganduses: pangandusäri muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses: pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank raha koondav raha säilitav laenu andev laenu võttev klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Pangad jagunevad: erapangad riiklikud pangad segaomandiga pangad Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: suurpangad keskmised pangad väikepangad Krediidiasutuste seaduse § 3 lg 1 kohaselt on krediidiasutus äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate
Raamatupidamisarvestuse aluseks on algdokumendid (arve, palgaleht, raamatupidamise õiend, otsus, pangadokument). Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Kassaoperatsioonide arvestust peab juhataja. Sularaha limiiti ei kehtestata, samas hoitakse sularaha kassas minimaalsel hulgal. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Kassaraamatut peetakse programmis, trükitakse välja vastavalt vajadusele. Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 300 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses millest
ning tehakse kanne raamatupidamisõiendi alusel Merit Aktiva finantsmoodulis. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes (kontol 6040) või kuludes (kontol 6041). Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes (kontol 4340). 6 2. NÕUETE ARVESTUS Lühiajalised nõuded on : nõuded ostjate vastu, muud lühijalised nõuded ja ettemakstud kulud. 2.1 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes Merit Aktiva programmis müügimoodulis. Arvestust klientide võlgade üle peetakse analüütiliselt klientide ja ostuarvete lõikes. Eraldi arvestust peetakse klientide ettemaksude kohta (kontol 2500) , mis on makstud kaupade või materjalide eest enne soetust. Müügiarveid koostavad müügiosakonna töötajad. Arvetele vastavad kanded Merit Aktivas teostab raamatupidaja. Müügimooduli kandeaknasse tehingu sisestamine:
· määrab (üksikutel juhtudel) liini subagente; · tegeleb konteinerite liisingu ja tehnokontrolli probleemidega; · väljastab kauba veoks vastuvõtu konossemente; · osaleb liinigraafiku või sõiduplaani koostamisel; · osaleb liini tariifide väljatöötamisel; · teavitab kliente ja teisi komplekses veoprotsessis osalejaid vedajaid laevade graafikust, sõiduplaanist, liini töö üldtingimustest ja veotariifidest; · inkasseerib prahiraha, teostab arveldusi teiste laevaomanike ja maismaatranspordi ettevõtetega; · tegeleb liinioperaatorile esitatud või viimase poolt (nimel) esitatavate pretensioonide ja hagidega. Tüüpiline reisijate liiniveo vorm teostatakse järgmise skeemi järgi: laevaomanik (liinioperaator) reisioperaator (travel agent) mereagent. Laevaomaniku asemel liinioperaatorina võib olla: - turismifirma-prahtija, kes prahib reisilaeva ajaprahingu tingimustel;
19 Rahareformi mõju oli tunda ammu enne selle toimumist, sest a rublatsooni riikide ettevõtted venitasid tarnetega, et saada rublade asemel kroone b rahareformi otsuses ei tahtnud paljud Eesti ettevõtted oma toodangut enam rublade eest müüa ja tootsid suures osas lattu c EV valitsus keelas ettevõtetel toodangu müügi rublade eest 20 Krooni üledevalveerimine a raskendas arveldusi Lääneriikidega b muutis imporditava tooraine ja materjalid odavaks c muutis imporditava tooraine ja materjalid kalliks 21 Eesti tööstustoodang vähenes a kolm aastat järjest (1991- 1993) b neli aastat järjest (1990-1993) c viis aastat järjest (1990-1994) 22 Aastatel 1991-1992 oli peamiseks tootmist piiravaks teguriks a tooraine ja materjalide nappus b tööjõu puudus c vananenud seadmed
19 Rahareformi mõju oli tunda ammu enne selle toimumist, sest a rublatsooni riikide ettevõtted venitasid tarnetega, et saada rublade asemel kroone b rahareformi otsuses ei tahtnud paljud Eesti ettevõtted oma toodangut enam rublade eest müüa ja tootsid suures osas lattu c EV valitsus keelas ettevõtetel toodangu müügi rublade eest 20 Krooni üledevalveerimine a raskendas arveldusi Lääneriikidega b muutis imporditava tooraine ja materjalid odavaks c muutis imporditava tooraine ja materjalid kalliks 21 Eesti tööstustoodang vähenes a kolm aastat järjest (1991- 1993) b neli aastat järjest (1990-1993) c viis aastat järjest (1990-1994) 22 Aastatel 1991-1992 oli peamiseks tootmist piiravaks teguriks a tooraine ja materjalide nappus b tööjõu puudus c vananenud seadmed
Ettevõte sätestab ise inventuuride läbiviimise korra ja tähtajad oma raamatupidamise siseeeskirjadega lähtudes raamatupidamise seaduse nõuetest. Konkreetsete tähtaegade kehtestamisel tuleb arvestada nõudega, et majandusaasta lõpu inventuurid tuleb läbi viia mitte varem kui 2 kuud enne aruandeperioodi lõppu, soovitavalt inventeeritakse varusid vähemalt 1 kord kvartalis, kassas olevat sularaha 1 kord kuus, põhivara ja arveldusi 1 kord aastas. Inventuuur viiakse kindlasti läbi materiaalselt vastutava isiku vahetumisel. Inventuur tuleb reeglina läbi viia ühe kuupäeva seisuga. Kui ühe päevaga inventuuri ei lõpetata, lukustatakse ja pitseeritakse komisjoni poolt uksed. Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse juhtkonna otsusega komisjon. Koosseisus peaks olema 1 inimene juhtkonnast, raamatupidaja ja kolmas isik, kes on selleks määratud. Materiaalselt vastutav isik ei tohi olla komisjoni koosseisus
Finantsvahendusasutuste oluliseks ülesandeks rahasüsteemis ongi tähtaegu teisendada, mis tähendab lühiajaliselt hoiustatud vahendite väljaandmist pikemajalistele laenudele. Seega võtab pank endale mitmeid erinevaid riske, mis omakorda mõjutavad tehindu tasusid. Mida kõrgemaks hindab pank intressimäära riski, seda suuremat tasu nõuab ta võetud riski eest. RAHASUHTED EESTIS Pank on raha koondav, säilitav ning laenu andev ja klientide korraldusel arveldusi ja kassathinguid soorivat asutus, kelle oluliseks funktsiooniks on krediidinõud ja pakkuja vahendamine. Toimimise ja omandi vormi alusel võib pangad liigitada kommerts-, investitsiooni-, emissjoni-, ja erapankadeks. Võime eristada erapankasid – rahvusvahelised pangad ja riigipank. Pank on äriettevõte väljaarvatud keskpank, kelle ülesandeks on korraldada raha ja väärtpaberite emissjoni ning riigi rahasüsteemi. Panga peamine tulu kujuneb laenu ja hoiuse intresside vahena.
tuluna vaid kuluvähendina. 3.1 Müügitulu Müügitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtudes valmidusastme meetodist. Arveldusi klientidega peetakse Müügireskontro moodulis analüütiliselt nii arvete kui ka klientide lõikes. Müügireskontro saldot ja bilansikonto saldot tuleb regulaarselt võrrelda ning erinevuste korral selgitada välja põhjused. Nõudeid ostjate vastu tuleb inventeerida bilansipäeval ja hinnata klientidelt laekumata arveid lähtudes nende laekumise tõenäosusest. Kui võla sissenõudmine pole andnud 16
lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. Kaasajal on sularaha emissiooniõigus ainult keskpangal. I revolutsiooniline pööre panganduses pangabisness muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank: o raha koondav o raha säilitav o laenu andev o laenu võttev o klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav o raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad Muud krediidiasutused Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene
ETTEVÕTTE KULU KOKKU 6665.- ÜLESANNE Töötaja brutopalk on 8000 krooni ning maksuvabastus on 2000 krooni (alus avaldus). Arvesta töötajale makstav palk palgapäeval ja ettevõtte üldine kulu kokku. Koostada palgaarvestuse, riigimaksude ja kõigi raamatupidamislike tehingute kohta vastavad lausendid. Töötasu kanti üle palgapäeval töötaja pangakontole järgmise kuu algul. Koosta kontoskeem "Võlad töövõtjale" PALGAARVESTUS KONTOL " VÕLAD TÖÖVÕTJALE" Arveldusi töötasude kohta peetakse kontol "Võlad töövõtjatele" Tegemist on kohustuste- ja passiva tüüpi kontoga. Seega konto kreeditisse kirjendatakse arvestatud põhi- ja lisatasude summad. Konto deebetisse töötajatelt kinni peetud ja neile väljamakstud summad. D Võlad töövõtjale K 1) väljamakstud palk, Arvestatud palk, lisatasud jne. puhkusraha,
kaasnema veel mingeid teisi põhjuseid Kuna panga vahetus on keeruline protseduur, siis nõuab see väga paljude muudatuste tegemist ja täiendavaid ressursse: 1. suruda läbi panga vahetuse mõte ettevõttes, põhjendada ja viia see kuni otsuse tegemiseni 2. uute arvete avamine teises pangas 3. uute arveldusvormide tellimine ülekande blanketid 4. tuleb ühendust võtta tarnijatega, et need hakkaks arveldusi teostama läbi uute arvete 5. peale uute arvete kasutusele võttu tuleb vahendid vanadelt üle kanda, kuid nendele peab jääma vajadusel mingi reserv, nt varem välja antud tsekkide kustutamiseks 6. tuleb hävitada kõik varem valmis trükitud vana panga rekvisiitidega maksedokumendid 7. audiitoril tuleb lasta auditeerida nii uued kui ka vanad arved 8. sõlmida uue pangaga uued laenukokkulepped 9. võtta vajalikus koguses uusi laene ja maksta ära vanad
Eesti keskmistel ettevõtetel. Selgub, et majutus- ja toitlustusvaldkond on kehvemas olukorras kui teiste valdkondade ettevõtted keskmiselt. 17. Finantskirjete prognoosimise meetodid - Finantskirjete prognoosimise meetodid Võtta aluseks mineviku finantsaruanded ja prognoosida nende seoste kaudu tulevikku. Finantsplaanide tegemisest peaksid osa võtma kindlasti ka mitmed ettevõtte allüksused: müügiosakond peab vaatama müügimahtusid ja kliente, ostuosakond arveldusi kreeditoridega ja sisseostude maksumusi, tootmisosakond planeerima varusid. 18. Kasumieelarve skeemide erinevused - Vastavalt kasumiaruande skeemile 2 liigendatakse kulud lähtudes nende funktsioonidest ja kulukohtadest: tootmis- (otse- ja üld-), turustus- ja üldhalduskuludeks. Lisaks muidugi finantstegevusega seotud kulud, aga nende osas on skeem 1 ja 2 identsed. Skeem 2 puhul kantakse otsekuludesse vaid müüdud toodangu kulu (COGS). Selle hulgas on
liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks. Antakse õigus anda laenu või riigigarantiid RES §-s 67 lõikes 1 nimetatud isikutele, et tagada nende isikute nii lühi- kui pikaajalise rahavoo juhtimiseks vajaliku võõrvahendite kaasamine, kuna neil puuduvad kontod kommertspankades. Rahandusministeeriumil on õigus hoida ja paigutada avalik- õiguslike juriidiliste isikute ja riigi asutatud või riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute raha ning teostada makseid ja arveldusi. Riigikassas hoiavad oma vahendeid nii Haigekassa, Töötukassa kui ka üle 40 sihtasutuse. Mitmed sihtasutused vajavad oma igapäevase rahavoo juhtimiseks arvelduskrediiti, mis oli neil ka aktiivselt kasutusel, kui neil olid pangakontod avatud kommertspankades. Koos pangakontode sulgemisega pidid sihtasutused lõpetama ka olemasolevad arvelduskrediidilepingud pankades ja pankadelt laenu saamise eelduseks võib olla kohustus arveldada laenu andva panga kaudu.
ülekanded ning maksete tasumised toimusid ainult NSV Liidu Riigipanga süsteemi asutuste poolt. Elanikkonna operatsioonidega (hoiustamine, maksete ülekanded jm.) tegelesid peamiselt hoiupanga asutused. NSV Liidu Riigipanga poolt teostatud pangaoperatsioonide hiigelmahuga suurel NSV Liidu territooriumil kaasnesid sageli ülekannete- ja maksedokumentide kaotsiminekuid ning sellest suur ajakulu pangaoperatsioonide teostamisel. Eesti NSV ettevõtete impordi- ja eksporditehingutega seotud arveldusi teostati NSV Liidu Väliskaubanduspanga Tallinna osakonnas. Vabariigi eelarvesse neist tehingutest tulusid ei laekunud. Väliskaubanduspanga poolt kanti kõik laekunud tulud NSV Liidu riigieelarvesse. Liidulise alluvusega ettevõtete finants-majanduslikku tegevust puudutavaid vigu ja küsimusi anti sageli NSV Liidu Rahandusministeeriumi poolt kontrollimiseks Eesti NSV Rahandusministeeriumile. Tänu Eesti väiksusele ja majandusorganisatsioonides esinenud paremale finants- ja
mida hoitakse kui lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) [8 : 39]. 6.1.3 Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud liigitatakse gruppide kaupa järgmiselt: · nõuded ostjate vastu; · maksude ettemaksed ja tagasinõuded; · muud lühiajalised nõuded; · ettemaksed teenuste eest [13]. Nõuded teiste osapoolte vastu, mida ettevõte ei ole soetanud edasimüügiks tohib kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses [11]. 6.1.3.1 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostajtega arvestakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes. Nõudeid arvestatakse analüütiliselt, näiteks: · arveldused ostjatega ja tellijatega; · arveldused aktsionäridega; · arveldused aruandvate isikutega; · arveldused mitmesuguste deebitoridega [7 : 18]. Raamatupidamis sise-eeskirjades määratakse ära järgmised nõuded: · arvete väljastamise kord; · arvete laekumiste jälgimise ja informatsiooni liikumise kord;
kommertspangana. BIS näeb enda eesmärgina võimaldada ja süvendada keskpankade rahvusvahelist rahanduslikku koostööd. 2011. a seisuga kuuluvad BIS-i liikmeskonda 58 riigis asuvad keskpangad. Vajadus keskpankade tegevust koordineeriva organisatsiooni järgi tekkis pärast I Maailmasõda, mil keskpankadel ilmnes vajadus stabiliseerida oma valuutasid ning Saksamaa reparatsioonid võitjariikidele muutsid riikidevahelisi arveldusi intensiivsemaks. Enne BIS-i loomist keskpangad aktiivselt regulaarset koostööd ei teinud. Baseli Pangajärelevalve Komitee: See on mitteformaalne ühendus, mille ettepanekud on soovituslikud. Komitee tuleb kokku kolm-neli korda aastas. Komitee loomise ajend oli omaaegse lääne-Saksa Bankhaus Kerstadti pankrot, mis destabiliseeris tõsiselt rahvusvahelisi rahaturge ning juhtis keskpankade tähelepanu vajadusele hakata pangajärelevalves tihedamalt koostööd tegema
kulumi+kasumi summaks ja tellijale kuluks. 43. Kulukontrollikorraldamineehitustöödekäigus `kululepingute' puhul Kulukontrolli alusdokumendiks on maksegraafik, mis on sõlmitud hankelepingu kohustuslik lisa.Tegelike ehituskulude arvestamine toimub vastavalt töövõtja koostatud igakuisele protsenteerimisaktile hinnatud töömahtude loetelu alusel, mis on hankelepingu lisa. Sõltuvalt lepinguhinnast lepitakse kokku vahearvelduste minimaalsumma, millest väiksemaid arveldusi ei ole tellija kohustatud tegema, kui selline summa ei ole maksegraafikus fikseeritud kui tööde korraldustest otseselt johtuv. Kõik töövõtja esmasdokumendid, mida on kasutatud protsenteerimisaktide tõendamisel, peavad olema vajadusel kättesaadavad ja tõendina kasutatavad hilisemate vaidluste lahendamisel ning lõpparvelduste tegemisel. Nende säilitamise osas juhindub töövõtja raamatupidamise seadusest ja töövõtja dokumentide säilitamise sise-eeskirjadest
jääkide iseloom ning nende reguleerimise kord. D: puudujäägid ja riknemiskaod K: kaubavaru (materjal) D: materiaalse kahju hüvitamise arveldused K: puudujäägid ja riknemiskaod D: kassa (arvelduskonto) K: materiaalse kahju hüvitamise arveldused KÄIBEVARA ARVESTUS: kassa ja panga tehingud. Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja rahaks arvelduskontol. Selle järgi jagatakse arveldusi: sularaha arveldusteks ja sularahata arveldusteks. Sularaha arveldused: Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularaha tehingut võivad teha materiaalselt vastatavad isikud kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Sularaha tehingute dokumentideks on nummerdatud kassa orderid. Milledel ei tehta õiendusteta parandusi ega ülekirjutusi. Orderid saavad oma järjekorra numbrid kassa raamatu alusel milles fikseeritakse kõik kassaga seotud tehingud. Eraldi
Et kindlustada rahasüsteemi hakkasid 17 sajandi alguses tekkima keskpangad. Esimeseks keskpangaks oli Amsterdam Wisselbank, mis asutati 1609. aastal. Tuntumad keskpangad on veel Sveriges Riksbank (1664), Bank of England (1694) ja Euroopa keskpank (1998). Keskpangad emiteerivad raha, juhivad intressimäärasid, on viimase instantsi laenajad, korraldavad pangajärelvalvet, juhivad valuuta vahetuskursse, korraldavad pankadevahelisi arveldusi, mõjutavad riikide rahanduspoliitikat ja korraldavad valitsuste rahaasju. 26. Rahvusvaheliste Arvelduste Pank. BIS ehk rahvusvaheliste arvelduste pank asutati 1930. aastal Baselis ning see asub ka praegu seal. See ühendab 60 keskpanka, mille seas on ka Eesti Pank (1 asutajaliikmetest on Eesti). BIS on pankade usaldusväärtusnormatiivide kehtestaja. Basel I. 1988. Aastal seadis Baseli kommitee miinimumkapitali nõuded pankadele
vähendada tasu suurust ja tasaarvestada vedajale lepingu alusel makstavad summad summaga, mille võrra lepingu alusel vedajale makstavat tasu vähendati. Vedaja on kohustatud esitama tellijale nõuetekohase parandatud arve viie (5) tööpäeva jooksul tellijalt sellekohase nõude esitamise kuupäevast arvates. 5.6. Lepingupoolte kokkuleppel ning kalendri- ja majandusaasta lõpus (31.detsembril) kontrollivad lepingupooled vedaja osutatud teenuste eest tehtud arveldusi (arvelduste võrdlus). 5.7. Kui lepingutingimuste rikkumise tõttu oli vedajale määratud leppetrahv, arvab (vähendab) tellija makstavast tasust maha leppetrahvi. 6. Lisatingimused 6.1 Talvisel ajal, kui vedaja ei saa tagada liiklus- ja sõidukiohutust ning sõitjate mugavust ja ohutust tagavate nõuete täitmist (kiilasjää, lumekuhjatised), võtavad lepingupooled kasutusele jõukohased abinõud sellise olukorra parandamiseks või kooskõlastavad busside sõiduplaani ajutise muutmise. 7
D Kahjum põhivara müügist 1000 K Põhivara 6000 K Käibemaks 200 c) põhivara müügihind on võrdne tegeliku jääkmaksumusega (müügihind on 2000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 2400 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 K Põhivara 6000 K Käibemaks 400 OSTUTEHINGUTE ARVESTUS 1. Ostutehingute arvestuse korraldus. Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega.
Võõrandamisleping üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse. 4. Müügileping Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Müügilepingu tunnused: 1. Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus). Kuid kui täitmisel otsustatakse osa rahast varaga asendada, siis on veel tegemist ostu-müügiga - sõltub sellest, millise osa ostuhinnast moodustab raha. Täitmise käigus on asendamine lubatud. 2. Müügileping on konsensuaalne leping loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamisest kõigis olulistes tingimustes
ülekandeid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada pearaamatupidajal ja isikutel, kellega pearaamatupidaja on sõlminud vastavasisulise lepingu. Raamatupidamises avatakse eraldi kontod 1021 1036 erinevate Eesti krooni pangakontode ning erinevate välisvaluuta pangakontode kohta. 13 3.4 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Deebet 12... - nõuded ostjate vastu Kreedit 251 - käibemaks müügilt Kreedit 30... - tulukonto Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla
jääkide iseloom ning nende reguleerimise kord. D: puudujäägid ja riknemiskaod K: kaubavaru (materjal) D: materiaalse kahju hüvitamise arveldused K: puudujäägid ja riknemiskaod D: kassa (arvelduskonto) K: materiaalse kahju hüvitamise arveldused KÄIBEVARA ARVESTUS: kassa ja panga tehingud. Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja rahaks arvelduskontol. Selle järgi jagatakse arveldusi: sularaha arveldusteks ja sularahata arveldusteks. Sularaha arveldused: Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularaha tehingut võivad teha materiaalselt vastatavad isikud kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Sularaha tehingute dokumentideks on nummerdatud kassa orderid. Milledel ei tehta õiendusteta parandusi ega ülekirjutusi. Orderid saavad oma järjekorra numbrid kassa raamatu alusel milles fikseeritakse kõik kassaga seotud tehingud. Eraldi
esitatakse erinevate riikide seadusandluses küllalt olulisi täiendavaid nõudeid informatsiooni avalikustamise, juhtimise, investeeringute riskide jaotamise jms kohta võrreldes ettevõtetega, kelle aktsiatega börsil ei kaubelda. Teiseks avaliku ettevõtte näiteks on investeerimisfondid. Kuna fondid müüvad oma ühikuid avalikult, on nende investeeringutele, seotusele erinevate majandusorganisatsioonidega (ettevõtetega, kuhu nad oma vahendeid investeerivad; pankadega, kes arveldusi teostavad) ning muudele tegevusaspektidele seadusandlusega kehtestatud hulk konkreetseid nõudeid. Avaliku sektori ja valitsuse suhe. Mõistet valitsus kasutatakse kitsamas ja laiemas tähenduses. Kitsamas tähenduses jaguneb valitsus kesk-ja kohalikuks täitevvõimuks ning kattub sellisena avaliku sektoriga. Laiemas tähenduses mõistetakse avaliku sektori all ka neid asutusi ja organisatsioone, kelle tegevuse finantseerimiseks ei korjata vahendeid maksude näol ning keda ei
08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist
Tänapäevastega sarnased pangad hakkasid tekkima alles 14. ja 15. sajandil Itaalia kaubalinnades. 16. ja 17. sajandil tekkisid Itaalias, Madalmaades ja Saksamaal juba ziiropangad, mis võtsid vastu väärismetalli ja selle vastu saadi ekvivalentses koguses arveraha, millega sai teha ülekandeid. Tänapäeval on pangandus väga keerukas ja seadustega rangelt reguleeritud tegevusvaldkond13. Panga asutamine on tehtud väga keeruliseks 14 . Põhjuseks on see, et tänapäeval käib enamik arveldusi läbi pankade ja pankadest on saanud peamine koht, kust saab krediiti ning hoiustada oma raha. Seetõttu täidavad pangad ühiskonnas äärmiselt tähtsat rolli. Panga definitsioonid on riigiti erinevad ja olenevad tihti õigus-aktidest ning finantssüsteemist. Kõige üldisemalt võib panka defineerida kui finantsvahendajat, mis loob ja müüb finantsteenuseid. Seaduslikust aspektist tuleb eristada krediidiasutust ja finantseerimisasutust.
nõudmised võrreldes tavaliste ärimeestega. · Lepingupartnerite võrdsuse tunnustamine kliendiga suhtlemisel on klient lepingupartner pangale. Kui üldiselt on klient lepingu nõrgemaks pooleks, siis siin väljendubki see. · Aususe ehk hea usu põhimõte · Pacta sunt servanda printsiip Pankade teke, areng Panga mõiste · Koondab ja säilitab raha · Annab laenu · Sooritab klientide korraldusel arveldusi · Sooritab kassatehinguid Esimesi panga ülesandeid täitsid preestrid juba Vanas- Babüloonias, Egiptuses, Roomas. Palveränduritelt võeti teatud tagatise eest teatud asju hoiule. Savitükile on säilinud tekst, mille saab välja lugeda tänapäeva veksli eelkäija. Uue arengu sai koos kaubanduse arenguga. Panganduse areng sai teoks Itaaliast. Esialgseid pangandustehinguid hakati sooritama tänaval, istusid pinkidel, pidasid läbirääkimisi oma potensiaalsete klientidega
Võõrandamisleping – üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse. Müügileping Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Müügilepingu tunnused: 1. Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus). Kuid kui täitmisel otsustatakse osa rahast varaga asendada, siis on veel tegemist ostu-müügiga - sõltub sellest, millise osa ostuhinnast moodustab raha. Täitmise käigus on asendamine lubatud. 2. Müügileping on konsensuaalne leping – loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamisest kõigis olulistes tingimustes
annaabi.ee 
