"Isa Goriot" analüüs (1)

ROMAANI “Isa Goriot ” ANALÜÜS
1.Romaan algab täpse ajalise määratlusega. Millal?
1819. aastal.
2. Tegevuspaik: proua Vauquer pansion . a) kirjelda seda miljööd, too näiteid teosest.
Asub Neuve- Sainte -Genevieve’I tänava lõpus. Kolm korrust. Pansioni fassaad on aiakese poole. Piki fassaadi, maja ja aiakese vahel, on süllalaiune nõgus kivisillutis, mille ees asub liivane jalgtee . Muretuimgi inimene hakkab seal nukrutsema. Majad on mornid ja müürid lõhnavad vangla järgi. Ükski kvartal pole hirmsam ja tundmatum. Kolmekorruseline fassaad ühes mansardkorrusega on ehitatud liivakivist ja õle võõbatud jõleda kollase värviga. Hoone tagaon umbes kahekümne jala laiune õu, kus elavad põrsad, kanad ja kodujänesed. Alumine korus koosneb esimesest ruumist, millest hoovab pansionihõngu. See lehkab umbuse, hallituse ja kopituse järgi. Söögituba mõjub selle kõrval elegantse ja lõhnavana.
“Siin valitseb viletsus ilma poeesiata, kokkuhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus.”
b) jutusta pansioni asukatest (s.o täielik läbilõige tolleaegsest ühiskonnast).
Proua Vauquer: sündinud de Conflans. Pansioniomanik, lesk. Vanaldane rasvane nägu, mille keskeltkerkib papagoi nokataoline nina; väikesed lihavad käed. Ta on kooskõlas selle saaliga, kus igritseb õnnetus. Ta sarnaneb kõigi naistega , kel on elus olnud õnnetusi. Klaasine silm ja süütu ilme. Südamepõhjas hea naine. Pansioni sai mehelt. Mees oli temaga halvasti käitunud.
Eugene de Rastignac : õppis Pariisis õigusteadust. Näolt lõunamaalane. Valge näonahk, mustad juuksed, sinised silmad. Aadliku pere võsu. Harilikult kandis vana kuube , kulunud vesti , hooletult seotud musta koltunud kaelasidet.
Proua Couture : PV arvekomissari lesk. Elab koos Victorine’ga, kellele oli kui ema. Ei omanud midagi peale pajuki ja leseosa.
Victorine Taillefer : Ta isa keeldus teda enda jätmast (eelistas neiu venda) ja proua Couture hoolitses tema eest. Kannatas kahvatustõve all. Püsiv nukrus, häbelik hoiak, vaene ja hädine valiums. Õrn jume, punakasblondid juuksed ja liiga ahtake piht.
Vautrin : neljakümneaastane, värvitud põskhabemega mees. Laiad õlad, hästiarenenud rind, väljapaistvad musklid, jämedad käed. Armastas nalja heita. Tundis kõiki ja pakkus abi, laenas raha. Külmavereline. Oli sunnitöölt põgenenud vang (varjas end pansionis ).
Preili Michonneau: vanatüdruk. Nurgeline, puudusid naiselikud vormid. Krimpsunud nägu oli ähvardav. Hoolitses kellegi vanahärra eest, kes põdes põiekatarri. Vanamees pärandas talle tuhat franki .
Härra Poiret : oli olnud “teljeke”, mille ümber ühiskondlikud õnnetused ja mustused olid keerelnud. Lopergune mütsilott, elevandiluust nupuga kepp peos , pleekinud kuuehõlma, sinuses sukis jalad.
Isa Goriot: endine nuudlivabrikant, umbes kuuekümne üheksa aastane. Alguses oli üürinud korteri. Asus Vauquer’I juurde elama pärast oma ärist lahkumist. Saabus väga korraliku garderoobiga, kaupmehe kaasavaraga. Rõivastus rukkilillesinisesse kuube.
3. Isa Goriot
a) tema elu minevikus
Jean- Joachim Goriot oli enne revolutsiooni lihtne nuudlitööline. Armastas oma tööd. Ostis endale peremehe ärieesõiguse. Elas Jussienne’I tänavas. Võttis vastu esimehe koha oma sektsioonis . Kodus head kapitali. Tema rikkus sai teatavaks alles siis, kui see enam endast hädaohtu ei kujutanud. Teadis kõike viljaärist. Oli kannatlik , tugev, energiline , püsiv, tegutsemisvalmis, omas kotkasilma. Võis nii üle kavaldada kui rünnata. Muul ajal oli hoopis teistsugune. Goriot’ naine, rikka taluniku ainus tütar oli imetluse ja armastuse objektiks . Iseloomud oli kontrastis. Oli koos seitse aastat, siis naine suri. Kandis armastuse lastele üle. Goriot tahtis jääda leseks, sest tõotas oma naisele truudust mitte murda. Kiivas ja õrn armastus tütarde vastu. Andis tütardele kõik ja vastu tahtis vaid kallistust. Andis tütardele nii palju raha, et lõpuks viis see ta pankrotini.
b) järkjärguline allakäik
Jäi nuudlikaupmeheks. Tütred ja väimehed tundisd ta pärast häbi ja käisid peale, et ta ärist lahkuks. Lõpuks Goriot lahkuski müügisumma ja kasumiga. Goriot oli meeleheitel ja asus elama Vauquer’i pansioni, sest tütred keeldusid teda enda juurde võtmast. Esimesel aastal lõunastas ta paar korda nädalas väljas, lõpuks paar korda kuus. Ta oli teiste tujude märklaud, teda nöögiti või öeldi solvavalt.
c) Rastignaci suhtumine Goriot’sse
Pidas Goriot’ hulluks.
Eugene nägi, kuidas Goriot käänas lauahõbedast hõbekangi, et seda müüa, ja arvas , et Goriot on varas ja teeskleb, et ajada oma äri.
4. Eugene de Rastignac

