Vana Kreeka Arutle ja analüüsi Paide Täiskasvanute Keskkool Sirly Salandi 11. klass 1. Millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemise Kreekas? 1.1 Iseloomusta Kreeka ühiskonda 8.saj e.Kr. (96) *Alates 8.saj. e.Kr. ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: -kasvas elanikkonna arvukus -kerkis esile ülemkiht -taastusid tihedad sidemed välismaailma, eriti idamaadega. *Kreeka käsitöölised võtsid idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili. *8.saj alanud kolonisatsiooni käigus lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja
Käsitööliste üldiselt üsna madalast sotsiaalsest positsioonist annab tunnistust tõsiasi, et mõnedes linnriikides olid nad kodanikuõigustest ilma jäetud. Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse mõõdu järele. U 600 eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike mõjul müntima raha. Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid (aristos parim; kratos võim: aristokraatia tähendab seega parimate võimu), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid ee ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majanduslikust tegevusest olid aristokraadid huvitatud vaid niivõrd, kuivõrd see oli tarvilik seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju hankimiseks. Aristokraatia etendas kõigist ühiskonnakihtidest kindlasti kõige olulisemat osa nii kreeka poliitilises elus kui ka kultuuris
Käsitööliste üldiselt üsna madalast sotsiaalsest positsioonist annab tunnistust tõsiasi, et mõnedes linnriikides olid nad kodanikuõigustest ilma jäetud. Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse mõõdu järele. U 600 eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike mõjul müntima raha. Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid (aristos parim; kratos võim: aristokraatia tähendab seega parimate võimu), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid ee ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majanduslikust tegevusest olid aristokraadid huvitatud vaid niivõrd, kuivõrd see oli tarvilik seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju hankimiseks. Aristokraatia etendas kõigist ühiskonnakihtidest kindlasti kõige olulisemat osa nii kreeka poliitilises elus kui ka kultuuris
...... 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 421) ................................................................... 32
Purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahva- arv kahanes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Seda aega (u 1100-800 eKr) nimetatakse tavaliselt Kree- ka ajaloo tumedaks ajajärguks. Sel perioodil võtsid kreeklased kasutusele raua. 8. saj. eKr hakkas kreeka ühiskonna areng kiirenema ning taas ilmnesid kõik tsivilisatsiooni põhilised tun- nused. Uuteks keskusteks said linnad, millest hakkasid kujunema linnriigid (linn + ümbritsev piirkond). Neis kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid
Nende faalanks püsis sajandeid võitmatuna. Lisaks tagas karm distsipliin pikaks ajaks riigi sisemise stabiilsuse. Türanne siin esile ei kerkinud. Demokraatlik Ateena A teena riik Kesk-Kreekas, Atika maakonnas oli nagu Spartagi polise kohta tavatult suur. Kuid erinevalt Spartast moodustasid siin kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas pärilik aristokraatia. Aastal 594 eKr kärpis Solon rikaste ja suursuguste eesõigusi ning suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda. Soloni reformid panid aluse Ateena demokraatlikule arengule. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Türannia kukutamise järel kehtestati kõikidele kodanike riigiasjades võrdsed õigused.
Järgnesid Giza püramiidid. Hufu (Cheops), Hafra (Chephren), Menkaura (Mykerenos). Kuningavõim ja teised seisused. Kui kuningas tuli võimule, hakkas ta kohe püramiide ehitama. Aastaringi ei saanud ehitada, kuna tööd tegid enamikus talupojad. Tegu oli ikkagi sunnitööga. Giza püramiidide juurde kuulusid igast kompleksid matuserituaalideks, k.a protsessioonitee. Hafra juurde kuulus ka Sfinks, tõenäoliselt portree. Püramiidid tähistavad ka kuningavõimu absoluutset tippu. Aristokraatia oli koondunud Memphise ümber. Järgneb viies dünastia. Püramiide ehitati, aga mõõtmed olid märgatavad väiksemad. See ei näita kuningavõimu nõrgenemist, vaid ressursside mõttekamat kasutust. Hakati rõhutama seost Raga. Hakati rajama Päikesetempleid, mis polnud otseselt hooned, vaid avarad väljakud pigem. Säilinud neid pole . Kujunes välja ka kuningavõimu ritualiseeritus. Kuninga ülesanne oli hoida maailmakorda- Maat. Jumalatega ühendusepidamine käis läbi kuninga. Kolm
tõenäoliselt senisest suurema monumentaalsuse. Ka linnad olid senisest suuremad. Varasematele keskustele lisandusid nüüd veel Chania ja Zakro. Minoiline kultuur levis kogu Egeuse piirkonnas. Silmapaistev minoiline asula tekkis Thera saarele. Kreetalased olid küllalt tihedates suhetes nii Süüria-Palestiina rannikualade kui ka Egiptusega. Mükeene tsivilisatsiooni esiletõus U 1600 annavad rikkad hauad Mükeenes märku mõiuvõimsa aristokraatia esiletõusust tema kontaktidest Kreeta ning võibolla ka idamaadega. Kreeta kreeklaste ülemvõimu alla (nn hiline lossiperiood) u 1450 ???? U 1630 või 1500 toimus Theral vulkaanipurse, mis mattis sealse minoilise asula vulkaanilise tuha alla. Purskest tekitatud hiidlaine võis tekitada purustusi ka Kreetal. U 1450 vallutasid kreeklased Knossose ja hakkasid sealt lähtuvalt valitsema suurt osa Kreeta saarest. Kujundati kreeka keelele kohandatud lineaarkirja variant Lineaarkiri B.
Kõik kommentaarid