Vana-Kreeka lühikospekt/spikker (1)

Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana-Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss. Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli. Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike- aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kultuur on loodud V-Kreeka kultuurist. Seal kujunes välja 2 riigikorda - demokraatlik ja diktatuur. Demokraatlik riigikord andis võimaluse tegelda teaduse, kunstiga ja filsoofiaga. V-Kreeka on suurimaid saavutusi.Filosoofia ja teadus:Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest . Oldi seisukohal, et kõik toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi.. Tähtsamad filosoofid: Thales arvate kõige aluseks oli vesi. Anaximandros - seletas maailma abstraktse mõiste alusel. Demokritos- leidis et kõik saab alguse algosakestest-aatomitest. Pythagoras - kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi teoreem.kuulsaim matemaatik. Hippokrates -seletas haigusi looduslikel mitte jumalike põhjustega. Heredotos- esimene ajaloo uurija. Sofistid - leidsid et halb ja hea on suhtelised. Platon - asutas filosoofiakooli-akadeemia. Leidis, et tähtsaim on ideede õpetus. Aristoteles - suured saavutused loogika vallas. Tema õpetus püsib loogika alusena tänapäevaniKlassikaline ajajärk:kreekas,ei kujunenud riiklikku ühtsust,sõltumatuid linnriike oli palju;kult. õitsengu aeg;selle perioodil said alguse ka kreeka-pärsia sõjad, Ateena ja Sparta tekksid;ühtsus kuj. keelte,usu ja kommete alusel,kuj. kolm tugevat riiki.Ateena-paljud teised oli sellest sõltuvad;ülemvõim lõppes pärast Peloponnosose sõda.Sparta-sõltusid,kes kuulusid Pelopo mereliitu.Korintos-talle alluvad linnriike ei olnud.Ateena teatri areng eesvedajaks oli Aischylos ,Sophokles,filosoofia areng:Sokratese ja Platoni tegevus ja ateena demokraatia kõrgaeg Perikles - Teeba tõus,Sparta ülemvõimu lõpp - 371e Kr;Pelopo.sõda(431-404 eKr)Hellenistlik ajajärk: 4-1.saj.eKr,Balkani pools. põhjaosas olev Makedoonia polis tugevnes ,vallutades Balkani pools,Aleksander Suure ajal vallutati V-Aasia poolsaar,Lähis-Ida, Egiptus ,Pärsia alad ja jõuti välja Hinduse jõeni.Tõusis viimaks impeeriumiks aga kui ta suri,siis jagunes 3`ks,(egiptus,v-aasia poolsaar ja perkatron).Lähis-Idas veel omaette riik,oli kiiresti arenenv segakultuur;ehitati Aleksandria tuletorn(kuulub maailmaimede alla);filosoofia arenes täielikult välja.. Kuulsamad kunstnikud :Kreeka kujur Pheidas(Ateena akropol ), Skopas(Mausoleum Halikarnassose linnas), Myron( Kettaheitja ), Polykleitos ( Odakandja ) Lysippose(Aleksander Suur), Praxiteles (Aprodhite).Müüt inimkonna tekkest - algul olid inimesed kaitsetud ja väetid.Siis asus neid kaitsma Prometheus .Ta õpetas inimestele tule kasutamist ja muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskusi.Üks olulisem oli jumalatele ohverdamine. Prometheus laskis inimestel ohvrilooma tappa, tükeldada ja korraldas siis asja nii, et Zeus valis jumalatele välja kõlbmatud tükid, jättes söödavamad inimestele.Kui pettus ilmsiks tuli, võttis vihane Zeus inimestelt tule ja peitis selle olümposele.Prometheus varastas aga inimkonna heaks tule tagasi ja karistuseks aheldati Prometheus Kaukasusse kalju külge ja saatis kotka iga päev tema maksa nokkima.Inimkonnale karistuseks saatis ta maale Pandora-imekauni, kuid pahelise naise, kellest said alguse inimkonna hädad.Kiri ja kooliharidus - kreeka tähestikuks sai " alfabeet " ja hiljem võtsid selle omaks ka teised riigid.Keskajal loodi selle põhjal slaavi kiri.Tänu lihtsusele läks alfabeet juba pärast valmimist käibele luuleteostes ja seadustes .Kirjutati savinõudele ja kirja eesõigus sai omaks ka lihtrahva hulgas.Kreekashoolitseti enamasti koolihariduse eest.Poiste harimisega tehti algust seitsmeselt.Rikkamatel käisidkodus pedagoogid ja vaesemad saatsid lapsed kooli.Seal õpetati enamasti