Lermontov "Meie aja kangelane" (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Lermontov "Meie aja kangelane"

Temas võib ära tunda palju tüüpilisele 19. sajandi mehele omaseid jooni. Näiteks peetakse oluliseks ainult iseend ja ülejäänu suhtes ollakse ükskõiksed. Arvatakse, et kui teised on õnnetud, siis järelikult ollakse ise õnnelikud. Paraku pole see tegelikult päris nii lihtne. Õnne tähendust pole võimalik defineerida, igaühe jaoks on see pisut erinev ja seetõttu pole selle saavutamiseks mingit kindlat valemit. Autor ütleb teose eessõnas, et Meie Aja Kangelane on portree kogu meie sugupõlve pahedest nende täies arengus. Lermontov koondabki Petsorinisse väga paljud pahed, mis on talle inimeste juures silma hakanud. Ta sõnab, et üks inimene pole võib-olla tõesti nii halb, kuid selleks, et tuua esile kõiki neid halbu omadusi, mis muidu võib-olla üpriski märkamatuks jääksid, koondab ta need kõik ühte isikusse.

Kirjandus

37

doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

Igasugused mängud ja etendused olid keskaja kultuuris suure kahtluse all. Igasugune maskeering, teiste inimeste ilmingu enda peale võtmine oli patt. See kõik oli seotud Jumala poolt inimesele antud loomuse muutmine. Hea kristlase jaoks ei olnud võimalik osaleda teatrietendustes. Ainult mõningatel perioodidel oli see lubatud ­ karnevaliperioodil (vastlad, enne jõule oli svjatki). Nii arenes välja ka nukuteater. 17. saj hakkas aga arenema juba teater meie sõna tähenduses. Kokku oli kutsutud inimeste rühm, kes hakkas lavastama näidendeid. Sõna 'teater' asemel kasutati sõna 'komöödia', kuna teatrit tõsiselt ei võetud. 1672. esitati tsaari õukonnas esimene etendus. See oli Peeter I sünniaastal tema sünni tähistamiseks. Mängiti äärmiselt tõsist piibliainelist lavastust ­ Estri raamatu ainetel. See oli religioosne draama. Selle lavastas Moskva luterliku kiriku pastor Gregory, kes

Kirjandus

82

doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku Kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvas põllul soola, vastas küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, pannes pojale selga tüdrukute riided ja viies ta tüdrukute juurde mängima. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas lavastati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Achilleus haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. 4

Kirjandus

43

doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid ­ Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" ­ Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja teeb seepärast kurja. Aga ka see lõputu kurjusekülvamine on teda ära tüüdanud. Ta armub Tamarasse, kes oli erakordselt ilus neiu (kontrast ­ kaunitar ja koletis). Deemon tapab ta.

Kirjandus

48

docx

Kreeka mütoloogia

Ja nõnda pakkusid parimad ja üllamad end seiklusele kaasa pakkuma, sealhulgas ka Herakles, Orpheus, Achilleuse isa Peleus ja paljud teised ja purjetatigi laevaga „Argo“ kuldvillakut otsima. Esimene peatus tehti Lemnose saarel, kus elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkesti vastu ja kinkisid neile merele kaasa toidumoona, veini ja varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles argonaudid maha, sest ta noor relvakandja Hylas oli traagiliselt hukkunud ja kangelane lootis teda ikka leida ja unustas kõik muu. Järgmine seiklus oli neil harpüiadega, hirmuäratavate lendavate olenditega, kes jätsid alati maha jälgi haisu, mis kõik elavad olendid haigeks tegi. Argonaudid randusid saarel, kus elas tudike, kellel oli ennustajavõime, ja kes alati möödujaile rääkis, mis neid ees ootab, mis polnud Zeusile meelt mööda ja peajumal needis tudikese nii, et enne sööma hakkamist sööstsid harpüiad toidu kallale ja panid selle rõvedalt haisema

Kirjandus

38

doc

Rooma tsivilisatsioon

legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba mees, abielus, austama oma vanemaid, peab regulaarselt ohverdama jumalatele ja neid austama. Kreusa jääb põgenedes kadunuks. Võis kaduma minna, sest oli täitnud oma rolli ja sünnitanud poja

Vana-Rooma

53

doc

Kirjanduse eksam 10 klass

Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Ach haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia,

Kirjandus

16

doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas. Need inimesed olid kreeklased, kes olid just tulnud Trooja sõjast ja puhkasid Polyphemose koopas. Kükloop sõi kohe paar sõdalast ära ja läks magama. Meeste juhi nimi oli Odysseus ja temast sai hiljem kõige kuulsam kreeka kangelane. Odysseus väitis tihti. Et tema leiutas Trooja hobuse, tänu millele võideti Trooja sõda, kuid tegelikult oli sellele mõttele tulnus Athena. Odysseus tegi plaani kuidas koopast pääseda. Ta teritas ühe palgi väga teravaks ja jootis kükloobile veini sisse. Kui kükloop magama jäi siis surus ta palgi Polyphemosele silma. Kui Polyphemos siis ei näinud ta midagi, kuid lasi lambad ikkagi karjamaale sööma. Lammaste kõhtude alla klammerdunult suut Odysseus koopast ära põgeneda.

Kirjandus

Kommentaarid (0)