Vana Rooma 1000 ekr -476 pkr KESKAEG 476 pkr – 1453 pkr UUSAEG 1500 pkr -20sajandil algus Aristokraatlik valitsemisviis- võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. Türannia- võim oli koondunud ühe aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. Demokraatlik valitsemisviis - võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Hellen- see on greek , kes räägib Kreeka keeles . Barbar- see on inimene greekase eest, kes ei räägi kreeka keeles. Homeros -(VIII sajandil eKr. e. )Legendaarne Vana-Kreeka luuletaja-jutustaja, looja eepiline luuletused "Ilias" ja "Odüsseia"
huvitanud, mida nad tunsid, oli ainult oma kasu peal väljas. Lermontov pidas teose pealkirja ,,Meie aja kangelane" irooniliselt... Legendi järgi on kangelased üleloomulikud olendid, kes on pühendanud oma elu, et anda endast kõik ja tulles appi seal, kus häda kõige suurem on. Ometiks toese ,,kangelane" Petsorin ei omanud ei erilisi vöimeid ega soovinud ka kedagi teist aidata ta oli ainult omakasu peal väljas. Söna ,,kangelase" all on Lermontov siiski mölenud tolle aja aristokraate, kellel on köik olemas, mida ihata toretsevad peod, uhked naised, alandlikud söbrad. Siiski Petsorinil olid ainult tuttavad, kuna tema enda sönad oma suhtest ühe inimesega olid: ,,Me saime headeks tuttavateks, sest sõpruseks pole ma võimline: kahest sõbrast on üks alati teise ori, ehkki sageli kumbki neist seda ei tunnista!" Petsorin jättis väga paljudele inimestele väga hea mulje, köigil olid ainult kiidusönaad tema kohta, ometiks ta ei osanud neid hinnata
Pythagoras 570500eKr 11.03.09 8:08 P2rit Samose saarelt Rajas omaette koolkonna, eksisteeris 6 kuni 4 saj eKr Loetakse suureks mystikuks Algul elas Egiptuses hiljem r2ndas Itaaliasse. Matemaatika oli tema p6hiliseks uurimisallikaks ja filosofeerimise aluseks Itaalias rajas poliitilisreligioosse yhingu, ordu. Yhendas sendas aristokraate ja eesm2rgiks oli vaimne yleolek, omamoodi vaimne aristokraatia. Eesm2rgiks elusagimisest vabanemine. Seda t6estati pikaajamise vaikimisega, r22kimise keeld, kehtis liha kala ja ubade s66miskeeld. P jagas inimesed kolme sorti: a) jumalad b) inimesed c) tema sarnased filosoofid `Hullem on orjata kirgi, kui tyranne' `K6igile ei saa k6ike selgeks teha' `2ra ytle v2he paljude s6nadega vaid palju v2hestega' `See kes ei suuda valitseda iseennast, ei ole vaba' Pythagorase 6petus: teoreem
Vabakslastuid ei lastud ligi poliitikale ning neile määrati kindel suhtlusringkond, mis vastas nende majanduslikule rollile ja elukutsele. Vabakslastud pürgisid siiski hea maine poole ning tundsid uhkust oma edu üle. Neil oli suur usk fortuunasse ja kõik näis olevat võimalik. Vabakslastuid iseloomustas sageli kummaline segu matkimisest ja kehvast maitsest. Nad üritasid jäljendada vabana sündinuid, eriti aristokraate. Vabakslastuid lähendas üksteisele juriidiline staatus, mis neid piiras nii igapäevaelus kui seisusele vastavas eluviisis. Neid ühendas mälestus oluliselt raskemast elust ning mida neist kõik olid kogenud.
Riigielu koosolekute vahel korraldas 500-liikmeline nõukogu ja teised ametnikud, kelle seast valiti välja 10 strateegi. Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud, riigiametnikud ja ka nõukogu liikmed määrati ametisse liisu teel, valitud kanditaatide seast. Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ega võõramaalased. Raha riigikorralduse heaks laekus enamasti maksudena Ateena liitlastelt ja võõramaalastelt, ka sadamatollidest. Aristokraate ei tõrjutud täielikult kõrvale. Tänu nende haridusele ja jõukusele, oli neil aega poliitikale pühenduda ning kõnepidamisoskus võimaldas neil lihtkodanikest paremini riigiasjades kaasa rääkida. Ateenas oli seega otsene, vahendamata demokraatia. Meil praegu on samuti demokraatia, kuid see on puhtalt esinduslik. Eks olnud ju igal riigikorral omad plussid ja miinused. Kindel on see, et iga kord kui riigikord vahetus, püüti luua endisest paremat riiki ja korda, nõnda on
mõistetud, siis oleks see konfiskeeritud. Caligula otsustas uuesti abielluda. Tema valitud pruut oli Livia Orestilla. Sellel naisel polnud mingit huvi olla imperaatori naine ja mõne aja pärast abielu lahutati ja Livia pagendati Roomast. Caligula oli esimene noor valitseja. Kõik enne teda olid vähemalt keskeas, kui nad troonile said. Roomas oli aristokraatidel kombeks korraldada pidusööke oma kodudes. Aristokraate hinnati nende kodude suuruse, luksuslikkuse ja muu sellise järgi. Augustus ja Tiberius ise aga olid olnud võrreldavalt kokkuhoidlikud, eriti Tiberius. Nüüd oli Caligula käes kord. Temale meeldis raha kulutada. Ta suurendas oma majapidamist ja kõik oli väga luksuslik. Tema raha kulutamine seisnes ka selles, et ta jagas alatasa kingitusi sõduritele, aristokraatidele ja nii edasi. Pidusöökidel oli laual näha toitusid kuldsete lehtedega ja uued nõud tehti igaks uueks sündmuseks
Edgar Degas Iseloomustus Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja skulptor. Üks suurimaid klassitsiste ja aristokraate impressionistide hulgas, kuigi ennast ise impressionistiks ei pidanud. Uurinud palju keerukat liikumist ning tuntud oma elegantsuse, näiteks balleriinide ja võiduajamiste kujutamise, poolest. Leiutas nn. märja pastelli tehnika- peensusteni viimistletud pastellijoonistust kastetakse üle vee või piimaga. Elukäik Edgar Hilaire Germain de Gas sündis 19. juulil 1834 Pariisis ja suri sealsamas 27. septembril 1917.
jalaväelase varustuse hankimist. Osades polistes kehtis tsensus - kodakondsus vaid jõukatel. Rahvakoosolek - riigi kõrgeim võimuorgan. Rahvakoosoleku otsust loeti lõplikult. Valitsemises oli rahvakoosoleku kõrval ka nõukogu, mis vahel täitis ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Ametnikud valiti enamasti rikaste kodanike e. Aristokraatide seast. Rikaste kodanike võim oli Aristokraatia. Aristokraatide põlde harisid orjad ja sõltlased. Tavalisi aristokraate huvitas majandustegevus vaid niipalju, et tagada endale vääriline elu ja poliitiline mõju. Aristokraatlikke sõpruskondi aitasid liita ühised söömingud - sümpoosionid (kreeka k. Jooming). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud. Sõjaväe põhijõud oli raskerelvastuses jalavägi. Kreeka sõjaväes oli kasutusel faalanks - sõjaväe rivistus, kus mehed seisid tihedalt pikkades rivides üksteise selja taha ja kõrval. Faalanks liikus vilepilli saatel.
KÄSITÖÖLISED Suur osa Ateena linnaelanikest teenis leiba käsitööga. Kuulsamaid olid Ateena pottsepad. Enamus käsitöölisi olid aga üsna vaesed. Jõukaid meistreid, kelle juures töötas kümneid orje, oli vähe. ARISTOKRAADID Nagu kõikjal Kreekas, nii olid ka Ateenas kõige rikkamad inimesed aristokraadid. Maal asusid neil toredad mõisad, linnas aga teistest suuremad ja uhkemad majad. Nende majapidamistes töötas palju orje. Suur osa aristokraate tegeles poliitikaga. Nad esinesid kõnedega rahvakoosolekutel ja kandideerisid kõrgetesse riigiametitesse. Aristokraadid pöörasid suurt tähelepanu igakülgsele enesearendamisele. Nad õppisid kõnekunsti, kirjutasid luulet ja harrastasid sporti. PEREKOND ja KASVATUS Perekonnas oli kogu võim meeste käes. Kogu pere pidi vastuvaidlematult kuulama pereisa sõna. Naiste ülesandeks oli hoida maja korras ja kasvatada lapsi. Kõik Ateena
kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud. 594. aastal eKr viis riigimees ja poeet Solon läbi reformid, millega pandi alus Ateena demokraatlikule arengule. Vaeste inimeste tähtus hakkas üha enam kasvama, laevastiku tugevnedes loodi neile ka töökohti. 5. saj keskpaigaks eKr kujunes Ateenas demokraatlik riik, kui riigi eesotsas oli Perikles. Demokraatliku korra kehtestamisega ei tõrjutud aristokraate poliitilisest elust, nende tähtsus jäi samaks, sest olid haritud ja hea kõneoskusega. Pärsia sõjad, Peloponnesose liit ja Ateena mereliit 6. saj eKr tõusis esile Pärsia impeerium, mis üritas haarata võimu ka Kreekas. Paljud Kreeka polised moodustasid seepeale spartalaste juhtimisel liidu ning suutsid mitmes lahingus pärslasi võita, nii tekkis nt 6. saj eKr Peloponnesose liit.
Seesugune süsteem tähendas aga seda, et Sparta kultuuri osa kreeka vaimumaailmas oli tühiselt väike. Kirjandus, luule ega kirjasõna ei arenenud Sparta läbi. Ateena kodanikkonna moodustasid enamuses kõik mehed, olenemata nende varanduslikust seisusest ja tegevusalast. Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekutel ja esitada seal oma seisukohti. Seepärat said ka vaesemad kodanikud sõna võtta ja püstitada ning arutada just neid probleeme, mis puudutasid talupoegi, mitte ainult aristokraate. See võimaldas parandada kogu elanikkonna sisekorraldust. Kui rahul on kõik kodanikud, saab rääkida õnnelikust riigist. Vaesemad riigiametnikud said ka väikest palka toetuseks ning seetõttu võisid nad oma põhitööd kõrvale jätta. Kuna Ateena kodanikud ei jätnud kõiki töid orjade hooleks, arenesid nad edasi nii vaimselt kui füüsiliselt ega olnud seetõttu üleolevad teistest. Nagu Spartaski, saadeti Ateenas poisse 7-aastaselt
Alates 1870. aastast maalis ta kõige meelsamini baleriine. 1880. aastate paiku hakkas halvenema tema silmanägemine, ta liikus üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele, mis ei nõudnud nii teravat nägemist. Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917. aastal Pariisis Edgar Degas'i looming Edgar Degas ühendas edukalt renessansist pärit maalitraditsioonid kaasaegse kunsti. Ta oli üks suurimaid klassitsiste ja aristokraate impressionistide hulgas, kes on uurinud oma mitmekülgses loomingus palju keerukat liikumist tantsu. Teda peetakse impressionistiks, kuigi ta polevat kunagi päris omandanud impressionistlikku pintslitehnikat. Impressionistidega ühendab teda ta tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. Tema meelsaimateks ajaviitevormideks olid hobuvõidusõidud, kohvikud, kontserdid ja ballett, mille
Arcimboldo (1530-1593) aastaaegade pildid. Manerismi aega võib pidada ka kunstiajaloo sünni ajaks. Nimelt kogus Giorgio Vasari (1511- 1574) lugusid ja andmeid renessansskunsti suurkujudest ning andis need 1550. aastal välja raamatuna "Väljapaistvate kunstnike elulood". Samuti silmapaistvateks maalijateks peetakse :Parmigianinot(1503-1540) ja tema"Pikakaelalist Madonnat ,,. Angolo Bronzinot(1503-1572) kes maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate. El Grecot (1541-1614) kes oli pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek" Gorreggiot (1489-1534) , kes kasutas illusionistlikut ruumikujundust, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi
rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. (nt spartas oli selline võim). c) Türannia- võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. See võim kestis lühikest aega, türannid tapeti. 3. Miks toetas rahvas mõnikord türannide võimuletulekut? Sõnasta kaks põhjust. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameele rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas türanne, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine
Olles Pariisis, tahtis mees pürgida kõrgseltskonda. Eugene eesmärgiks oli saada rikkaks ja kõrgklassi inimeste sekka. Tema pere püüdis väga kokku hoida, et poega toetada, kuid poeg vajas rohkem raha sellejaoks ,et hea välja näha ning jätta endast parem mulje. Eugene astus sõjateele, milleks oli pürgimine kõrgseltskonda. Ta läks kõige esimesena nõuandeid paluma Beausante'i juurde. Eugene'i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene oli lummatud sellest rikkusest ning ta tahtsi ise ka sellist rikkust omada. Beausante ütles: ,,Mida külmemalt te kalkuleerite, seda paremini jõuate edasi. Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid". "Kui kunagi peaksite armastama, hoidke hästi oma saladust!". Ta valgustab
Teoseid: "Vulcanuse sepikoda", ,,Õuedaamid", ,,Paavst innocentius X portree" (sünge). Flandria, olles Hispaania võimu all, pakkus kooskõlastatult baroki elulist ja idealiseeritud lähenemist Peter Paul Rubensi jõulises ja värikas loomingus. Ajstu suurmeistri loomingusse kuuluvad piiblistseenid, mütoloogia, portreed, maastikud, seeria Maria de Medici elust. Inimesed tema piltidel on lopsakad ja väänlevad, liikuvad, enamasti rõõmsad. Anthonis van Dyck oli hea portreteerija, maalides aristokraate suursuguselt luues nn. Paraadportree. Hollandis olid peamised maali teemad olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. Portreteerijatest paistis silma kiiruse, täpsuse, vaba pintslikasutuse ja jõulisusega Frans Hals. Olustikumaali esindas Jan Vermeer van Delft. Tema maalidel korduvad maleruudustikule sarnanev põrand, aken vasakul nurgas, sinise-kollase kooskõla. Teoseid: "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", ,,Kunstnik oma ateljees", ,,Armastuskiri", ,,Delfi vaade"
järeltulijateks Ühiskond: · Spartiaadid (omavad kodanikuõigusi, neid on väga vähe, 5%) · Perioigid (vabad, kui poliitiliste õigusteta sõjaväe- ja andamikohustusega Sparta elanikud, 60%) · Heloodid e. orjad (Alistatud Messeenia maakonna elanikud, 35%) Spartas peeti riigi huve üksiku omast tähtsamaks. Riiki valitses väike grupp aristokraate, helootidele see ei meeldinud, seega oli vaja neid kuuletuma sundida. Selle jaoks oli spartiaatidel kasvatussüsteem 7. aastaselt saadeti poisid omavanustega ise elama ja füüsilise treeninguga tegelema, alles kolmekümneselt loeti neid täisväärtuslikeks kodanikeks, kes pidi olema abielus ja omama maad. Karm distsipliin tagas stabiilsuse, türanne Spartas polnud. 2. Demokraatia · Rahvakoosolek kõik kodanikud osalevad · Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva seast
Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõige olulisemate asjade määramiseks. Senat ja magistraadid olid oma senise võimu kaotanud. Senaatoriseisus hakkas keisririigi ajal laienema, varem koosnes see nobiliteediperekondadest, keisririigi ajal Itaalia linnade ja provintside aristokraate. Kodakonsus anti kõigile riigi vabadele elanikele. 3. Miks oli ,,jaga ja valitse" (divide et impera) põhimõtte rakendamine roomlastele kasulik? Peeti iga vastasega eraldi läbirääkimisi ja kehtestati neile erinevaid sõltuvustingimusi, mis takistas nende ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid. 4. Täida tabel Rooma provintside kohta.
Kõik tundus olevat hästi, kuni üliõpilane avastas Prantsuse kõrgseltskonna elu."Küsimus on selles, kas löön läbi või jään porri": ütles ta. Eugene avastas ka, et naistel on suur mõju seltskonnaelus. Auahne Eugene märkas ka seda, et seltskondliku edu eeldused on peaaegu sama tähtsad kui need, mis ta oli õppinud õigusteaduskonnas. Eugene'i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Proua de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Kui Rastignac avastas oma sugulase proua vikontess de Beauseant'i, tundis ta väga suurt huvi saada tuntuks ning samas ka rikkaks. Eugene võitis Claire'i südame kavalusega, teda meelitades, "Kuuluda teile sugulussideme kaudu, mis kaob hämarusse, on isegi juba suur õnn." "Tahtsin küsida
Mida sa arvad abielust? (Petsorinile) 6. Teose miljöö Tegevus toimub Kaukaasias (Gruusia, Armeenia, osa Venemaast, Aserbaidzaan), kus vene väed võitlevad tserkesside (mägilaste) vastu. Järsud teed, mis lähevad mägedest üles, soodustavad asiaatidele hea võimaluse reisijatelt raha välja petta. Ilma kellegi abita ning mägesid tundmata, oli ohtlik vankriga liikuda, eriti kiilasjääga. Seal asuvad tervisveed, kuhu on kogunenud nii lihtsaid vigastatud sõdureid kui ka tähtsaid aristokraate. Külalised ei tohtinud keelduda oma võõrustaja kutses, neid sidusid nn külalislahkuse ja sõpruse sidemed. Asiaatidel oli veel kombeks kõiki pulma kutsuda. Pulmades algul loeti ette midagi Koraanist, seejärel jagati kingitusi nii pruutpaarile kui kõigile nende sugulastele, hiljem toimus pidu. Erinevalt Venemaast oli Kaukaasias aadlitepeol lubatud tantsida naistel võõrastega. Duellid elu ja
pingutaski. Tema isa, ema, kaks venda ja õde ning tädi, kelle varandus koosnes pajukist, elasid mõisas. Mõisa aastane tulu oli 3000 franki ja Rastignac sai sealt iga aasta 1200 franki. Perekonna kõik lootused olid suunatud temale. Lõpuks tahab luua sidemeid. Ta märkas, kui suurt mõju avaldavad naised seltskonnaelus. Ta üritas positsiooni parandada naiste kaudu. Tema tädi, proua de Marcillac oli kunagi tundnud kuningakojas tähtsamaid aristokraate ja Eugene küsis tädilt andmeid sugulussidemete järgi, mida võiks uuendada. Tädi arvas, et proua de Bauseant' oleks kõige vähem tõrges. Nad saatsid talle kirja ja said vastuseks ballikutse. Rastignac tutvub Goriot' tütardega. Anastasie'ga rikub suhte ära, kuid Bauseant õpetab teda ja tutvustab Delphine'le. Uute riiete ostmiseks saab emalt ja õelt kõik säästud. Mängib õnnemänge, kus alguses veab ja saab perele raha saata.
Tsensorid 5. Muutused riigis keisririigi ajal Algul läks kõik vanaviisi edasi. Siis lõpetati rahvakoosolekud. Riigi juhtimine koondus ainuvalitseja kätte, senatile sai vaid nõuandev roll. Magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Enam ei kuulunud senatisse vaid Rooma nobiliteediperekonna liikmed. Keisrid tõstsid senaatoriteks ka Itaalia linnade ja provintside aristokraate. Kõik kodakondsusega kaasnevad eelised kadusid. 6. Rooma valitsemispoliitika provintsides, ida ja lääneprovintside erinevus. Roomas kehtis põhimõte ,,jaga ja valitse" (divide et impera). Vallutatud alade sõltuvustingimused olid erinevad. Roomlased õhutasid pingeid ja vastuolusid oma alluvate vahel, kuid nad ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ega muutnud sealset usku, keelt ega kombeid.
Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhtutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel. Samas ei seganud roomlased end tavaliselt vallutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid, kõik roomapärane levis vaid sedavõrd, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Sageli jätsid roomlased ka puutumata riigikorra. Kuid vastuhakkude korral, kui kohalikesse asjadesse tuli siiski sekkuda, toetasid roomlased peaaegu alati aristokraate. Selle pärast ka jõukad inimesed enamasti tunnustasid Rooma ülemvõimu. Väljaspool Itaaliat provintse valitses asevalitseja. Sõjavägi keisririigi ajal Ülesehitus, relvastus ja võitlustaktika jäid suurelmääral samaks. Alates I puunia sõjast oli roomlastel suur sõjalaevastik. Roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida
ööbimiskohtadelt nõudma mugavamaid majutustingimusi ja paremat toitu. Võõrastemajas olid tavaliselt olemas söögiruum, toad reisijatele, ruum postitõldade juhtidele ja personalile ning hobusetallid. Erinevalt Euroopast rajati esimesed majutusasutused Põhja-Ameerikas peamiselt sadamalinnadesse. Erinevus Inglise võõrastemajadest seisnes aga selles, et Ameerika majutusasutused võtsid vastu igaühe, kes suutis ööbimise eest tasuda, Inglismaal majutati vaid aristokraate. Hotellid tekkisid 18.sajandi lõpul. 1774.aastal avati Londoni Covent Gardenis maailma esimene Grand Hoteli nime kandev hotell mis oli selleks otstarbeks ka ehitatud. Pärast kuningavõimu kukutamist Suure Prantsuse revolutsiooni käigus 1793.aastal toimusid suured muudatused kogu Euroopas. Senised vaid ülikutele kasutamiseks mõeldud majutusasutused muutusid kõigile(ka lihtrahvale) avatud asutusteks. Tõeline turism sai alguse seoses raudteede tekkimise ja arenguga 19.sajandil. Hotellide
Kreeka ühiskonna ülemikihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid. Peaaegu kogu kreeka kirjasõna pärineb aristokraatide sulest. Sümposioon (ühine pidusöök) toimus selleks ettenähtud külalistetoas, mis kandis nime meeste ruum. Nad kuulasid muusikat, jõid veini ja sõid puuvilju, ning meelelahutusele lisaks vaieldi oluliste küsimuste, näiteks moraali ja filosoofia üle, arutati riigiasju ja sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Aristokraate iseloomustab sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim. Kreeka ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt. Paljud uskusidki, et võõramaalased e.barbarid ongi orjuseks loodud. Aristoteles ütles, et orju on vaja nii kaua kuni masinaid hakatakse looma, sest orjad teevad kõik füüsilise töö Tumedal ajajärgul ja arhailise perioodi algul maaliti Kreekas vaase geomeetria stiilist, kuid juba siis ilmusid inimfiguurid
poliitikasse, siis ei toeta ta suure tõenäosusega saatusekaaslaseid vaid toetub selle sama massi najale, kes teda kunagi kiusasid. Viimane inimene on Nietzsche jaoks kõige põlastusväärsem. Ta on nende kohta öelnud, et neid on liiga palju ja liiga kaua ripuvad nad oma oksade küljes, tuleks torm ja raputaks nad kõik maha, need mädanenud ja ussitanud. Nende all pidas ta tõenäoliselt silmas aristokraate, kes ehivad ennast oma esiisade kuulsuse ja auga, olgugi, et nad ise ei vääri seda. Need kaks inimtüüpi on kahe erineva moraali isandate ja orjade moraali kandjad. Mõlemat moraalitüüpi iseloomustades saame olla konkreetsemad ka inimtüüpide kirjeldamisel. Isandate ja orjade moraal Nagu ennist mainitud on Nietzsche meelest moraali kahte tüüpi, üks on isandate ja teine orjade moraal. Erinevates kultuurides püütakse neid ühitada, aeg-ajalt nad põimuvad,
toatüdruku Susanna abile. 2. G. Verdi “Maskiball”/ “Un ballo in maschera” (1859). Libreto on kirjutanud Antonio Somma Eugène Scribe´i näidendi “Gustav III ehk Maskiball”/”Gustave III, ou Le Bal masqué” (1833) põhjal. Ooper leiab asset Bostonis 17. Sajandil. Ooperit peetakse Verdi hilise stiili kujunemise perioodi teoseks. Sisu: Krahv Riccardo on inglise koloonia valgustatud valitseja Bostonis (Charles II valitsusajal). Üks grupp aristokraate aga peab tema vastu vandenõu. Riccardo armastab Ameliat (salaja), kes on aga Renato abikaasa. Renato on Riccardo kirjutaja ja ustav sõber. Nõid Ulrica ennustab talle: ta tapetakse varsti sõbra käe läbi, kes esimesena ta kätt surub. Amelia on meeleheitel ja hullunud salajase armastuse tõttu ning kohustuste tõttu, mis seovad teda oma abikaasaga. Ta otsib leevendust maagilistelt taimedelt (laulab: “Ecco l´orrido campo”). Riccardo ja Amelia kohtuvad
nimetasid teda Moiraks. Selles saatuse usus ilmnes kreeklaste hirm neile tundmatute loodusjõudude ees. Kreeklased mõtlesid, et saatus (Moira) eest ei pääse keegi, ta juhib nii inimeste kui ka jumalate elu. 1 "Athena Sündimine" ,,Iidsete aegade lood" Eesti raamat, 1991 Jumalate elukorraldust Olümposel kujutlesid kreeklased niisamasugusena nagu inimestegi seas. Jumalaid kujutati rikkalikus rõivastuses, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Nad tuletasid paljus meelde aristokraate ("paremaid inimesi"), kes valitsesid rahva üle. Kummardades jumalaid õppisid inimesed austama ka rikkaid aristokraate. Jumalate kujutlemist inimeste näol nimetatakse antropomorfismiks. Section III.3 Inimeste teke. Prometheus. Inimeste tekke kohta oli kreeklastel mitmesuguseid muistendeid. Ühe muistendi ehk müüdi järgi loonud inimesed savist ja veest titaan Prometheus. Teise müüdi järgi muutunud Prometheus inimesed mõistuseta olenditest arukaiks ja osavaiks
lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. b) Oligarhiline valitsemisviis- võim oli koondunud osade aristokraatlike suguvõsade kätte. c) Türannia- võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. d) Demokraatlik valitsemisviis (kr k demos rahvas + kratos võim)- võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. 1.5. Sparta ja Ateena riigikordade erinevused: Kreeka poliste hulgas oli neid, kus valitsemisviis jäi sajanditeks peaaegu muutumatuks
lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. b) Oligarhiline valitsemisviis- võim oli koondunud osade aristokraatlike suguvõsade kätte. c) Türannia- võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. d) Demokraatlik valitsemisviis (kr k demos rahvas + kratos võim)- võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. 1.5. Sparta ja Ateena riigikordade erinevused: Kreeka poliste hulgas oli neid, kus valitsemisviis jäi sajanditeks peaaegu muutumatuks
Egiptusesse, 1651 või 1661 Claude Lorrain. Akis ja Galatia, 1657 Claude Lorrain. Harbour Scene at Sunset, 1643 ● 17.saj teisel poolel tuleb kunstielus muutus. Selle peamiseks ülesandeks saab kuninga ja õukonna tarvete rahuldamine: 1648.a asutati Kuninglik Maalikunsti ja Skulptuuriakadeemia 1671.a rajati Kuninglik Arhitektuuriakadeemia 1666.a Prantsuse akadeemia Roomas ● Hyacinthe Rigaud (1659-1743) Maalis peamiselt kuningat, tema perekonnaliikmeid, aristokraate. Psühholoogilised portreed. Hyacinthe Rigaud. Louis XIV, 1701 Hyacinthe Rigaud. Portrait of Charles Le Brun Hyacinthe Rigaud. Portrait de Louis XV, (1727–1729) Hyacinthe Rigaud. Portrait de Marie-Anne Varice de La Ravoye Hyacinthe Rigaud. Portait of Count Sinzendorf, 1712 Hyacinthe Rigaud. Augustus III of Poland Hyacinthe Rigaud. Portrait of the Artist's Mother, 1695 ● Nicolas de Largillière (1656 – 1746) Stiil pehme, painduv
Riik oli ametlikult endist viisi res publica. Valitsejat nimetati princeps, tõlkes esimene. Oli ammusest ajast kasutatud kõige auväärsema senaatori tiitlina. Ta koondas enda kätte konsuli, provintside asevalitseja, rahvatribuuni, ülempreestri ja imperaatori ametid. Igal aastal seati siiski ametisse magistraadid ja senat pidas korrapäraselt oma istungeid. Senaatoriseisus hakkas laienema, keisrid hakkasid senaatoriteks määrama esmalt muude Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraate. Varase keisririigi perioodi lõpul anti keisri määrusega kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähenduse. Ühiskond: Linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskused. Rikastest inimestest, ka suurmaaomanikest, elasid paljud linnas. Roomlaste ettekujutuses olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. Kõrgelt hinnati oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit.
Kuna nende suurel perekonnal oli ebakindel tulevik, laskus suur kohustus Eugene’il. Ta võttis endale sihiks tundma õppida üksteisel laskuvaid inimkihte. Peagi avastas ta, et naistel on suur mõju seltskonnaelus. Auahne Eugene märkas, et seltskondliku edu eeldused on peaaegu sama tähtsad kui need, mis ta oli õppinud õigusteaduskonnas. Eugene’i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene’i kuidas edu saavutada julmas maailmas
suurejoonelises kuningalossis Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Baabülonis. Kuningat saatis ka 10000 suursugusest pärslasest koosnev ihukaitsevägi ehk nn surematud.. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks satraapiateks. Satraabid, kes kuningas nende etteotsa määrati, pidid juhtima kohaliku sõjaväge ning koguma makse. Satraapiad vastasid enamasti allutatud rahvaste ja hõimude traditsioonilistele asualadele, kuid satraapideks määrati üldjuhul pärsia aristokraate. Et tagada satraapide ustavust, saatsid kuningad spetsiaalseid ametnikke nende tegevust kontrollima. Samal ajal pöörati suurt tähelepanu ka hoolitsusele ühendusteede eest riigi eri piirkondade vahel, et sõnum ohust või vastuhakust riigi äärealadel jõuaks võimalikult kiiresti suurkuningani. Eriti oluliseks kujunes regulaarsete postijaamadega varustatud Suur kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääne-osast Susa linna Lõuna-Iraanis.
aastane tulu tõusis kolme tuhande frangini. Kuna nende suurel perekonnal oli ebakindel tulevik, laskus suur kohustus Eugene'il. Ta võttis endale sihiks tundma õppida üksteisel laskuvaid inimkihte. Peagi avastas ta, et naistel on suur mõju seltskonnaelus. Auahne Eugene märkas, et seltskondliku edu eeldused on peaaegu sama tähtsad kui need, mis ta oli õppinud õigusteaduskonnas. Eugene'i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene'i kuidas edu saavutada julmas maailmas
Viiendat tüüpi üliõpilasteks said ainult aadlike perest pärit noorukid, kuna see nõudis väga palju raha. ÜLIKOOLID KESKAJA LÕPUL Enamus Euroopa ülikoole rajati 14. ja 15. sajandil. 1378. aastaks oli Euoopas 28 ülikooli. Enamus neist ülikoolides olid Lõuna-Euroopas ja peamine teaduskond oli õigusteaduskond. Populaarseks ülikooliks sai Praha ülikool, mis loodi 1348. aastal. Populaarsust kogus ta just sellega, et meelitasid sadu Saksa, Tsehhi ja Poola noori aristokraate õppima, kuna nendes riikides polnud veel ühtegi ülikooli. 1378. aasta katoliku kiriku kirikulõhe lõhkus ülikoole väga palju ja tekitas sellega väga suurt kriisi ülikoolide tegevuses. Eriti ülikoolides, milles õppisid väga erineva kultuuriga inimesed, nagu näiteks Pariisi ülikool. Peale kirikliku lõhe taastamist hakkasid tekkima uued ülikoolid Põhja-Euroopasse. Need uued ülikoolid võtsid oma peamised õpetusviisid ja peamised struktuurid üle Pariisi ülikoolilt
Nende mõisa aastane tulu tõusis kolme tuhande frangini. Kuna nende suurel perekonnal oli ebakindel tulevik, laskus suur kohustus Eugene'il. Ta võttis endale sihiks tundma õppida üksteisel laskuvaid inimkihte. Peagi avastas ta, et naistel on suur mõju seltskonnaelus. Auahne Eugene märkas, et seltskondliku edu eeldused on peaaegu sama tähtsad kui need, mis ta oli õppinud õigusteaduskonnas. Eugene'i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene'i kuidas edu saavutada julmas maailmas
aastane tulu tõusis kolme tuhande frangini. Kuna nende suurel perekonnal oli ebakindel tulevik, laskus suur kohustus Eugene’il Ta võttis endale sihiks tundma õppida üksteisel laskuvaid inimkihte. Peagi avastas ta, et naistel on suur mõju seltskonnaelus. Auahne Eugene märkas, et seltskondliku edu eeldused on peaaegu sama tähtsad kui need, mis ta oli õppinud õigusteaduskonnas. Eugene’i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene’i kuidas edu saavutada julmas maailmas
-kunstnike individualismi ja isikupära otsimine Iseloomulik maalile: Ruumikujutise ähmastumine Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine Seletamatut päritolu valguse kujutamine Inimese anatoomia on moonutatud Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla Parmigianino (1503-1540) "Pikakaelaline Madonna" Angolo Bronzino (1503-1572) maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate Tintoretto (1518-1594) Veneetsiast, maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. N: "Püha õhtusöömaaeg", "Paradiis" El Greco (1541-1614) pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek", "Vend Hortensio Felix" , "Krutsifix", "apokalüpsise viinda pitseri lahti tegemine" "Lakoon ja pojad"
Riigi ja revolutsiooni kaitsmine- Prantsuse revolutsioon. 1793-1794: “õuduse režiim” (regime de la terreur). “Terrere”- Ladina keeles “ähvardada”. M. Robespierre: miks terror oli vajalik- et kaitsta valitsust. Enne II MS oli terrorismil positiivne tähendus mitmel valitsusel- et kaitsta režiimi ja valitsust. Aga 19ndal sajandil oli ka ideoloogiate esindajate poolt pos. kasutamine: anarhistid (seotud Venemaaga ja palju aristokraate selle taga. Anarhistid olid populaarsed USAs nt. inimesed, kes otsustasid osa riigi juhte tappa ja arvasid, et kui seda teevad, siis muutub riigi poliitika ja majandus, tuleb kiire pööre paradiisi). Marksistid võtsid ette n.ö pika tee riigi muutmiseks. Enne II MS : riigi kaitse, vabadusliikumised (Sarajevo, Põhja-Iirimaa). Valitsejate kaitsmine: Stalin ja Hitler.. Ideaalne terroristi tüüp: pühendunud, julge, ilma kahetuseta, intelligentne, kõrge haridustasemega.
