Vana-Kreeka riik, ühiskond, eluolud ja perekond (0)

Vana-Kreeka riik, ühiskond, eluolud ja perekond
Kreeka linnriik e. Polis - agoraa ( keskne asula/ foorum ) ja selle lähiümbrus - rajati kaljunukil asuva kindluse - akropoli jalamile. Linna kaitsesid väljastpoolt müürid. Mahutas 30 - 40 tuhat inimest, kusjuures majad olid ühekorruselised ja põletamata tellistest. Majadel oli nelinurkne väike siseõu ja külalistetuba - andreion ("meeste ruum"), ning tänava poole avanev töökoda/kauplus. Valitsejad ja kaitsjad olid kodanikud. Kodanikud olid kõik vabad põliselanikest mehed. Kodakondsuse eeltingimusena nõuti kodanikelt raskerelvastuses jalaväelase varustuse hankimist. Osades polistes kehtis tsensus - kodakondsus vaid jõukatel.
Rahvakoosolek - riigi kõrgeim võimuorgan. Rahvakoosoleku otsust loeti lõplikult. Valitsemises oli rahvakoosoleku kõrval ka nõukogu, mis vahel täitis ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Ametnikud valiti enamasti rikaste kodanike e. Aristokraatide seast. Rikaste kodanike võim oli Aristokraatia . Aristokraatide põlde harisid orjad ja sõltlased. Tavalisi aristokraate huvitas majandustegevus vaid niipalju, et tagada endale vääriline elu ja poliitiline mõju. Aristokraatlikke sõpruskondi aitasid liita ühised söömingud - sümpoosionid (kreeka k. Jooming).
Sõja korral relvastusid kõik kodanikud. Sõjaväe põhijõud oli raskerelvastuses jalavägi. Kreeka sõjaväes oli kasutusel faalanks - sõjaväe rivistus, kus mehed seisid tihedalt pikkades rivides üksteise selja taha ja kõrval. Faalanks liikus vilepilli saatel.
Enamik linnriikide kodanikke olid talupojad. Linnade käsitöö ja kaubanduse edenemisega edenes ka linnaelanikkond, kes polnud põlluharimisega seotud. Suuremates linnades olidki enamuses käsitöölised. Aristokraatlik juht, kes suutis enda poole pöörata hulga kodanikke, ning haaras linnriigis võimu (vahel kasutati ka võõrsilt palgasõdurite abi), oli Türann. Türannid püüdsid kehtestada riigis kindla korra ja vahel parandada ka vaeste elujärge, mistõttu vaesed türanni alati toetasid. Türanni põhilised vaenlased olid teised aristokraadid, kuna türanni võimuletulekuga kaasnes ka paljude kodanike poliitiliste õiguste kärpimine. Teiste aristokraatide vastuseisu tõttu ei kestnud türannia tavaliselt üle ühe, kahe inimpõlve. Tänu türannia olemasolule arenes tihti ka riigikorraldus jõudsalt.
Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Enamus orju olid barbarid - võõrsilt sisseostetud orjad, kelle kohta öeldi Kreekas, et nad on orjaks loodud. Orju kasutati kõikjal, kuid neile kuulus Kreeka linnriikides tähtis roll, neil oli palju kohustusi mida nad täitma pidid.
Kreeka riikide ühiskond oli linnaline, kuigi enamus rahvast elas maal. Kreeklased kandsid vaid paari riidetükki üle keha. (nt. Õlgadest põlvini ulatuv vööga kokku tõmmatud - kitoon . Külmaga kanti ka paksemat ülertiiet - Himationi. Pükse ei kantud - see olevat barbarite komme ). Söödi põhiliselt puuvilju ja kala (harva ka liha) ja joodi veini, mida segati suures veinisegamisnõus - kraatris.
Ilusat keha hinnati kreekas sama palju, kui edukust poliitikas või vaimuelus. Kreeklased sportisid gümnaasionis - spordiväljak ja riietusruumid - ja alasti. Spordi juurde kuulus ka võistlemine. Spordipidustuste seas kõige tähtsamad olid olümpiamängud. Olümpiamänge peeti Zeusi auks. Olümpiamänge vaatama võisid tulla mehed igalt poolt, kuid neis osalesid vaid hellenid . Naised ei tohtinud pidustustel olla. Võisteldi paljudel aladel: jooksud , maadlus , rusikavõitlus, kettaheide , võidusõit kaarikutel. Kõige prestiižemaks peeti staadionijooksu (192m). 5ndal saj. Hakati märkima üles olümpiavõitjaid.
Aristokraatide hulgas : Kreekas puudus naistel iseseisvus ja kodanikuõigused. Mees oli abielus selgelt domineeriv pool. Abielu otsustati peigmehe ja tulevase äia vahel. Kokkuleppel võis ka lahutada (kaasnes varanduslik leping). Naistelt nõuti monogaamsust, kuid meestel olid tihti afäärid mõne hetääriga (kr.k kaaslanna). Madalamates kihtides: mees oli ikka domineeriv, kuid suhted olid vabamad. Naised võisd rohkem väljas käia ja vabamalt suhelda.
Vahel arenesid tavalised aristokraadi ja tema käe all õppija vahel seksuaalsed kiindumused e. Kreekas tuli ette ka homoseksuaalsust, mida nimetati pederastiaks. Naiste vahel võis sama toimuda, kuid kõige tihedam oli see Lebose saarel, kust tuli ka nimetus lesbiline armastus. Mehed võisid olla abielus, ja samal ajal ka läbi käia mõne hetääriga. Homoseksuaalne prostitutsioon oli aga häbiväärne tegu, mille eest ähvardati kodanikuõiguste kaotusega.