Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

COLOSSEUM (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

COLOSSEUM #1 COLOSSEUM #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aby Õppematerjali autor
Colosseum-amfiteater, Colosseumi ehitus, hoone kirjeldus, tegevused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Rooma lõbustusasutused

Hiilgavaid vaatemänge korraldati usupühade ajal, ja vaatemängude arv kasvas pidevalt. Gladiaatorite võitluse kombe võtsid roomlased üle etruskidelt. Etruskid lasid matusetalituse käigus orjadel ja surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased kujundasid sellest usutavast aga kõrgelt hinnatud meelelahutuse. Võitlused leidsid aset suurte amfiteatrite areenidel, mis olid igast küljest pealtvaatajate istmetega piiratud. Rooma linna suurim amfiteater oli Colosseum, ühtlasi on see suurim osaliselt säilinud ehitismälestis tänapäeva Roomas. Sarnaselt on tänapäeval ehitatud staadionid. Amfiteatrid mahutasid kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Parimad kohad alumistes ridades, kust sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid vaesed töölised ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava

Kirjandus
thumbnail
6
docx

Rooma linn ja ehituskunst

Seal asus ka palju tähtsaid ja suurejoonelisi rajatisi-templid, tribüünid, ausambad, võidukaared. Forum Romanum'i hoonetest oli üks tähtsamaid ümmargune Vesta tempel, kus põles Rooma riigi õitsengut sümboliseeriv igavene tuli. Roomlaste kõige armastatumaid vaatemänge ­ gladiaatorite võitlusi ­ korraldati amfiteatrites, kus istmed ümbritsesid areeni igast küljest. Suurim ja tänaseni säilinud amfiteater on 80. aastal pKr valminud Colosseum. Selle ehitamiseks on kasutatud betooni, tellist, tuffi (vulkaanilist kivimit) ja lubjakivi, välisseinte katteks marmorit. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon. Sinna pääseb sammastega eeskoja kaudu, ruumi silinderjat värvilise marmoriga kaetud seina liigendavad oravad, kus antiikajal asetsesid jumalakujud. Ülal kõrgub kassettidega kuppel ning selle tipus olevast avausest tulev valgus teeb kogu ruumi avaramaks.

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Rooma kunst

See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasustused. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Colosseum oli kujundatud nii, nagu oleks kaks kreeka teatrit kokku liidetud, ning selline ovaalse kujuga amfiteater 5 võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. Kuna roomlased kasutasid

Kunstiajalugu
thumbnail
13
docx

STAADIONI VAATEMÄNGUD

nagu gladiaatorite võitlused ja mõningal määral ka hobukaarikute võidusõidud. Mõõgavõitlused olid kõige verisemad vaatemängud Roomas nende järel olid hobukaarikute võidusõidud. Teatrietendused ei olnud verised, kuid nad polnud ka populaarsed. Seega võib järeldada, et enamus vaatemänge olid mõeldud publiku verejanu rahuldamiseks. Rooma vaatemängud olid nii meelelahutajateks, kui ka verejanu rahuldamiseks. Colosseum Colosseum on suurim amfiteater Roomas (vt. lisad pilt 1), mis mahutab 50 000 pealtvaatajat, sellega oli ta antiikajal maailmas suuruselt kolmas staadion. Circus Maximuse ja Konstantinoopoli hipodroomi järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Amfiteater Colosseums sai oma nime sealsest läheduses seisvast kolossist Nero, mis seisin keskajani. Colosseum ehitati Flaviuste ajal. See ehitati kohale, kus parem asus

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Rooma kunst

Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasustused. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Colosseum oli kujundatud nii, nagu oleks kaks kreeka teatrit kokku liidetud, ning selline ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. Kuna roomlased kasutasid ehitustöödel teisaldavaid tellinguid, siis võis tohutu orjadest töövägi tegutseda üheaegselt kogu hoones

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Rooma kunst

Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. 9 Tituse triumfikaar Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasustused. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Colosseum oli kujundatud nii, nagu oleks kaks kreeka teatrit kokku liidetud, ning selline ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. Kuna roomlased kasutasid ehitustöödel teisaldavaid tellinguid, siis võis tohutu

Kunstiajalugu
thumbnail
9
doc

Uued maailmaimed - referaat

zürii oli 77 kandidaadi hulgast välja valinud. Hääletas üle 100 miljoni inimese üle maailma. Tulemused kuulutati välja Lissaboni staadionil toimunud tseremoonial, mida juhtusid näitlejad Ben Kingsley ja Hillary Swank. Saadet kanti üle enam kui 170 riigis ning hinnanguliselt jälgis seda 1,6 miljardit inimest. Seitsme uue maailmaime hulka pääsesid Hiina müür, Petra kaljulinn Jordaanias, Kristuse kuju Brasiilias, linn Machu Picchu Peruus, maiade kuulsaim linn Chichen Itza Mehhikos, Colosseum Itaalias ja Taj Mahal Indias. Hiina müür Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mis ehitati alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220­200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada.

Kunstiajalugu
thumbnail
17
docx

Vana rooma kunst

Ümara saali seintes paiknevad süvendid e orvad, millesse on paigutatud jumalate kujud. Ülal kupli keskel asub ava, suur OCULUS (silm, kupli kõrgeimas punktis asuv ava, mille kaudu hoonesse pääses õhk ja valgus), kust toredale mosaiikpõrandale langeb ere valgusvoog. Mõju on vapustav. Arvatakse, et Panteon võib kaaluda üle 5000 tonni. Proovi kirjeldada Panteoni nii seest kui väljastpoolt Rooma keisrid lasid rahva rõõmuks ehitada teatreid ja tsirkusehooneid, millest kuulsam on Colosseum, asukohaga Roomas. Mahutab ligi 70 000 inimest. See on neljakorruseline - kolm alumist korrust koosneb kaarteridadest (arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. LOE KA TEISTEST EHITISMÄLESTISTEST Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun