Degas ja Pissarro (1)
Edgar Degas
Iseloomustus
Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja
skulptor.
Üks suurimaid klassitsiste ja aristokraate
impressionistide hulgas, kuigi ennast ise
impressionistiks ei pidanud.
Uurinud palju keerukat liikumist ning tuntud
oma elegantsuse, näiteks balleriinide ja
võiduajamiste kujutamise, poolest.
Leiutas nn. märja pastelli tehnika-
peensusteni viimistletud pastellijoonistust
kastetakse üle vee või piimaga.
Elukäik
Edgar Hilaire Germain de Gas sündis 19.
juulil 1834 Pariisis ja suri sealsamas 27.
septembril 1917.
Isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur
ning ema Celestine oli ameeriklanna. Ema
suri kui Degas´ oli 13- aastane.
Maalima hakkas ta juba lapsepõlves.
18-aastaselt asus isa soovil õppima
õigusteadust. Hiljem katkestas ning asus
õppima maalimist Louis Lamothe'i juurde
ning veidi hiljem École des Beaux-Arts'i
kunstikoolis.
1854-1860
18541859 külastas Degas tihti Itaaliat, kus
tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste
kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle
perioodi loomingut ilmestavadki renessanss-
stiilis portreed.
1860. aastatel avas Pariisis oma
maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette
näidata juba ligikaudu 700 tööd. 1860.
külastas ta Normandiat. Tema selle perioodi
maale ilmestavad hobused ja hobuste
võidusõidud.
1861- ..
,,impressionismiperiood"
1861 tutvus Edouard Manet'ga ja tema
kaudu teiste impressioniste ja nende
loominguga, mis mõjutas edasist loomingut.
1872 reisis USA'sse, kus tema onu tegeles
puuvillaäriga, kogemuste põhjal maal-
"Portraits in a New Orleans Cotton office".
1870ndatest maalis enamasti balleriine.
1880ndatel hakkas nägemine halvenema
ning Degas keskendus peamiselt skulptuurile
ja pastelljoonistusele.
Looming
Degas´ peetakse vastandiks Renoir`le,
temast õhkub täpsust ja jahedust.
Peamisteks töövahenditeks olid värvilised
kriidipastellid.
Erinevalt teistest impressionistidest, kes
taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas
pindu ümbritsevaid kontuure, saavutades
sellega uuelaadse dekoratiivsuse.
Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid
kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti
nähakse tema töödes ka isegi sapist joont.
,,L' Absinthe" 1879
Neisse kahte inimfiguuri
on Degas pannud kogu
linnaelu lootusetuse.
Roheliseks haldjaks
kutsutav absint pakkus
võimalust eemalduda
ajutiseltki Pariisi elu
kalkusest. Rohekas
koloriit kujutab absindi
hukutuslikkust kogu
ühiskonnale.
,,Sinised tantsijannad"
,,Tantsuklass"
,,Baleriin paelu sidumas"
1866- 68 ,,Võidu sõidu hobused
enne Suurt Starti"
1886-1888 ,,Naine juuste
kammimiselt"
Camille Pissarro
Iseloomustus
Camille Pissarro oli prantsuslasest
impressionistlik kunstnik.
Tema tähtsusena saab esile tuua visuaalse
panuse impressionismi ja post-
impressionismi arengusse.
Oli õpetajaks ja vaimseks juhiks Paul
Gauguinile ja Paul Cezanne'ile.
Elukäik
Jacob-Abraham-Camille Pissarro elas
aastatel (10. juuli) 1830 kuni (13. november)
1903. Maetud täpse surmadaatumita Pariisi.
Pissarro sündis St. Thomase saarel,
Neitsisaarestikus. Tema isaks oli Abraham
Gabriel Pissarro, Portugali päritolu juut, ja
emaks Rachel Manzano-Pomié, dominikaani
vabariigist.
Noorus-õpiaeg
Pissarro elas St. Thomas's 12. eluaastani,
peale seda õppis internaatkoolis.
Joonistama hakkas tagasitulekul St.
Thomas'esse. Pissarro oli huvitatud anarhis-
mist, mida seostatakse just nende aastatega.
1855- läks Pariisi, kus õppis erinevates
akadeemiates nagu École des Beaux-Arts ja
Académie Suisse
Abiellus Julie Vellay'ga, kellega neil oli 8 last.
Edasine elukäik
P. oli sunnitud Prantsuse- Preisi sõja ajal
maalt lahkuma ning naastes avastas maja ja
tööd hävinuna, kolis Inglismaale. Sellest
ajast pärinevad kenad loodusvaated.
1893, Pariisis, Gallery Durand-Ruel
organiseeris suure näituse 46 Pissarro töö ja
55 Antonio de La Gandara omaga. Kriitikud
kiitsid Gandara perspektiivikaks, ent P. jäi
tähelapanuta.
Pissarrol õnnestus eluajal müüa vaid üksikud
tööd.
Looming
C. Pissarro maalis peamiselt õhulisi,
päikeseküllaseid tänavapilte ja Pariisi
ümbruse põlde ning aedu.
Tema suurlinnavaadetel näeme Pariisi
bulvareid arvutu hulga sõidukite ning
tumedate värelevate täpikestena antud
jalutajatega.
Küpsemad tööd tunnevad kaasa
tavakodanike ja vabrikutööliste raskele elule.
1877 ,,Punased katused"
1897 ,,Montmartre'i bulvar
pilvisel hommikul"
1870 ,,Pontoise'i aed"
,,Vaesnaine villa ketramas"
Kasutatud kirjandus
http://www.ekm.ee/infokiri/index.php?n_id=484
http://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Degas
http://www.ocaiw.com/galleria_degas/index.php?la
http://en.wikipedia.org/wiki/Camille_Pissarro
http://www.camille-pissarro.org/
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilu
gu/impressionism/
Sarnased õppematerjalid
7
docx
Edgar degas
Edgar Degas
Elulugu
Edgar Degas (sünninimi Edgar Hilaire Germain de Gas; 19. juuli 1834 Pariis
27. september 1917 Pariis) oli prantsuse kunstnik ja skulptor.
Edgar Degas sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena. Tema isa Augustin de
Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine Musson de Gas oli ameeriklanna.
Aastatel 18541859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat, kus elasid tema
isapoolsed sugulased. Seal ta tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate
kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss-
stiilis portreed.
1860. aastate alguses külastas ta Normandiat. Pärast seda oli ta lummatud
hobustest ning selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud.
1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta
enam nii maalida kui varem
3
doc
Edgar Degas
Edgar Degas
(1834-1917)
Elulugu
Edgar Degas oli prantslane, kes sündis heal järjel olevas pankuriperes Pariisis.
Tema isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine Musson de
Gas oli ameeriklanna. Ema suri 1847, kui Edgar oli 13-aastane. Seega varases eas
avaldasid talle kõige rohkem mõju isa ja vanaisa Hilaire de Gas.
Maalima hakkas ta juba lapsepõlves. 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima
õigusteadust. 20-aastaselt (1854) katkestas ta juuraõpingud ning asus õppima
14
doc
Impressionism
Impressionismi teke
Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on
seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas.
Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal
vähetuntud kunstnikeks olid:
Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul
Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus.
See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised
kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde
raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja
puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks
6
doc
Edgar Degas
Baleriinid
Edgar Degas'd vaimustasid balletitantsijad.Ta tegi neist üle 1500 maali ja joonistuse ning tosinajagu
skulptuure. Kunstnik kujutas baleriine erinevates poosides mitte tantsimas, vaid harjutamas,
vestlemas, sirutumas, varvaskingade pealu sidumas.
Baleriin laval
Pildi Baleriin laval maalis Degas 1878. aastal. See on
60x40 cm suurusele paberile tehtud pastellmaal. Ta
nimetas oma meetodit ,,värviga joonistamiseks", mis
tähendas, et ta ei visandanud ette kujutatava piirjooni,
vaid tegi pildi kohe pastellvärvidega.
Sellel pastelljoonistusel on kujutatud priimabaleriini
tantsimas. Rambivalgus heidab ta näole alt kummalisi
varje. Degas joonistas tantsija mitte pildi keskele, vaid
serva. Sellise nurga alt vaadatuna osutus võimalikuks
näha nii laval toimuvat kui heita pilk külgkulisside
Meedia
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid