Vana-Kreeka (1)

türannia-hirmuvalitsus
Demokraatia-rahvavõim
Aleksander Suur- oli piiramatu võimuga monarh .
Platon - kreeka filosoof . Rajas Ateenas oma kooli, arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve.
Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Asutas Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika , tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm.
Minoiline tunnusjooned: Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. lossid: Lossid olid labürinditaolised. Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus .Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid . Puudus sõjatemaatika.
Mükeene tunnusjooned: Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega .Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga . Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Maalidel sagedasti sõjatemaatika.
Kreeta - mükeene ajastu usund - kreeklased austasid eelkõige jumalannasid. Neile ohverdati loomi, nende auks korraldati rongkäike ja pidusid. Kuulus kreeklaste usundis koht on ka härjale. arvatakse et ta oli teise jumalanna peamine ohvriloom.
Vana-kreeka ühiskond- Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne. Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised – Kreeka linnriigid , Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm . Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats . Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega-Kaubasuhted foiniiklastega, Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas.
Ühiskonna struktuur- Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.egeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele.Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad.Tugev konkurentsivaim – püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses.Vabad talupojad- Moodustasid suurema osa kodanikest.Sõjavägi koosnes peamiselt neist.Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa.Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused.Käsitöölased:Enamasti väikeste töökodade omanikud , hankides perega igapäevaelatist.Omasid madalat sotsiaalset seisundit , olles sageli kodanikuõiguseta.Orjad-Kreeka kui orjanduslik ühiskond – orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel – kaevandustes).Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu ).
Naise positsioon: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused). Naise koht oli kodus – korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega.
Aristokraatia – võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast.Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia.
Demokraatia – rahvavõim (kr.k. demos +kratos= rahvas+võim): Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast.Tuntuim oli Ateena demokraatia.Otsene demokraatia – kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise.Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda.
Sparta valitsemine- Aristokraatia. Ametnikud: 2 kuningat – sõjaväe ja usuelu juhtijad.5 efoori – kõrgemad võimu- kandjad kontrollimas teiste tegevust. Rahva Koosolek- Spartiaatide koosolek.Lõplikud otsused ja ametnike valimine.ühiskonna kihid : Spartaadid – (5%) vabad kodanikud (doorlased), Perioigid –vabad, kodaniku- õigusteta Lakoonika elanikud.loodid – orjastatud messeenlased.
Ateena valitsemine-ühiskonna kihid: Kodanikud – vabad täisealised põliselanikest mehed (kuni 50 000). Metoigid – vabad kodaniku-õigusteta võõramaalased (80 000).Orjad (200 000).Demokraatia.Rahva koosolek: Kõikide kodanike koosolek 10 päeva tagant.Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks). Ametnikud: 6000 kohtunikku valiti liisuheitmisega.10 strateegi – tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega.
Aristokraadide eluviis – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud.Võisid tegeleda ka kaubandusega.Põlde harisid orjad ja sõltlased.Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.egeldi poliitika ja vaimueluga.Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele.Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. konkurentsivaim – püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses.
Orjad-Kreeka kui orjanduslik ühiskond – orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel – kaevandustes).Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu).
Sport- Spordi tähtsustamine:Aristokraatide meelisharrastus,Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Spordivõistlused:Igas linnriigis ,Ülekreekalised,Usupidustuste raames. Võistlusalad:Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik).Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks ,Maadlus,Rusikavõitlus,Viievõitlus ( ketas , hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus).