Jakob
Westholmi Gümnaasium
Meelelahutus
Vana
- Roomas
Referaat
Jaana
Junolainen
11a
Tallinn
2009
Sissejuhatus
Vabariigiaegses
Roomas 5.-1. saj eKr olid meelelahutus, vaatemängud ja võistlused
kodanike jaoks väga tähtsal kohal. Töö tegemine oli vabade ja
jõukate roomlaste jaoks alandav ning sellega tegelesid ainult orjad,
võõramaalased ning vaesemad kodanikud.
Rooma keisrid pakkusid rahva lõbustamiseks areenidel väga suurejoonelisi meelelahutusi.
Suured inimhulgad tulid kokku, et vaadata näitemängu, sõjavankrite
võidukihutamisi või veelgi julmemaid vaatemänge - gladiaatorite
surmavõitlusi.
Mõnikord lasti metsloomadel surmamõistetud ja
relvastamata kurjategijaid pealtvaatajate lustiks lihtsalt lõhki
viskamine areenile. Korraga võistles 4 kaarikut. Kergemaks eristamiseks kanti erinevat värvi tuunikaid. Võitja oli see, kellel õnnestus esimesena ületada valge joon korraldajate loozi kohal. Kaarikud paiskusid pöördekohtades tihti kummuli, vigastades võistlejaid. Ohutuse huvides kandis iga hobusejuht vöö vahel nuga, et õnnetuse puhul läbi lõigata ohjad, mis teda rataste alla kiskusid. Võidu puhul ootas võistlejat suur rahaline autasu ja ka kuulsus mitte ainult Rooma linnas, vaid ka kogu Itaalias. Nende kuulsusest ihaldasid osa saada isegi keisrid. Keiser Nero võttis isiklikult osa võidusõitudest, kus võit oli talle loomulikult tagatud. Täname tähelepanu eest!
Kreeka kultusmuusika oligi seotud eelkõige Apolloni ja Dionysosega. Dionysose pilliks oli aulod, mis matkib inimhäält. Müüt räägib, et Apollon ja Marsyasel (Dionysose pillipuhuja) oli võistlus, milles vastandusid muusika kaks põhiprintsiipi: apollonlik (korrastatud ja harmooniline) ning dionüüsoslik (ekstaatiline ja meeleline). Võitis Apollon. Dionysose kultusest sündis veel ka tragöödia, millest sai keskne zanr. Pilet nr. 8- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt: Võrdlus Kreeka ja Rooma skulptuurikunsti vahel. Sarnasused ja erinevused koos näidetega. Rooma linn. Romulus ja Remus. Kolloseum. Kontrapost. Etruskid. Klassikalise Kreeka maalidest on säilinud võrdlemisi vähe ning skulptuure tuntakse vaid Rooma koopiate või kirjalike kirjelduste kaudu. Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi
Kõik kommentaarid