Reformatsiooni sarnased ja erinevad jooned kolmes riigis (0)

Reformatsiooni sarnased ja erinevad jooned kolmes riigis
Ma valin räägitavateks reformatsioonimaadeks Taani, Norra ja Inglismaa.
Taanis hakati luterluse heaks propagandat tegema juba 1520 . aastate algul, 1524 aastal kerkis esiplaanile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Reformatsiooni mõtteks Taanis oli põhiliselt võitlus kuningatrooni ümber. 1523. aastal tagandati kuningas Kristian II ning tema asemele tuli Frederik I. Ka tema keelas alguses Taanis luterluse propageerimise, kuid 1527. aastal kuulutas välja südametunnistuse vabaduse. Peale Frederik I surma puhkes Taanis kodusõda ja sellest väljus võitjana Kristian III , kes hakkas oma võimu tugevdamiseks läbi viima luterlikku reformatsiooni. 1536 . aastal kutsuti kokku Härradepäev, seal võeti vastu uus kirikukorraldus, et kogu võim läks kuninga kätte. Kirikule kuulunud mõisad ja maad läksid riigi omandiks. Kiriklik usupuhastus Taanis lõppes 1545. aastal Ribe artiklitega.
Taani riigile allutatud Norra ei olnud usuliselt valmis reformatsiooni vastuvõtuks, siiski tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused. 1523. aastal konfiskeeriti Taani läänistused Norras, kuid Taani ja Norra ühiskuningas Frederik I hakkas neid maid uuesti aristokraatidele jagama . Norra vastupanu juhtis peapiiskop Olav Engelbrektsson, kelle poolt oli kogu rahvas. Vastuhaku lõpetamiseks likvideeris Taani Norra riigi, pool maadest läks Taani kuninga kätte. Norra reformatsiooni kõige suurem puudujääk oli, et see ei toonud kaasa emakeelset jumalateenistust, vaid jumalateenistust peeti ainult taani keeles.
Inglismaal oli poliitiliselt kõige tähtsam ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutati 1534. aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuningas oli siis Henry VIII. Uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks, peapiiskopiks sai Thomas Cranmer. Suleti kõik kloostrid , kuningas konfiskeeris nende maad ja varad , munkadest said töötud. Kirikutegevuses sai tähtsaimaks ingliskeelne jumalateenistus, vähendati kirikupühade arvu. Peale Henry VIII surma astus troonile tema laps Eduard VI, kuid tema suri varakult. Peale tema surma astus troonile Mary I , kes oli veendunud katoliiklane ja kes üritas hakata taastama katoliiklust Inglismaal, kuid tema valitsusaeg jäi lühikeseks, ta suri 1558. aastal. Peale teda oli kuninganna Elizabeth I, tema ajastul arenes kapitalism ja Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks.
Sarnasused on see, et nii Taani reformatsioonis ja Inglise reformatsioonis jäid jumalateenistused emakeelseks. Ainuke erand oli Norra, kus jumalateenistus oli taani keelne. Sarnasus oli ka see, et Taanis ja Inglismaal oli kogu võim kuninga käes.