Nende mõisa aastane tulu tõusis kolme tuhande frangini. Kuna nende suurel perekonnal oli ebakindel tulevik, laskus suur kohustus Eugene'il. Ta võttis endale sihiks tundma õppida üksteisel laskuvaid inimkihte. Peagi avastas ta, et naistel on suur mõju seltskonnaelus. Auahne Eugene märkas, et seltskondliku edu eeldused on peaaegu sama tähtsad kui need, mis ta oli õppinud õigusteaduskonnas. Eugene'i tädi, proua de Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene'i kuidas edu saavutada julmas maailmas
tähelepanekud sealsest aristrokaatide elust said näidendi "Maskeraad" aluseks. Aeg, mil Lermontov oli sügavalt, samas ainult ühepoolselt, kiindunud Varvara Lopukhinasse, tunne, mis kunagi ei temast ei lahkunud, peegeldub tema " Ligovskaja hertsoginnas" ja testes töödes. Lermontovi vapustas tõsiselt 1837. aasta jaanuaris suure poeedi, Puskini, surm duellil. Ta kirjutas eleegia, mis väljendas rahva armastust surnud luuletaja vastu, hukka mõistes mitte ainult Puskini tapjat, vaid ka aristokraate, kelles ta nägi vabaduse timukaid ja ka tegelikke süüdlasi selles tragöödias. Niipea kui need värsid tuntuks said ning jõudisd ka Nikolai I kõrvu, arreteeriti Lermontov ning pagendati Kaukasusel asuvasse rügementi. Uutes kohtades käimine, dekabristidega kohtumised ja tutvumised George ajastu suurmeestega silmapaistev poeet Ilia Chavchavadze, kelle tütar oli abiellunud tuntud vene näitekirjaniku, luuletaja ja diplomaadi, Aleksandr Sergejevich Griboyedoviga
kunstnikuks, kujutas ta peenelt inimeste iseloomu. Teoseid: "Vulcanuse sepikoda", ,,Õuedaamid", ,,Paavst Innocentius X portree" (sünge). Hispaania võimu all olevas Flandrias pakkus baroki elulist ja idealiseeritud lähenemist Peter Paul Rubens jõulise ja värvika loominguga. Ajastu suurmeistri loomingusse kuuluvad piiblistseenid, mütoloogia, portreed, maastikud, seeria Maria de Medici elust. Anthonis van Dyck oli hea portreteerija, maalides aristokraate suursuguselt, luues nn. paraadportree. Hollandis olid peamised maali liigid olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. Portreteerijatest paistis silma kiiruse, täpsuse, vaba pintslikasutuse ja jõulisusega Frans Hals. Olustikumaali esindas Jan Vermeer van Delft. Tema maalidel korduvad maleruudustikule sarnanev põrand, aken vasakul nurgas, sinise-kollase kooskõla. Teoseid: "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", ,,Kunstnik oma ateljees", ,,Armastuskiri", ,,Delfi vaade"
m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe jutustus reisikiri) Ptahhotepi elutarkus* - kuidas seltskonnas käituda, Religioon 4000ndal - riigi ühendamine toimus 3000 e.m.a. Menes liigendas Egiptuse, ennem koosnes Egiptus maakondadest (Nomos), neid valitsesid Nomarhid. Herodotose lood
Noorem annalism langeb aega kui nt valitses Sulla. Nooremast annalismist on teada võrreldes vanemaga vähem. Teada on, et nooremad annalistid püüdsid olla lugejale võimalikult kenasti loetavad, põhirohku pandi patriitside jt võimuvõitlusele. Vanemate annalistidega langevad enam-vähem samasse aega ka mõned tähtsamad luuletajad. Gnaeus Naevius (274-206eKr), kes sai kuulsaks sellega, et ta oli ka satiirik, kes oli väga ühiskonna kriitiline, sellega ta pahandas aristokraate ning ta pagendati Põhja-Aafrikasse kus ta ka suri. Tähtsaim teos tal on ,,Bellum Punicus" kus ta kirjutas Puunia sõjast, kus ta väidetavalt ka ise osales. Naevius arvas, et Rooma ja Kartaago vastuolud said alguse juba müütilisel ajal, kui elas Aeneas. Naevius uskus, et Roomlastel on jumalate poolt antud missioon valitseda teisi rahvaid, seda ideed kohtab ka hilisemal autoril, poeet Vergiliusel. Teine tähtis poeet ajaloo seisukohalt on Quintus Ennius (239-169eKr), kes oli heades suhetes
tegutses ise õukonnas). Paar aastat enne oma elu lõppu eemaldus õukonnast eraellu, andus kirjanduslikule tegevusele. Süüdistati vandenõus Nero vastu, lõpetas Nero käsul elu enesetapuga. Oli filosoof ja luuletaja. Vaated polnud järjekindlad, mõtisklused koondusid hingeeelu ja praktilise moraali küsimuste ümber. Pidas filosoofiat hinge ravimiks, arvas, et see aitab saavutada hingelist vabadust. Pooldas stoikusid, Epikurost. Seneca õpetus aitas Rooma aristokraate, kes püüdsid leida endas sisemist jõudu keisrivõimule vastupanemiseks (aktiivselt ei saanud võidelda). Filosoofia pidi õpetama elama, andma hingerahu. Tuleb harjuda raskustega, surm on passiivse vastupanu viimane pelgupaik. Kogu elu pidi olema ettevalmistuseks surmale. Surm ongi üks S-i peamisi teemasid. Moraaliküsimustele on pühendatud hulk traktaate: ,,Vihast", ,,Elu lühiajalisuset", ,,Hingerahust",
19. saj. esimesel poolel tekkisid esimesed aadlinoorsoole mõeldud (kinnised) spordiringid, kus välismaalastest õpetajad õpetasid vehklemist, võimlemist, ujumist. Korraldati spordivõistlusi. 1846.a. ,,Imperiaatorlik Jahtklubi" 1860.a. sportmängude ring ,,Neeva" 1864.a. purjetamise-sõudmise klubi ,,Sterla"(,,Nool"?) ja kiiruisutajate klubi 1867.a. jahtklubi Moskvas 1868.a. tenniseklubi Peterburis Algusaastatel võeti mõnedesse spordiklubidesse ainult aristokraate, osa spordiklubisid võttis treenima ka keskklassi esindajaid. Tööliste spordiringid olid ,,mitteametlikud", töölissport hakkas arenema 19. saj lõpul. Venemaal propageerisid sporti elukutselised atleedid, eeskätt raskekergejõustiklased, kelle seas oli ka eestlasi. Ülevenemaalised olümpiamängud: Võistluste korraldamise ajdeniks sai nõrgad tulemused olümpiamängudel. 1913. a. peeti I ülevenemaalised om Kiievis (osavõtjad u600- peamiselt sõjaväelased, kestsid 6 päeva)
Killustatus ja halb rahandusolukord muutis Austria konfliktide korral sõltuvaks teistes suuriikidest. 45 Kuigi Utrechti rahu lõpetas sõjategevuse Lääne Euroopas, keeldusid Philippe V ja Karl VI omavahel rahu sõlmimast ega tunnustanud ka vastastikku teineteise tiitleid. Karl, kes oli 6 aastat veetnud Hispaanias, oli sellesse maasse kiindunud ning ka osa Hispaania aristokraate oli koos Karliga Viini pagenud ja õhutasid teda Hispaanias taas võimu haarama. Alates 1720ndaist kujunes Austria jaoks oluliseks probleemiks ka asjaolu, et Karl VI puudusid meessoost järglased, mis hiljem viisid Austri pärilussõjani. Hispaania Hispaania muutus pärast pärilussõda teisejärguliseks riigiks, kuid esialgu keelduti seda tunnustamast (ega tajutud päriselt mujal Euroopas). Selle asemel, et konsolideerida riiki
obolost moodustus drachma (peotäis), kuus raudvarrast oli moodustanud selle täispeo ja see nüüd kandus üle sellele. Kreeka ühiskonna tipu moodustasid aristokraadid, ülikond, houste ja kaarikuga kujutati, selge ülemkiht, suurmaa valdajad, kui suur osa oli aristokraatide käes seda me ei tea. Nende rikkus moodustus ka karjadest, võisid olla karjakasvatajad, ideoloogiliselt seostasid hobusega (hippos), aristokraate nimeati ratsamehed, hobumehed hippioi. Sõltuv tööjõud moodustus valdavalt orjadest, kes olid hangitu dmujalt röövitud ja ostetud, 600 aastat eKr , athenas sel ajal leidsid aset soloni reformid , nendest poeemidest, ilmneb et athenas küllalt oluline osa talupoegadest oli lagenud võlasõltuvusse rikastest aristokraaditest, see tõi kaasa teatud osa väike omaniku maavaldustest mineku suuromanike kontrolli alla. Ideoloogiliselt need aristokraadid pidasid endid parimateks,
kirjanik Juan Manuel ,,Krahv Lucanor". Boccaciol 100 novelli siin Dante 100 laulu Jumalikus komöödias on paralleel? kas inimlik komöödia? Novella lühike lõbus lugu. B ei põlanud seda rahvalikku zanrit ära, vaid viis selle täiuseni ja kasutab seda. Annab sellele kunstilise kuju. Saab uusaegse novellikirjanduse rajajaks, uuseagse novelli peamiseks kujundajaks. Kaasaja sündmused on ka selles teoses selgesti näha. Kujutab näiteks katku. Seltskond noori aristokraate otsustab varjuda F lähedases villas katku eest. Seal jutustatakse üksteisele lugusid, et katkust mõtteid eemale viia. Iga päev jutustatkse kümme lugu. Dekameron: kümne päeva lood. Seitse neidu, kolm noormeest. Annab lugudele kunstipärasema ilme. 90 lugu kujutavad madalamat, aga ka seal on õilsaid tegelasi, kes alatuse läbi saavad kannatada. Nii laia peegeldust kaasaegsest Itaalia ühiskonnast ei olnud senini keegi veel andud. Selleski teoses on filosoofia kirjanduslik filosoofia
annaabi.ee 