lugemist, kirjutamist, muusikaalgeid jatähtsamat kreeka luulest .Enamuse haridus jätkus gümnastikaga.Tüdrukute kasvatamine oliaga täiesti iga pere enda asi ja tavaliselt ei ulatunud see kaugemale kui majapidamis - ja käsitööõpetus.Kangelaseeposed - loodi eelkõige aristokraatlikule kuulajaskonnale ja on kantud aristokraatlikust ellu-suhtumisest.Iga kangelane püüab olla parim nii sõjas, kui ka rahvakoosolekul ja võita seeläbi kuulsust jarikkust.Kõiki huvitab eelkõige iseendale osaksaav au.Tähtsaimad eeposed :" Trooja sõda"; "Ilias" , "Odüsseia".Teater - etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhi-plaaniga teatris.Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats, selle taga puust lavakonstrukts.Näitlesid ainult mehed. Kanti maske ja seetõttu said näitlejad mängida etenduses mitut rolli.Näitekirjanikise oli lavastaja ja tegi mõnikord isegi etenduses kaasa.Komöödiad kujutasid poliitilist elu, tragöödiad mütoloogilisi süzeesi.Vana-Kreeka eluolu: Kreeklased riietusid ühe või kahe ülekeha heidetud riidetükiga.Kõige tavaliseim oli kitoon .Külmema ilma puhul kanti himationi.Pükse ei kantud.Jalatsiteks olid sandaalid.Toiduks oli kreeklastele köögi-japuuviljad ning kala.Kõrgelt oli hinnatud sport.See oli igapäevane tegevusala aristokraatidele. Kreeklased sportisid alasti..Tähtsaim spordivõistlus oli olümpiamängud.Selles osalesid üksnes hellenid,barbareid olümpiamängudele ei lubatud.Küll aga lubati mängudele makedoonlased.Ka naised ei tohtinud mängudest osa võtta.Kehtestatud oli ka olümpiarahu - Olümpias ei tohtinud relvi kanda.Olümpiavõitja ei toonud kuulsust mitte ainult endale,vaid ka oma linnale .Võitjatele püstitati ausambad.Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes.Nad allusid alati oma abikaasale.Abielus domineeris mees.Tavaline oli,et 30-40 aastane mees võttis endale vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku.Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi.Lihtrahva seas valitsesid mehe ja naise vahel paremad suhted kui aristokraatlikes ringkondades,sest puututi töid tehes märksa rohkem kokku.Kuid ka madalamates ühiskonna kihtides oli mees majas kindlalt peremees.Vana-Kreeka tähtsamad jumalad: Kõige võimsaim oli taeva-,tormi- ja äikesejumal Zeus.Ta valitses teisi jumalaid.Zeusi abikaasa oli õde taeva kuninganna Hera ,keda kreeklased austasid kui abielu kaitsjat.Zeusil oli kaks venda - merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades.Zeusi teine õde,Demeter oli mulla ja vilja jumalanna.Zeusil ja Demeteril tütar Persephone , Zeus lubas ta Hadesele naiseks .Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: Ares - sõjajumal, Hephaistos - tulejumal .Mõlemad olid Hera pojad.Athena - sõjajumalanna. Apollon - valgusejumal ,inimeste tuleviku kuulutaja. Hermes - kaitses teekäijaid ja saatis surnute hingi allmaailma. Aphrodite - ilu-,armastuse- ja viljakusjumalanna. Dionysos - viinamarjakuse-,veini- ja sigivusjumal.Tähtsamad muutused arhailised ajajärgul:Uuteks keskusteks said linnad. Kerkis esile aristokraatia, ühiskond kihistus . Tekkisid linnriigid ja hakati seaduseid üles kirjutama. Tekkisid tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. u 800 a eKr võeti kasutusele tähestik. See võimaldas kirjutada mitu kangelaseepost, nt Homerose „Ilias“ ja „Odüsseia“. Algas kreeklaste kolonisatsiooon Vahemerel ja Mustal merel. 7 saj lõpus eKr hakati müntima hõberaha. Tähtsamad religioossed keskused olid Delfi ja Olümpia. Olümpias hakati iga 4a tagant korraldama olümpiamänge. Tähtsamate poliitiliste otsuste langetamisel said ka lihtkogukondlased kaasa rääkida.Kreeka-Pärsia sõdade tulemused:Sõda toimus 499-479 eKr. Kreeka võitis sõja ja pärast seda Pärsia riik kreeklasi enam sõjaliselt ei ohustanud. Diplomaatilisel teel mõjutas suur ja võimas Pärsia Kreeka linnriike veel pikka aega. 478 eKr loodi Ateena Mereliit edasiseks võitluseks pärslaste vastu.