maa.Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused.Käsitöölased:Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist.Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta.Orjad- Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes).Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused). Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. Aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast
palgasõjavägi. Palgasõjavägi. Kuulsaid riigi- Romulus, Caesar-kuulus Keiser Augustus Diocletanius- kultuuritegelasi. Remulus-Rooma väepealik. Tõusis Octavianus. Oli lõpetas linna rajajad. Rooma Caesari kasupoeg, aastakümneid Panus Rooma viimane ainuvalitsejaks. sai 27. eKr eluks kestnud kuningas Aristokraatidele ei ajaks absoluutse segadused, Tarquinius. meeldinud, tapeti võimu. kaasnesid senati istungil. põhjalikud ümberkorraldused riigi valitsemises.
Tohutute mõõtmetega Colosseum oli 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli 527 m. Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs. Paremad kohad alumistes ridades, kus sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Seal asus ka keisri looz. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid proletaarid ja tihti ka orjad. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel ei olnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Vajadusel tõmmati riie päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta
Range, e. Spartalik kasvatus. Kasvatuses vaimse ja füüsilise tasakaal. Lakooniline kõne. Arenenud retooriline kõne. Sparta keskus polnud tüüpiline linn, vaid Ateena oli arhitektuuriliselt kaunis, müüriga koosnes neljast lähestikku paiknenud külast. ümbritsetud linn. Aristokraatlik polis Demokraatlik polis Võim on koondunud aristokraatidele, vaid nende Demokraatlike reformidega (507 eKr) hulgast valiti nõukogu ja ametnikud. Saavutas õitsengu Perkilese ajal Ühiskond jagunes kolmeks sünnipäraseks seisuseks Otsene demokraatia - Kodanikud said osa võtta rahvakoosolekust -Spartiaadid - kodanikud (30- ...)
Kahtlen selles. Nii pääsesidki ihaldatud võimukohtadele täiesti ebakompetentsed inimesed, kes võisid riigi seisukohalt teha väärasid otsuseid. D. toimimist takistab türannia. Suurte sisevastuolude korral üritas mõni suursugune ning silmapaistev juht rahvast enda poole meelitada ning seeläbi riigivõimu haarata. Türannid toetusid sõjalisele hirmuvalitsusele. Vaatamata sellele kehtestasid nad riigis kindla korra ning parandasid olukorda. Kuid aristokraatidele ei olnud see meeltmööda ning tahtsid türanni võimult kukutada. See põhjustas riigis ebastabiilsust. Üks tuntumaid Ateena türanne oli Peisistratos . Aristokaatia on valitsemisvorm, kus türannia puudus ning oli stabiilne kord. See oli tänu vanadest ning elukogenud meestest koosnev geruusia, kes jagasid võimu kahe kuningaga ning võtsid vastu, erinevalt demokraatias võimutsevatest ebakompetentsetest kodanikest, adekvaatseid ning asjakohaseid otsuseid.
kuninga kätte. Kirikule kuulunud mõisad ja maad läksid riigi omandiks. Kiriklik usupuhastus Taanis lõppes 1545. aastal Ribe artiklitega. Taani riigile allutatud Norra ei olnud usuliselt valmis reformatsiooni vastuvõtuks, siiski tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused. 1523. aastal konfiskeeriti Taani läänistused Norras, kuid Taani ja Norra ühiskuningas Frederik I hakkas neid maid uuesti aristokraatidele jagama. Norra vastupanu juhtis peapiiskop Olav Engelbrektsson, kelle poolt oli kogu rahvas. Vastuhaku lõpetamiseks likvideeris Taani Norra riigi, pool maadest läks Taani kuninga kätte. Norra reformatsiooni kõige suurem puudujääk oli, et see ei toonud kaasa emakeelset jumalateenistust, vaid jumalateenistust peeti ainult taani keeles. Inglismaal oli poliitiliselt kõige tähtsam ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutati 1534.
Dekoratsioonis armastati pisikesi portselanist koketeerivaid nipasjakesi. Kõik see kajastas fanataasiat, mida viljeleti igapaäeva sisustamiseks. Võrreldes barokiga oli kõik palju pisem, hubasem, koonduti pigem pisikestesse salongidesse, buduaaridesse mis sobisid intiimseteks vestlusteks ideaalselt. Selline interjör oli ideaalseks kohtumispaigaks lähedastele sõpradele kes veetsid koos intellektuaalselt ja tihti ka hedonistliult aega. See oli peamiselt võimalik ainult aristokraatidele, kes ei pidanud tööl käima ning nende finants tuli riigilt, mida nad ka ohtralt kulutasid. Nad sisustasid oma aega meelepäraste tegevustega nagu enese ja enda ümbruse dekoreerimine ning pidude pidamine ja muud koosviibimised. Rokokood kirjeldas pigem meeleolu, uhke luksuslik elustiil, lustlikkus. Rokokkoos puuds jõulisus, raskus, traagika ja vägivald. Muututi pigem naiselikumaks, pehmemaks. Kõike oli endiselt palju kuid pehmemalt väljendatuna. Rokokkooga samal ajal
Põhjuseks- neil puudus maaomand. 6.Türannia, Demokraatioa ja Aristokraatia V: Demo- rahvavõim, otsene valimistulemusena valitakse riigiametnikud, rahvakoosolekul osalemine. Ateena demokraatia Periklese ajal. Kõikidel inimestel olid võrdsed õigused, õigus kandideerida riigiametisse. (Nt Ateena) Aristokraatia- Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemis vorm kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule. Rikastele ehk aristokraatidele oli kätte vajunud võim, nemad juhtisid riigi ül. (nt Sparta) Türannia- autoritaalne vägivalla reiim, hirmuvalitsus, Türannia on ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitseja (nt lühikest aega oli Ateenas, kukutati see ära ja tuli kõige õigem demokraatia Ateenasse) 7.Võrdle Vana-Kreeka demokraatiat tänapäeva demokraati riigikorraldusega? Sarnasused? V: Sarnasused: Võim kuulub rahvale, kodanikul õigus oma seisukohti valida,
aga kõrgelt hinnatud meelelahutuse. Võitlused leidsid aset suurte amfiteatrite areenidel, mis olid igast küljest pealtvaatajate istmetega piiratud. Rooma linna suurim amfiteater oli Colosseum, ühtlasi on see suurim osaliselt säilinud ehitismälestis tänapäeva Roomas. Sarnaselt on tänapäeval ehitatud staadionid. Amfiteatrid mahutasid kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Parimad kohad alumistes ridades, kust sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid vaesed töölised ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel, polnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Välisseina neljandale küljele olid püstitatud mastid, mille külge kinnitatud riie
Kaspar Trankmann Kaarel Kask Indrek Pärn Gladiaatorid Võitlusi hakati korraldama selleks, et võita rahva poolehoid. Gladiaatorite mängude korraldamist peeti riigimehe väga tähtsaks küljeks. Eriti suurejoonelisi mänge korraldasid keisrid. Mängud toimusid amfiteatrites, neist suurim Colosseum, mis mahutas kuni 50 000 inimest. Parimad kohad olid alumistes ridades ja mõeldud aristokraatidele. Keskmised olid tasulised ja ülemised proletaaridele mõeldud. Gladiaatoriteks olid vaid terved ja tugevad orjad või sõjavangid. Enne areenile minekut õpetati neid erakoolides, mis meenutasid pigem vanglaid. Õppeaeg kestis aastaid. Vaatamata rasketele treeningutele, kanti nende eest üsna head hoolt, sealhulgas hea dieet. Sinna viidi ka võitnud gladiaatorid. Gladiaatorid jaotati vastavalt relvastusele raskelt relvastatuiks ja kergelt relvastatuiks.
Olles võtnud omaks kõik renessansiaja uuendused, jättis Tizian tulevastele põlvedele traditsioonid, mis määrasid kunstielu peaaegu neljasajaks järgnevaks aastaks. Tiziani- poolseks uuenduseks oli mütoloogiliste maalide dekoratiivsus, idealismi ja realismi kooslus aristokraatlikus portreekunstis, erakordne koloriiditunnetus. Kahe aasta töö, õlivärvidega maalitud ,,Assunta" Teosed Lisaks aristokraatidele, pühakutele ja mütoloogiategelastele kujutas Tizian oma maalidel tüüpilisi renessansiajastu tavainimesi - tugevaid karaktereid, kes mõtlesid oma mõtteid, määrasid ise oma elukäigu ja püüdlesid vaenuliku ümbruse kiuste visalt taotleda õigust õnnelikule elule. Tiziani tegelaste silmades võib märgata hingestatust, elurõõmu, hardumust, jäikust, pinget, uudishimu. Kuulsaimad Teosed: · ,,Taevane ja maine armastus" (1512 1516)
inimeste probleemide lahkamist. Tema loomingus peegeldub muretsemine elu ja iseenda tunnete pärast. Sümfooniatest kõige kuulsam oli 6. sümfoonia, mille alapealkiri oli ,,Pateetiline" Kuulame: 6.sümfoonia III osa Tsaikovski I klaverikontsert on kõige kuulsam kontsert kogu maailmas. Kuulame: I klaverikontserti Ooperite juures hindas Tsaikovski seda, et ooper on arusaadav nii lihtrahvale kui ka aristokraatidele. Tema ooperid rajanevad psühholoogilistele konfliktidele; need on sünged. Aluspõhjaks on armastus, armukadedus, vihkamine jms. Pooldas elulise tõe kajastamist. Ooperid: ,,Jevgeni Onegin" (väga lüüriline), ,,Padaemand" (traagilise alatooniga teos). SERGEI RAHMANINOV (1873 1943) Rahmaninov oli väga mitmekülgne. Ta oli dirigent, muusikakriitik, maailmakuulus pianist. Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus, ta on maetud USA-sse.
Haridus: Kreeka poiste hariduse eest hoolitses pedagoog (paidagogos - "laste juhtija"). Rikkamate kodanike pojad jätkasid peale kooli mõne sofisti e. õpetlase juures. Tüdrukud omandasid hariduse kodus ja see piirdus vaid majapidamis- ja käsitööoskustega. Vaid Spartas, kus pandi rõhku just noortele, tegid ka tüdrukud kehalisi harjutusi. Kirjandus: Hakati kirjutama luulet, proosat, lugulaule (eeposeid), mida rändlaulikud e. Rapsoodid aristokraatidele lossides ette kandsid. Kuulsaim neist oli pime Homeros, kellele omistati kaks kõige kuulsamat eepost "Iilias" ja "Odüsseia".Eepostel olid eepilised teemad, millest tähtsaim oli Trooja sõja lugu. Suurenes ka lühemate luulevormide populaarsus. Ka neid esitati lossides vile- või keelpilli (nt. Puust kitara ja kilpkonnakilbist lüüra) saatel. Lüürika tähendas algul lüüra saatel ettekantavat luulet. Üks kuulsamaid luuletajaid vanas kreekas oli Ateena seadusandja Solon
hoides. 3. KREEKA KULTUUR JA FILOSOOFIA *Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku 800 eKr ja see oli Foinikia eeskujul. Nimeks sai Alfabet. *Kreekas pöörati erilist tähelepanu poiste harimisele, sest nemad pidid sõdima ja riiki valitsema. *Lüüra oli 7 keelne pill, millega kanti ette lugusid. Lüürat peetakse Apolloni pilliks. *Homeros läks ajalukku oma eepostega ja Herodotos oli ajaloolane. *Lüürika oli lugulaul, mida kanti lüüra saatel ette aristokraatidele. *Esimesed Olümpiamängud toimusid 776 eKr ja need tehti Zeusi auks. Mänge kutsuti Olümpiamängudeks, sest need toimusid Olümpia külas. Tähtsamad alad olid jooks, viievõistlus, maadlus, kaarikusõit. Olümpiamängudel võistlesid atleedid, kes olid sportlased, hea füüsilise vormiga ja lihaselised. *Filosoofia on teadusharu, mis uurib maailma ja inimese olemust ning loogikat. Esimesi filosoofe nimetati loodusfilosoofideks, sest nad uurisid maailma tekke kota. Kuulsamad on
mitut rolli.Näitekirjanikise oli lavastaja ja tegi mõnikord isegi etenduses kaasa.Komöödiad kujutasid poliitilist elu, tragöödiad mütoloogilisi süzeesi.Vana-Kreeka eluolu:Kreeklased riietusid ühe või kahe ülekeha heidetud riidetükiga.Kõige tavaliseim oli kitoon.Külmema ilma puhul kanti himationi.Pükse ei kantud.Jalatsiteks olid sandaalid.Toiduks oli kreeklastele köögi- japuuviljad ning kala.Kõrgelt oli hinnatud sport.See oli igapäevane tegevusala aristokraatidele. Kreeklased sportisid alasti..Tähtsaim spordivõistlus oli olümpiamängud.Selles osalesid üksnes hellenid,barbareid olümpiamängudele ei lubatud.Küll aga lubati mängudele makedoonlased.Ka naised ei tohtinud mängudest osa võtta.Kehtestatud oli ka olümpiarahu - Olümpias ei tohtinud relvi kanda.Olümpiavõitja ei toonud kuulsust mitte ainult endale,vaid ka oma linnale.Võitjatele püstitati ausambad.Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes
Õpetati lugema, kirjutama, muusikat, luulet + gümnastika. Jõukamad jätkasid sofisti juures. Väga vara lauldi lugulaulusid kangelastest, ka tumedal ajajärgul. Tähtsaim oli trooja sõja lugu Trooja kindluse vallutamine kangelaste ühisretkel. Rändlaulikud rapsoodid. Mitme eepose autos oli pime laulik Homeros (,,Ilias" ja ,,Odüsseia"). Trooja sõja eeposte tsüklist. Ilias räägib Agamemnoni ja Achilleuse tülist sõjasaagi pärast. Odüsseia räägib Odysseuse kättemaksust. Aristokraatidele. Lüürika lüüra saatel ettekantud luule, mille juurde kuulus viis. Avaldab aristokraatide ellusuhtumist ja maailmavaadet. Palju oli armastusluulet. Silmapaistvaim oli Pindaros. Teatrietendus draama kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest. Theatron vaatamise koht. Orkestra näiteplats. Lavakonstruktsioon skeene. Tähtis koht oli ka muusikal. Näitlejad mehed. Maskid. Komöödiad ja tragöödiad. Näitemängudes linnriigile olulised teemad.
Asutab ise oma teatri Gloobus kirjanik, lavastaja, näitleja. Tutvub noore aristokraatide rühmaga ja sellele meeldib Shakespeare ja nad aitavad teda rahaliselt. Ta pöördub (1612) oma kodulinna, viimased aastad veedab rahulikult (suri oma sünnipäeval). Ühelt poolt on uurijad olemas. Teisalt on arvamus, et see on koondnimetus (w. Shakespeare) kirjanike rühmast. · Looming 1) Luule jaguneb kaheks poeemid (pühendusega aristokraatidele) ,,Venus ja Adonis" lugu jumalanna ja maise noormehe armastusest. Venust ei vaadelda kui jumalannat vaid kui kannatavat naist. ,,Rüvetatud Lucretia" lugu Rooma keisri pojast, kes tarvitab vägivalda sõbra naise kallal. Selle tagajärjel naine lõpetab enesetapuga rahva ülestõusu ajendiks. Tema luuleliselt on keeleliselt kujundlikud. 2) Sonetid ( 4,4,4,2) Kokku kirjutanud 154 sonetti, mille pealkirjade asemel on number
Isikud: Pheidias - Akropoli ehituse eestvedaja. Ta tegi ka 17m kõrguse kuju Athenast Herodotos ajaloolane, kirjutas "Historia" , mis sisaldab kreeka ajaloo sündmuseid Archimedes füüsik ja leiutaja, leiutas kruvi, avastas seaduse veeväljasurvest, konstrueeris kindlusi ja sõjaseadmeid Solon poeet, kaupmees, rändur, kreeklased pidasid teda tema tarkuse tõttu üheks seitsmest targast Pindaros silmapaistvaim kreeka lüüriline luuletaja, kirjutas ülistuslaule aristokraatidele Pythagoros filosoof ja matemaatik, pani aluse Pythagorase teoreemile Myron kujur ja pronksivalaja, kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi Thales peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks, arvas, et kõige algus on vesi, püüdis seletada maailma ratsionaalselt mitte mütoloogiliselt Demokritos mõtleja, aatomiõpetuse rajaja Sappho antiikaja silmapaistvaim naislüürik Hippokrates arst, arstiteaduse ja arsti kutse rajaja
SHAKESPEARE LOOMING. 1) Lüürika e. luule - ühe osa luulest moodustavad kaks poeemi, mis on pühendatud noortele aristokraatidele, kes teda toetasid. ,,Venus ja Adonis" räägib jumalanna Venuse ja sureliku Adonise armuloost(traagiline). ,, Rüvetatud Lucretia" tegevus antiikajas. Rooma keisri poeg vägistab sõbra naise Lucretia, kes sooritab enesetapu, mis vallandab rahvamasside viha, mis viib ülestõusuni keisri vastu. Põhilised on sonetid. Inglise sonetivorm jaguneb 4+4+4+2. Sonetid on nummerdatud, pealkirja pole.
