Hotellimajanduse ajalooline ülevaade maailmas ja eestis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Hotellinduse ajalugu

2. Hotellinduse ajalugu maailmas ja Eestis. 2.1. Hotellinduse ajalugu maailmas Hotellindusel on väga pikk eellugu, mida saab avada mõistete ,,võõrustamine" ja ,,kostitamine" kaudu. Hotellindus on tekkinud ja arenenud ümbritseva keskkonna mõjul. Tema arengulugu on ühtlasi ka kultuuri- ja arhitektuurilugu. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatest, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellinduse pikk arengulugu jaguneb nelja perioodi: Kristuse-eelne ja vanaaeg; Keskaeg; Uusaeg; Teise maailmasõja järgne aeg.

Majutus

11

doc

Turismi ajalugu

Turismi mõiste. Turismi ajalugu ja areng, roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega. Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil ­ "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport ­ lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport

Turism

95

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

(Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine.............................................................28 2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt.....................................................................28 2.2

Turundus

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Euroopa ja PõhjaAmeerika kui piirkondade osakaal väheneb maailmaturul Vaesed piirkonnad Aafrikas ja LõunaAasias näitavad aeglast kasvu; Lõuna Ameerika on kõrvale jäänud IdaAasia ja Vaikse ookeani piirkond kasvab: a. Hiina kui TOP 10 globaalne sihtkoht b. Siseturismi piirkond (TaiSingapurIndoneesiaJaapanAustraaliaHiina) c. Külastajad Euroopas ja PõhjaAmeerikast 2010 oli maailmas 940 mlj ja 2011. a oli turistide arv maailmas 980 mlj kõige rohkem saabus turiste 2011 a. Euroopasse (51% kõigist saabujatest), seejärel Aasiasse ja Vaikse ookeani piirkonda (22%) viimases oli ka kasv kõige kiirem 2012. aastaks ennustatab UNWTO üldist kasvu 34 % UNWTO prognoos 2020. aastaks näeb ette turistide arvu kasvu 1,6 1,8 miljardini. Euroopa jääb esimeseks sihtkohaks maailmas kuid kaotab oma 60 %lise osakaalu 46%le. UNWTO prognoos 2030. aastaks eeldab, et rohkem turiste reisib arenevatesse

Turismiettevõtlus

40

docx

Muuseumid

tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Eesti Meremuuseum Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon ­ muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis vabaõhumuuseum, milles esitatakse eksponaate loomulikus miljöös. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud tänapäevalik muuseum. Eestis asutati 1919. aastal Kristjan Raua eestvõttel Eesti Muuseum, millest kasvas välja Kunstimuuseum. 1970ndatel leidis aset uus muuseumide revolutsioon ­ muuseumite näol tekkis ühiskonda teeniv institutsioon. Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal Eestis kokku 245 muuseumi. Neist 89 muuseumi kuulusid riigile, 81 kohalikele omavalitsustele ja 75 olid eraõiguslikud. Kõigis muuseumides oli 2010. aastal kokku 10 miljonit museaali.

Informaatika

42

docx

Mõned Eesti muuseumid

Provintsiaalmuuseumist pärinevad põhiliselt annetuste teel kujunenud kogud. Pärast sõda on järjest enam kasvanud muuseumi enda töötajate panus kogude täiendamisse. Muuseumi põhieesmärk on Eesti looduse mitmekesisuse kogumine ja säilitamine. 2010. aasta alguse seisuga on loodusmuuseumil olemas soliidse suuruse (278 674 museaali) ja sisuga hästi dokumenteeritud näidistest koosnevad kogud, kus on koha leidnud ca 90% Eestis esinevate taimede, mardikate, liblikate, lindude ja imetajate liikidest. Eesti Meremuuseum Kõrgetasemeline on ka geoloogiline kogu. Järjest enam koguneb aga kollektsioonidesse materjali väljastpoolt Eestit. Kogude keskmine juurdekasv aastas on ca 5000 museaali. Kõik kollektsioonid omavad paberkatalooge. Geoloogilise kogu museaalid on suuremas osas kantud ka elektroonilisse andmebaasi, botaanilise kogu andmebaasi arendatakse ja zooloogiliste kogude andmebaas on sisseseadmisel.

Arvutid i

27

docx

EESTI AJALUGU

EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg,

Ajalugu

48

doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

1202-1236 Mõõgavendade kokkuvarisemine, sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, ordu Poola, Taani, 1237 Liivi ordu Saksa ordu 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola-Venemaa), Liivimaa haruna 1583 Pljussa vaherahu (Rootsi-Venemaa), Sõja tulemusena kolme kuninga võimu algus b) alates 1346. aastast kolm Eestis riiki: Tartu piiskopkond (1558 venelased vallutasid) Saare-Lääne piiskopkond (1558-61 liideti Taani aladega) Orduriik (1561 andis end Poola-Leedu võimu alla) kolme a) Rootsi võim Põhja- Poola-Rootsi sõjad 1600-1629, Altmargi vaherahu, kuninga võim Eestis (Eestimaa kogu Mandri-Eesti Rootsile (Lõuna-Eestist

Ajalugu

Kommentaarid (0)