• Oli pärit aadliperekonnast, mis oli vaesunud . “Tema kuju, maneerid ja hoiak tähistasid aadliku perekonna võsu, kus algkasvatus hõlmab vaid hea maitse traditsioone.” Ta pere armastas teda väga ja saatis raha, et poeg saaks ülikoolis käia. Eugene’I eesmärk oli saada edukaks ja pasta oma haridusega pere vaesusest. Pariisi tulles ta selle nimel pingutaski. Tema isa, ema, kaks venda ja õde ning tädi, kelle varandus koosnes pajukist, elasid mõisas. Mõisa aastane tulu oli 3000 franki ja Rastignac sai sealt iga aasta 1200 franki. Perekonna kõik lootused olid suunatud temale. Lõpuks tahab luua sidemeid.
  
• Ta märkas, kui suurt mõju avaldavad naised seltskonnaelus. Ta üritas positsiooni parandada naiste kaudu. Tema tädi, proua de Marcillac oli kunagi tundnud kuningakojas tähtsamaid aristokraate ja Eugene küsis tädilt andmeid sugulussidemete järgi, mida võiks uuendada . Tädi arvas, et proua de Bauseant’ oleks kõige vähem tõrges. Nad saatsid talle kirja ja said vastuseks ballikutse. Rastignac tutvub Goriot’ tütardega. Anastasie’ga rikub suhte ära, kuid Bauseant õpetab teda ja tutvustab Delphine ’le. Uute riiete ostmiseks saab emalt ja õelt kõik säästud. Mängib õnnemänge, kus alguses veab ja saab perele raha saata.
  
• Soovis teha karjääri ja tahtis kuulsaks saada. Lisaks soovis perekonda aidata. Kõrgseltskonnas nägi võimalust. Eugene nägi, et see pole nii roosiline, vaid hoopis silmakirjalik.
  