et pääseda valitsevatesse riigiametitesse. Gladiaatorite mängude korraldamist loeti riigimehe tegevuse üheks tähtsamaks küljeks. Ühekorraga areenil viibivate võitlejate arv kasvas kiiresti, ulatudes kümnetesse ja isegi sadadesse. Eriti suurejoonelisi mänge organiseerid keisrid. Mängud toimusid amfiteatrites, millest suurimaks on Colosseum, selle paremad kohad olid alumistes ridades ja mõeldud aristokraatidele, kus sai hästi jälgida sureva gladiaatori agooniat. Keisrile ja korraldajale oli eraldi looz. Keskmised read olid tasulised ja mõeldud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid määratud proletaaridele, kelle hulka segunes küllalt palju vaatemänguhuvilisi koduorje. Gladiaatoriteks valiti kõige tugevamad ja tervemad meesorjad või sojavangud. Enne areenile minekut said gladiaatorid koolituse erikoolides, mis meenutasid pigem vanglaid, kus väljaõppe, kus õppeaeg kestis aastaid.
Palju hukkunud tribuuni sõpru ja kaaslasi hukati. Peagi õnnestus aristokraatial lõpetada komisjoni tegevus. Temalt võeti õigus otsustada, missugused on riigimaad, missugused eramaad. Tiberius Gracchuse seadus jäi teostamata ja talupoegkonna huvid jäid endiselt rahuldamata. Gaius Gracchus oli Tiberiusest 9 aastat noorem. Ta paistis silma oma ebatavalise kõneoskusega ja ületas venda oma otsusekindlusega. Pärast Tiberiuse surma tõotas ta aristokraatidele kätte maksta ja maareformi lõpule viia. Rahvas vaatas Gaiusele kui Tiberiuse asja jätkajale ja valis ta 123. aastaks rahvatribuuniks. Gaius Gracchuse seadused. Gaius otsustas eelkõige luua endale tuge Rooma ühiskonnas. Selleks teostas ta viljaseaduse, mille järgi anti rahvale vilja riiklikest ladudest alandatud hinnaga. Selle seadusega tõmbas Gaius enda poole Rooma linna kehvikkonna. Seejärel teostas Gaius toetuse leidmiseks kaubanduslikes ringkondases kohtuseaduse
Keeleline osa: segu madalast ja korralikust keelest. Groteski rajaja jämekoomiline karrikeeriv kirjutamisviis, milles esitatakse vastandlikke nähtusi (traagiline-koomiline, tõeline-ebatõeline). 2. Kuidas jaguneb renessansiromaan 3 liiki? I (levinuim)-RÜÜTLIROMAAN 1)korduvad olukorrad 2)tegelastüübid 3)teatud kindlad kunstilised võtted II-PASTORAALROMAAN 1)karjase laul (tegelasteks karjased) 2)suunatud kõrgemale kihile (aristokraatidele) 3)aus abielu III-PIKARESKNE ROMAAN EHK KELMIROMAAN 1)peategelaseks pisisuli 2)peetakse kaasaegse realistliku romaani eelkäijaks 3)arenguromaan 4) palju on proteski 5)hea ülevaade ühiskonna kihtidest 6)eluline konkreetsus 7)biograafilisus 8)pihtimuslikkus 8. Cervantes Sündis vaesemas aadli perekonnas (isa oli arst). Osales Türgi-vastases sõjas (sai haavata, oli mereröövlite käes ja vanglas), pärast seda veel vanglas. Elu lõpus oli vaimulik.
Nagu arheoloogilised andmed osutavad, ohverdati matuserituaalidel mitte ainult hulgaliselt loomi, vaid valitsejatele järgnesid hauda ka tema teenijad ja naised. Haua panuste seas paistavad silma kunstipäraselt töödeldus pronksnõud. Umbes viiesaja aasta pärast ühtne riik lagunes, hilisema pärimuse järgi võib väita, et viimaste valitsejate ülekohtu ja vägivalla tagajärjel. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim senistest nõrgem, see andis sõjaväelistele aristokraatidele võimaluse valitseja sõltuvusest peaaegu täiesti vabaneda. Tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeks vaenutsevaks osastisriigiks. Siiski ei toonud poliitiline killustatus ja sellega seonduv vägivald kaasa ka kultuuritaseme langust. 2.2 Keisririigi teke ja areng Osastisriikidevahelised sõjad lõppesid aastal 221 eKr. Võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale vägevust ning autoriteeti rõhutava nime Shi Huangdi
said. Roomas oli aristokraatidel kombeks korraldada pidusööke oma kodudes. Aristokraate hinnati nende kodude suuruse, luksuslikkuse ja muu sellise järgi. Augustus ja Tiberius ise aga olid olnud võrreldavalt kokkuhoidlikud, eriti Tiberius. Nüüd oli Caligula käes kord. Temale meeldis raha kulutada. Ta suurendas oma majapidamist ja kõik oli väga luksuslik. Tema raha kulutamine seisnes ka selles, et ta jagas alatasa kingitusi sõduritele, aristokraatidele ja nii edasi. Pidusöökidel oli laual näha toitusid kuldsete lehtedega ja uued nõud tehti igaks uueks sündmuseks. Sellist käitumist mõisteti hukka. Drusilla suri ootamatult 10. juunil aastal 38. Drusilla oli see õde, kes oli alati Caligula lemmik olnud ja kelle Caligula määras ainupärijaks. Caligula jaoks oli Drusilla surm nii valulik, et ta ei suutnud minna ta matustele. Caligula jättis end kõrvale inimeste seltskonnast Roomas ja
ABIELU JA PEREKOND: . Naine oli mehe võimu all. Ühiskond oli patriarhaalne , naisel polnud kodanikuõigusi. Abielu eesmärk oli järglaste soetamine. Abielu lepiti äia ja peigmehe vahel kokku ning lahutus samamoodi. Suhted võisid jääda pinnapealseks. Rikkad mehed pidasid hetääre ( e. armuke ) . Tunded ei mänginud rolli DEMOKRAATIA KUJUNEMINE ATEENAS Kodanikkonna moodustasid vabad meespõliselanikud. Alguses kuulub võim jõukatele aristokraatidele Vastuvõetuid otsuseid täitsid ametnikud. Algselt ei olnud kirjapandud õigusi, Esimesed seadused kirjutati Drakoni poolt 621. eKr Demokraatia kujunes kolme mehe tulemusel : Solon , Perikles ja Kleistenes Solon 1. Tühistati orjus ja kehtestati vaba pärimisõigus, mille tulemusel ilmub väike- ja keskelanike kiht. 2. Ühtne kaalu-, mõõdu- ja rahasüsteem 3. Jõukuse põhjal jagatakse elanikkond neljaks : sellest tulenevad nende õigused, kohustused
Peamised kalasadamad asuvad Põhjamere ääres. Riiki sisse veetakse peamiselt toidu- ja tooraineid, pooltooteid ja naftat. Eksporditakse tööstusmasinaid, keemiakaupu ja tarbeesemeid, jms. Õhutrantsporti kontrollib riiklik lennukompanii- British Airways Group. Suurim lennujaam asub Londonis. Suurbritannia haridusüsteem. Esimesed teated koolide eksisteerimisest pärinevad 7. sajandist. Keskajast tekkisid aristokraatidele rajatud koolid ja ülikoolid. Kooli kohustus kehtib alates 1870.aastast ja seda 5-16 eluaastseni. Täieliku keskhariduse annavad humanitaarkeskkoolid ja osa tehnikakoole, kusjuures koolitüüe on väga palju. Riigis on väga palju erakoole ja lahuskoole. Domineeriv on kaheastmeline koolisüsteem. Algkool 12. eluaastani ja sellele järgnev 3-6 klass on keskkooli aeg. Madalamat kutseharidust annavad 5 aastased kutsekoolid, keskharidust aga noorema aastme kolledzid. Tähtsamad Raamatukogud:
Abiellus ja elas naisega, kes elu lõpuni ei oskanud kirjutata, andis oma 5 last lastekodusse... LOOMING: uus, täiesti originaalne nootide kirjutamise viis; võrdsuse idee (kõik on võrdsed, kestahes nad ka ei oleks; kirjutas sellest Suur Pr. Revolutsioon...). Kirjutas palju pedagoogikast. ,,Émile ehk Kasvatusest" 1762 ( emotsionaalne laeng, motiveerida impulsi, põletati Prantsusmaaloli sunnitud Genfi naasma... ,,Ühiskondlik leping" 1762 (käis aristokraatidele kõige rohkem vastu; riik = kokkulepe, ühiskondlik leping; jumalast tekkinud) Tema tööd sisendasid fanatismi ISIKSUSE OMADUSED: hajameelne, ei kartnud seltskonnas nutta, äpu/saamatu ei olnud miljonär; ,,naiselik mees". PÕHIMÕTTED : 1. Inimene peab tegema tööd (kõrgseltskonnale oli töö häbi) 2. Kõik inimesed on sündides võrdsed 3. Inimene ole loomulik! (nii emotsionaalselt, kui ...) 4. Eitab tsivilisatsiooni (t. teeb ebaloomulikuks)
· Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. d. Orjad: · Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes). · Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. · Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. · Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. · Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). 3. Naise positsioon. Abielu ja perekond. a. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: · Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. · Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused)
XVII-XVI sajandist eKr pärinevad Mükeene ülikute rikkalike hauapanuste hulgas oli hulgaliselt võõramaist päritolu luksusesemeid sealhulgas Kreeta-pärane härja pea ja kullast surimaske mis ei jäta kahtlust toonaste ülikute tihedatest sidemetest Kreetaga, kuid osutavad ka võimalikele kontaktidele Lähis- Ida maade, eriti Egiptusega. Hauasteelidel kujutatud hobukaarikud näitavad, et neil sajanditel Lähis-Idas võimust võtnud uudne võitlusviis oli tuntud ka Kreeka aristokraatidele. /.../ Mükeene kultuurile on omased kindlustatud lossid. Losside sisustus, kaunistused ja paljud jooned materiaalses kultuuris olid selgelt inspireeritud Minose kultuurist, mis koos kreeklaste kirja ja lossimajanduse Kreeta päritoluga lubab näha Mükeene tsivilisatsioonis Minose tsivilisatsiooni mugandust Kreeka ühiskonnas. Teiselt poolt osutavad kindlustused ja relvaleiud Kreeka aristokraatia märgatavalt suuremale sõjakusele Minose Kreeta
Paljudes polistes etendas nöukogu tähtsamat rolli kui rahvakoosolek, mis kiitis vaid nöukogu otsuseid heaks. Nöukogu täitis ka körgema kohtukoja ülesannet. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud, kelle ülesandeks oil juhtida polise söjaväge ja korraldada igapäevaelu. Riiki, milles domineeris rikaste ja suursuguste kodanikekiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Aristokraatlikuks valistemisvormis kuulus vöim aristokraatidele, rahvakoosolekul puudus reaalne vöim. Söjaväe pöhijöud oli raskerelvastuses jalaväel. Lahingus paigutati see pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha. See oli kreeka tüüpiline lahingurivi faalanks. See liikus rütmiliste vilepillide saatel vaenlasele vastu. Linnriik oli söltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel pöhinev kodanike kollektiiv. Riigiasjade otsustamine ja maa kaitsmine tugevdasid kodanike ühtsust. Ühiskonna struktuur: 1
Tõlgiti kreekakeelseid raamatuid ja pandi alus esimesele raamatukogule Vana-Vene riigis. 23 Bütsantsi olustik. Toit ja peod. Vesema rahva põhitoiduks oli odav odra- või nisuleib, oad, läätsed, kapsas ja sinna juurde soolatud kala või juust. Liha oli laual harva, küll söödi rannikualadel aga värsket kala. Jõukamad romealased sõid aed- ja juurvilja juurde palju sea- ja linnuliha ning kala. Aristokraatidele oli söömine eelkõige nauding, mistõttu hinnati kõrgelt osavaid kokkasid ja nende kunsti. Istuti ümber söögilaua, võttes söögipoolist kas näppude või lusikaga. Leidus ka peenutsejaid, kes sõrmedele eelistasid kaheharulisi kahvleid. Toidu juurde joodi veega lahjendatud veini. Romealased armastasid pidutseda. Suurte riiklike pühade ajal kaeti söögilaud otse tänaval ja igaüks võis seal süüa nii palju kui süda lustis. Erilise hooga tähistati aastavahetust.