• Teiste nõuanded Rasticnac’ile:
  

Bauseant ütles, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades. Kui tekib kellegi vastu tundeid, ei tohi neid välja näidata. Inimesel tuleb kõiki võimalusi kasutada.
Vautrin: kui tahad kiiresti rikastuda, pead olema rikas või vähemalt näima sellisena. Peab mängima kõrgelt.
5. Anastasie ja Delphine

• Elu minevikus koos isaga: kui ema suri, said nad isa armastuse täielikult endale. Goriot’ olio ma tütardele andunud – see oli kiivas ja õrn armastus. Tütred said kõik mida nad tahtsid. Isa rahuldas kõiki nende tujusid. Tüdrukutel olid õpetajad, kes pidid neid varustama annetega, mis annavad tunnistust heast kasvatusest. Neil oli ka seltsidaam. Käisid ratsutamas, omasid sõidukit ja elasid nagu rikka vanahärra armukesed. Nad pidid vaid avaldama oma kõige kulukaimaid soove ja Goriot tõttas neid täitma. Goriot’ silmis olid ta tütred inglid ja temast endast palju kõrgemal. Kui tütred jõudsid mehelemineku ikka, võisid nad valida mehi oma maitse järgi; kaasavaraks pidid saama poole oma isa varast.
  
• Perekonnaelu: Anastasie oli aristokraatlike kalduvustega ja abiellus krahv de Restaud ’ga. Pidas ka armukest Maxime’i, kes sattus võlgadesse. Et päästa Maxime, müüs ta maha oma mehele kallid perekonna teemandid. Restaud sai kõigest teada.
  

Delphine abiellus parun Nucingeniga (rikas pankur, kes ei kuulunud kõrgseltskonda). Ta ise ütles, et oli abielludes noor ja naiivne . Abielu oli talle suurim pettumus. Ta mees ei andnud talle vabaks kasutamiseks raha. Elas mehest eraldi toas. Tahtis end isegi tappa, oli meeleheitel, kuid isa juurde minna ei tahtnud. Pidas end õest paremaks.
6. Ämblikskeem.
VÄIDE: Kas Eugene pettus Pariisi elus ja nö koorekihis?
JAH
EI

Pariisi saabudes arvas ta, et teeb suurepärast karjääri, teenib raha ja aitab pere vaesusest välja, kuid tegelikkuses ei läinud see nii.

Avastas, et kõrgseltskonnaelu pole lust ja lillepidu nagu kõrvalt tundub – palju silmakirjalikkust.

Tahtis raha, kui tal ei õnnestu seda hankida. Vautrin pakub talle küll plaani (Eugene võlub Victorine’I ära, Vautrin tapab naise venna ja Victorine saab kogu varanduse päranduseks), kuid Eugene keeldub sellest. Lõpuks siiski läheb õnge.

Märkas, et naistel on kõrgseltskonnas suur võim ja pürib nende najal ja toetusel ka ise sinna.

Leiab armastuse, Delphine’I ja hakkab ka Goriot’le meeldima.
JÄRELDUS: jah, Eugene pettus kõrgseltskonnas ja Pariisis. Kõik, mida ta sellest arvas ja lootis, osutuks valeks ja vastupidiseks.
7. Paralleelid 19. sajandi ja tänapäeva elu vahel.

• Et olla edukas, peab sageli olema kahepalgeline ja ebaaus (Eugene’i avastus).
  
• Liigne “ahviarmastus” ja ärahellitamine võib haiget teha. (Goriot ja tema tütred)
  
• 19. sajandil abielluti tihti raha pärast ja kaaslase valisid vanemad. Tänapäeval valitakse ise kallimad, kuid raha pärast abiellumist esineb.
  
• Raha ei garanteeri õnne.
  
• Meelelahutusviisid on erinevad: 19. saj. Korraldati balle, käidi üksteisel külas ja teatris. Vaimsed tegevused olid rohkem hinnas kui tänapäeval.
  
• 19.sajandil olid ühiskonnakihid (vaesed-kõrgklass) paremini äratuntavad. Tänapäeval kõrgklassi pole.
  
• Mängiti hasartmänge. Tänapäeval tekib sõltuvus kiiremini.
  
• 19.sajandil liiguti tõldadega, puudusid autod ja mud tehnikasaavutused .
  
• Kõrgseltskonnal olid teenijad.