Rikkusi kasutati sõjapidamise kõrval pidustuste pidamiseks, et alamate sümpaatiat võita. 600450 liikus kultuuri keskpunkt lääne poole, mitmed kindlustused jäeti idas maha, aga Lõ-Sm-l suured asulad. 700-500 eKr tekkisid Kreeka ja Foiniikia kolooniad Vahemere ümber, puututi kokku keltidega, sõlmiti suhteid Briti saarte keltidega. Kreeklased suhtlesid keltidega ka mööda jõgesid. Tekkis suur uus kaubatee, mis tõi rikkusi Hallstatti aristokraatidele. Toodi sisse luksuskaupu. Kaubeldi loomanahkade, teravilja, orjadega, raua ja soolaga. Uue materjali sissetung muutis ajapikku ornamentikat, tekkis rikkalik taime- ja loomaornamentika. Kreeka mõjul pottsepakedra kasutuselevõtt. Mingitel põhjustel jäeti 450. aasta paiku maha tähtsamad võimukeskused, mitmed hävitati. Võib-olla juhtus see rahvasterände tõttu. Mitmed põhja-lõunasuunalised kaubateed kaotasid tähtsuse.
õpilastele antud palju erinevaid võimalusi, kuidas oma haridusteed jätkata. See eeldab, et õpilased, vanemad ja õpetajad suudavad õpilasi iga taseme lõpus edasi suunata just tema võimetele sobivamasse õppesuunda. 4 2. SUURBRITANNIA HARIDUSE AJALUGU Esimesed teated koolide eksisteerimisest Inglismaal pärinevad 7. sajandist. Keskajal tekkisid aristokraatidele rajatud koolid ja ülikoolid. Koolikohustus kehtib alates 1870. aastast ja tänapäeval kehtib see 5- 16 eluaastani. Keskajal andsid Suurbritannias haridust katoliiklikud toom- ja kloostrikoolid, 16. sajandist läksid koolid anglikaani kiriku ülalpidamisele. Tudorite valitsemisajal 16. sajandil tehti esimesi koolisüsteemi rajamise katseid. Sel ajal olukord hariduses siiski palju ei paranenud, koolid olid endiselt ebaühtlaselt jaotatud üle riigi. Puudus arusaam,
lehtriga. Roomlased jätsid munaja lehtri ära ja nende pronkstrompet oli 1,2 m pikkuse sirge jämeda toruga. Seda nimetati tuba ja mängiti pika lahtikäiva huulikuga. Pilli kasutati nii tsiviilelus kui ratsaväes, kus selle toru painutati kahte keerdu nagu tänapäeva fanfaaril, et ratsanikul oleks seda kergem mängida. Keskaegses Euroopas peeti trompetit nii tähtsaks, et see oli lubatud vaid aristokraatidele. Hiljem sai sellest ratsaväe pill, sest ratsaväkke võeti algul vaid aadlikke. Seal puhuti trompetiga signaale ja tõsteti võitlusvaimu. Tsink Tsink pärineb vähemalt 9. sajandist, kui augud puuriti lehma- ja kitsesarvedesse, et nendel saaks viise mängida. 13. sajandini oli tsingil 5 sõrmeava ja loomasarvest lehter. Hilisemal versioonil oli pealpool 6 sõrmeava ja alumisel küljel 1 pöidlaava. Sellel oli eraldi huulik, mis valmistati harilikult vandlist, luust või sarvest
Ilu reeglid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta siiski tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisel. 7) Nimeta Düreri tähtsamaid teoseid! * Kolmainsuse kummardamine * Aadam ja Eeva * Melanhoolia ja Rüütel * Neli apostlit * Surm ja kurat * Neitsi Maarja sündimine 8) Kes oli saksa renessansi parim portreemaalija? Saksa renessansi parim portreemaalija oli Hans Holbeim noorem (1497-1543). 9) Kes lõi väikeseformaadilisi maale aristokraatidele? Lucas Cranach vanem (1472-1553), kunstnik, kes töötas maalija ja graafikuna Saksi kuurvürsti õukonnas. 10) Vaata Hans Holbeim noorema portreed Inglise kuningast Henry VIII lk 99! * Iseloomusta maali tervikuna (kompositsioon, värvid, detailid jne)! Portreed kuningas Henry VIII-st näitavad valitseja enesekesksust, tema keskendumist isiklikule heaolule. Tugevast võimupoliitikast ja omaenda arvamuse pealesurumisest räägib Henry VIII üleolev poos
türannia paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ja sellega ei võinud kreek- lased pikemat aega leppida. Peamiselt teised aristokraadid püüdsid türanni kukutada. See sundis türanni rakendama karme abinõusid ja nii muutus tema võim lõpuks vastumeelseks ka lihtrahvale. Seetõttu ei kest- nud türannia tavaliselt üle ühe inimpõlve. Kreeka polistest olid tähtsamad Ateena ja Sparta. Ateena asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Algselt kuulus võim seal aristokraatidele, 5. saj. eKr, kui Ateenat juhtis selle kuulsaim riigimees Perikles, muutus Ateena lõplikult demokraatlikuks poliseks kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, mis sai õiguse otsustada tähtsamaid riigiasju. Aristokraatia eesõigused riigi juhtimisel kaotati. Rahvakoosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas olid tähtsamad 10 strateegi (väepealikku). Riigiametnikuks ei olnud võimalik saada enne 30. eluaastat
Kuigi kõik plokid on erinevate mõõtmetega ja nende kokkupanemisel pole kasutatud mitte ühtegi ühendusmaterjale, mille vahele ei mahu isegi kõige õhem noatera. Linna sotsiaalsest ja religioossest ajaloost on küll vähe teada, kuid seda on peetud ka salajaseks tseremoniaallinnaks. Leitud on skeletijäänuseid 10 naist ühe mehe kohta , mis on viinud arvamuseni, et linn on olnud pühapaigaks, kus kasvatati ja õpetati tulevasi preestrinnasi ja pruute inkade aristokraatidele. 24 Muistne maiade linn Chichen Itza Chichen Itza on iidne maiade linn, mis asub Yucatani poolsaarel. Tänaseks on sellest kaunist linnast järel vaid varemed, kuid hoolimata sellest on see üks külastatavamaid arheoloogilisi mälestusmärke tänu oma arhitektuursele ilule ja saladuslikkusele. Linna asutas preester
oma piiridest välja, teab kuhu ta kuulub. Võitles selle eest, et keskklassile ei tule peale seda anarhilist kultuuri vms. Kartis seda, et alamklass hakkab määrama seda, mis kultuur on. Hariduse reguleerimine massidele tuleb anda haridust, et õpetada neid alluma, teadmist, kus nende koht on. Kuid see on masside enda huvides, Arnold ei soovi vägivalda. Keskklassi puhul näeb haridus ette seda, et neid õpetatakse valitsema. Aristokraatidele antav haridus pidi õpetama neid lahkuma, sulanduma keskklassi sisse. "Kõikides nendes asjades mis puudutab vaimumaailma või ja üldse jääb Ameerika meile alla." Ameerika jõud seisneb selles, et ta suudab masse kontrollida, võimul on anarhia. F.L.Leavis Tema loogika erineb arnoldi omast sellega, et need protsessid on juba praegu teoks saanud, muutus on juba toimunud. Keskseks teoseks on "Massitsivilisatsioon ja vähemuskultuur" (1930), andis ka abikaasaga välja ajakirja "Scrutiny"
vaimulikkond jäi truuks Roomale ja sekulariseeriti kirikumaad. · Luterlik usupuhastus: 1545. aastal Ribe artiklina peapiiskopi residentsi viidi üle Roskildest Kopenhaagenisse. REFORMATSIOON NORRAS · Taani riigile allutatud Norra ei olnud usuliseks reformatsiooniks valmis. · Taheti Taani ülemvõimu alt pääseda. 1523. konfiskeeris Norra Riiginõukogu Taani läänistused Norras, kuid Frederik I jagas neid maid taani aristokraatidele. · Vastupanu juhtis Olav Engelbrektssonrahva toetus. Vastupanu lõpetamiseks likvideeriti 1536. Norra riik viidi läbi reformatsioon N.kiriku üle valitsemiseks seati ametisse superintendent. · Jumalateenistust pidasid taani pastorid taani keeles. 36. MADALMAADE VABADUSVÕISTLUS · Madalmaadeks nimetatakse Põhjamere rannikuala Reini, Maasi ja Schelde jõe alamjooksul selle pinnalaadi järgi
Kristluse usulahud sel ajal: · monofüsiitlus: Kristusel pole maisega mingit seost · nestoriaanlus: algul Kristus tavaline, siis Jumala poeg · ariaanlus: Kristus ei ole osa ei isast ega pühast vaimust Kavadh I ja maztakism: Viimane on õpetus ideaalkorrast, kus kõik on võrdsed: ühisomand jms. Kavadh I toetas maztakistide võitlust aristokraatia vastu. Seitse mõjukat perekonda ajasid Kavadhi maalt välja, too aga tuli kogutud sõjaväega tagasi ja maksis aristokraatidele kätte. Viimaste mõju sellega langes tunduvalt. Koshroes I haldusreform: riigi jaotamine sõjaväeringkondadeks, kelle kohalik juht oli otse kuninga alluvuses. Maksureform: maksud arvestati ümber vastavalt piirkonna võimekusele, maksti hõberahas. Bürokraatia tasakaalustas aristokraatiat. Khozroes II püüdis taastada ahhemeniidide hiilgust ja hävitas seetõttu enda ja araablaste vahel ühe puhverrahva. Seejärel üritas lõplikult võita Bütsantsi. Algus oli isegi edukas, kuid siis
V Kodakondsuse kaotamine Avalduse alusel ära võtmisega või teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Probleemiks topelt kodakondsus või sünniga omandatud kodakondsus. VI EL kodakondsus Ei ole eraldiseisev, vaid kaasneb riigiga. §28 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus: 3.ptk, §§60, 105, 106, 15.ptk II Mõiste Ajaloolised: rahvas kui vastand aadlile või varakale kodanlusele. Tõlgendati kui varanduseta pööblit. Lisaks rahvas kui mass vastandina aristokraatidele. PS järgi: preambulis- rahvas kui rahvus; §1+§56 kodanikkond kui kõrgema riigivõimu kandja; §105 lg2 hääleõiguslik kodanikkond. III Rahvas kui riigiorgan §105 lg2 mõttes Teostab riigivõimu §56 riigikogu valimistega (§§57, 58, 60); rahvahääletusega (§§57, 58, 105, 106, 15.ptk); PSRS §4 lg2 VP valimisega ja PSRS §8 lg2 rahvaalgatusega. Kaks viimast ei ole aktiivsed. Rahvahääletusega võetakse vastu seaduseelnõu (§105 lg1 Iv), muu riigielu küsimus
Nii oli ta tähtsamate provintside asevalitseja, rahvatribuunina võis ta kasutada vetoõigust nii senati kui ka kõigi teiste magistraatide otsuste suhtes. Loomulikult oli ta ka senati liige. Aastaid oli ta konsul (sõjaväe juht) jne. Kuigi senat ja magistraadid olid senise võimu kaotanud, ei tähendanud see siiski nende poliitilise mõju täielikku lõppu. Senaatoriseisus oli endiselt auväärne ja riigiametid andsid noortele aristokraatidele poliitilise karjääri võimaluse. Nii provintside asevalitsejad kui muud tähtsamad võimukandjad olid määratud senaatorite hulgast. Seetõttu võis vastuolu senatiga tuua keisrile märkimisväärset tüli ja takistada tema tegevust. Enamik keisreid püüdis senaatoritega hästi läbi saada ning varases keisririigis oli senatil valitseja nõuandjana üsnagi oluline osa. Augustuse valitsusaeg (30 eKr 14 pKr) oli Rooma riigile igati soodne
,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid Kreeka koolihariduse aluseks, need õpiti koolipõlves pähe. Muutusid peaaegu ametlikeks eeposteks kuuenda sajandi keskpaiku enne Kristust, neid esitati panatenaiade pidustustel ja teistel pidulikematel sündmustel. 19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos? Peisistratos oli Ateena türann, kes valitses linna 6. sajandil eKr. Ta julges vastanduda aristokraatidele, jagas maad vaestele ja toetas ka kultuuri arengut. Peisistratose korraldusel pandi kirja Homerose eeposte lõplik versioon, et see hiljem ajas enam ei moonduks. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Küsimus Homerose teoste autorlusest on väga vana ja seisukohad on väga erinevad, vähesed arvavad ka, et Homeros on väljamõeldud autor, kes reaalselt ei elanud. Juba viiendal sajandil enne meie aega hakati eristama nn
Teemad: armastus, naiste ja tütarlaste elu ja tunded, pulmalaulud Säilinud üle 200 fragmendi Isiklikum toon seostub naiste kui grupi piiratud staatusega, mitte isikliku subjektiivsusega Ibykos U 576 pärast 522 eKr, kirjutas armastusest tegutses Samose türanni Polykratese õuelaulikuna (koos Anakreoniga). Türannid olid sel ajal aristokraadid, kes olid saanud väga mõjukaks ja suurema osa võimust enda kätte koondanud. Teistele aristokraatidele ei meeldinud, kuna nende mõju vähenes. Türannid edendasid kultuuri, pidasid luuletajaid enda juures. Sageli valitsesid üksi. Türanni nime rikkusid 30 türanni, kes valitsesid kreekas ja võtsid suurelt osalt kodanikelt nende õigused ära. U 130 fragmenti Teemad: armastus Anakreon U 570485 eKr Samose türanni Polykratese õuelaulik, hiljem Ateena türanni Hipparchose juures ,,Sümposionide elustaja": elegantne ja heakõlaline looming
Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes ise seeläbi formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist väljaspool Itaaliat, tema järglaste ajal kohandati keisri jumalikustamise nõuet aga juba kogu Rooma riigis. Kuigi senat ja magistraadid olid oma senise võimu kaotanud, ei tähistanud see siiski nende poliitilise mõju lõppu. Senaatoriseisus oli endist viisi auväärne ja riigiametid andsid noortele aristokraatidele võimaluse poliitiliseks karjääriks. Provintside asevalitsejad ja muud tähtsamad võimukandjad olid enamasti määratud senaatorite hulgast. Senat koosnes jätkuvalt mõjukatest meestest ja vastuolu senatiga võis tuua keisrile märkimisväärset tüli. Seetõttu püüdis enamus keisreid senatiga hästi läbi saada. Senat etendas varases keisririigis valitseja nõuandjana olulist osa. Nii senaatoriseisus kui ka terve kodanikkond hakkasid keisririigi ajal üha laienema. Kui
Käsitöölased: Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist. Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. Orjad: Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon. Abielu ja perekond. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused) Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega.
Käsitöölased: Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist. Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. Orjad: Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon. Abielu ja perekond. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused) Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega.
Käsitöölased: Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist. Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. Orjad: Kreeka kui orjanduslik ühiskond – orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel – kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon. Abielu ja perekond. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused) Naise koht oli kodus – korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega.
võivad ju olla erinevad. See aga tähendas, et inimestel on vabadus seadusi ja moraalireegleid vastavalt oma suvale kujundada ja muuta. Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate, mitte nõrkade ja saamatute huvidele. Mitmed sofistid said väga kuulsaks. Jõukad noormehed maksid neile loengute eest kõrget tasu ja püüdsid neilt õpitut ka poliitilises elus ära kasutada. Paljudele aristokraatidele meeldis eriti õpetus tugevama õigusest, mis toetas nende soovi lihtrahva üle valitseda. Kodanike ühtsustundele mõjus see aga laostavalt. Lihtrahvas, kuid ka paljud rikkad ja suursugused taunisid sofistide õpetust, nähes selles ohtu traditsioonidele ja moraalile. Sokrates Sokratese meelest oli vaja filosofeerida selleks, et mõista, mis on hüve ja milles seisneb voorus. Selleks, et voorust mõista, tuleb esmalt aru
Roomlased kujundasid sellest usutavast aga kõrgelt hinnatud meelelahutuse. Võitlused leidsid aset igast küljest pealtvaatajate istmetega piiratud suurte amfiteatrite areenidel. Rooma linna suurim amfiteater oli suurim osaliselt säilinud ehitusmälestis Colosseum. Sarnaselt on tänapäeval ehitatud staadionid. Amfiteatrid mahutasid kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Paremad kohad alumistes ridades, kus sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Seal asus ka keisri looz. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid proletaarid ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel ei olnud ka amfiteatritel katust. rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Välisseinaa neljandale
annaabi.ee 
